Obsah (9)

§ 178§ 218§ 174§ 175§ 176§ 659§ 138§ 144§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise aeg ja koht 29. veebruar 2016. a Tartu Tsiviilasja number 2-13-55664 Tsivii

§ 178

lg 4 kohaselt jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD

1. Sergei Ruotsi (hageja) esitas
2. novembril
3. a hagi KORTERIÜHISTU POSKA 47 NARVAJÕESUU (kostja) vastu, milles palus tuvastada hagejale kuuluvale korteriomandile asukohaga J. Poska tn 47-X, Narva-Jõesuu, langeva küttekulu tasu suuruseks 34,8% korteri üldpinnast ning kohustada kostjat jätkama soojusenergia tasu arvestamist 34,8% ulatuses korteri üldpinnast. Viru Maakohus jättis
4. novembri
5. a otsusega (I kd, tl 122–127) hagi rahuldamata ning kostja menetluskulud hageja kanda. Tartu Ringkonnakohus jättis
6. juuli
7. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ning maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu
8. septembri
9. a määrusega, millega Riigikohus jättis hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. 2
10. Kostja
11. septembri
12. a menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks lepingulise esindaja kulud 36,83 tunni eest 4 419 eurot 60 senti (ilma käibemaksuta). Tegemist oli keeruka ja mahuka asjaga. Õigusabi kulu väljamõistmiseks piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi tasumise eest kohustus. Hageja vaidles kostja menetluskulude suurusele vastu. Puuduvad tõendid õigusabi kulu tasumise kohta. Harjaks & Partner Õigusbüroo OÜ võttis endale menetluskulude kandmise riski. Kuivõrd kostja ei ole kulusid kandnud, puudub alus nõuda nende hüvitamist hagejalt. Õigusabi osutamise leping ei ole aluseks esindaja kulude hüvitamiseks. Hageja taotles tõendite kogumist kostja poolt õigusabi kulu tasumise tõendamiseks. MAAKOHTU SEISUKOHT
13. Viru Maakohus rahuldas
14. detsembri
15. a määrusega kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis hagejalt välja kostja kasuks 1 740 eurot menetluskulude katteks ning menetluskuludelt viivise alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Maakohus jättis hageja taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt esindas kostjat

§ 218sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja Irina Kuzmina.

Menetluskulude kindlaksmääramise eesmärki arvestades ei ole oluline, kas pool, kelle kasuks kohtuotsus tehti, on tema esindaja osutatud õigusabi eest enne otsuse tegemist juba tasunud või mitte. Oluline ei ole, kas õigusabi eest esitatud arved on tasutud või kes need tasus (

§ 174lg 4).

Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus (Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-01). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kostja lepingulise esindaja ajakulu 36,83 tundi on ilmselgelt ülehinnatud. Arvestades kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukusega pidas maakohus põhjendatuks ajakulu 14,5 tunni ulatuses. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot pidas maakohus mõistlikuks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ning teha uus määrus, millega jätta kostja avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldamata. Määruskaebuse kohaselt esindas kostjat vastava haridustasemega Roland Harjaks, kes on märgitud kostja lepingulise esindajana ka maa- ja ringkonnakohtu otsustes. Avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks esitas R. Harjaksi partner ühises ettevõttes Irina Kuzmina ning palus hüvitada kulud tema poolt kostjale osutatud õigusabi eest. Vaidlustatud maakohtu määruses on märgitud, et kostja esitas
2. septembril
3. a menetluskulude nimekirja. Tegelikkuses ei ole kostja ei seaduslik ega lepinguline esindaja sellist avaldust esitanud. Seadus sätestab teisele poolele kulude hüvitamise kohustuse mitte poolele osutatud õigusabi, vaid poole esindusteenuse eest. Uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastuvõtmisega
4. a kadus seadusest mõiste „õigusabi tasumine“, mistõttu on maakohtu määrus seadusvastane. Maakohtu viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-112-01 on asjakohatu, lahend puudutab seaduse vana redaktsiooni.

§ 175

lg 1 kohaselt mõistab kohus juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ei maakohus

1. novembri
2. a otsuse ega ringkonnakohus
3. juuli
4. a otsusega ei mõistnud hagejalt kostja lepingulise esindaja kulud välja. 3 Maakohtu seisukoht, et ei ole oluline tuvastada, kas õigusabi eest esitatud arved on tasutud või kes need tasus (

§ 174

lg 4) on vastuolus seadusega.

§ 174

lg 1 ja § 175 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude suuruse põhjendatult vajalikus ulatuses. Kuna I. Kuzmina ei esitanud kohtule arveid, mida ta on väidetavalt kostjale esitanud, siis ei ole tema õigusabi kulude nimekirjal tähtsust. Põhjendamatu on hageja tõendite kogumise taotluse rahuldamata jätmine. Maakohus jättis tähelepanuta kostja ja õigusabi osutanud juristide kokkuleppe selle kohta, et kostja ei kanna menetluskulusid hageja ja Vladimir Nikitini kohtuasjades. Harjaks & Partner Õigusbüroo OÜ võttis endale menetluskulude kandmise riski mõlemas kohtuasjas. Kostja esitas oma menetluskulude kindlaksmääramise avalduse oluliselt hiljem, kui seadus ette näeb (

§ 176lg 2).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

1. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
3. detsembri
4. a määrus tuleb tühistada määruskaebuse põhjendustest olenemata menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on määruse tegemisel rikkunud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ja teeb

§ 659

ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab kostja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt. Ringkonnakohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna 960 eurot (ilma käibemaksuta), millelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni nõude täieliku täitmiseni.

1. Ekslik on hageja väide, et kostjat esindas kohtumenetluses vaid R. Harjaks, mitte I. Kuzmina ning et maa- ja ringkonnakohtu lahendites on kostja lepingulise esindajana märgitud R. Harjaks. R. Harjaks on esindanud kostjat kohtuistungitel kostja seadusliku esindajana. Ka maa- ja ringkonnakohtu lahendites on R. Harjaks märgitud kostja seadusliku esindajana. Asjaolu, et I. Kuzmina ei ole kohtuotsustes lepingulise esindajana märgitud, ei tähenda, et ta pole kostjat kohtumenetluses esindanud. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja juhatuse liige Anzela Vorobjova
2. oktoobril
3. a volitanud I. Kuzmina esindama kostjat õigusteenuse osutamisel (I kd, tl 55). I. Kuzmina on esitanud

§ 218

lg 1 p 2 nõuetele vastavuse tõendamiseks haridust tõendava dokumendi (I kd, tl 58–59). I. Kuzmina on esitanud kostja nimel kõik kirjalikud menetlusdokumendid. Volikiri I. Kuzmina nimele on väljastatud tähtajatult, seega esitas I. Kuzmina

1. septembril
2. a kostja menetluskulude nimekirja kostja lepingulise esindajana. Kuivõrd I. Kuzminal oli kostja esindamiseks kehtiv volikiri ei oma tähtsust hageja väited R. Harjaksi võimaliku seose kohta Harjaks & Partner Õigusbüroo OÜga. Äriregistri andmetel oli R. Harjaks kostja juhatuse liige
3. detsembrist
4. a kuni
5. augustini
6. a. Seega esindas R. Harjaks kostjat maakohtu istungitel
7. mail
8. a ja
9. septembril
10. a kostja seadusliku esindajana. Kostja ei taotle lepingulise esindaja tasu hüvitamist istungitel esindamise eest. Ringkonnakohus jättis
11. juuli
12. a otsusega maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 järgi on kohtuvälisteks kuludeks muuhulgas ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Sellest tulenevalt on ekslik hageja seisukoht, et kohtud ei ole mõistnud hagejalt kostja lepingulise esindaja kulusid välja. Samadel põhjustel on väär ka hageja seisukoht, justkui oleks menetluskulude väljamõistmisel välistatud vastaspoolelt menetlusosalisele osutatud õigusabi eest tasumise hüvitamine. Lepingulise esindaja tegevus seisnebki eeskätt õigusabi teenuse 4 osutamises, mille tasu ja kulude hüvitamist menetlusosaline vastaspoolelt taotleb. Lepingulise esindaja tasu ja kulud on menetlusosalise esindaja kulu

§ 144p 1 tähenduses.

Maakohus leidis õigesti, et menetluskulude väljamõistmisel ning kindlaksmääramisel ei oma tähtsust, kas õigusabi eest esitatud arved on tasutud või kes need tasus. Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13,
3. oktoobri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-01). Nimetatud põhimõtte kehtimist on Riigikohus kinnitanud nii kehtiva kui ka kuni
5. aastani kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni alusel. Seega ei ole õige hageja arusaam, et õigusabikulusid ei tule välja mõista, kuna kostja ei ole tegelikult õigusabikulusid kandnud. Ringkonnakohus märgib, et hageja väide, et õigusteenuse osutaja võttis endale menetluskulu kandmise riski, ei ole tõendatud. Asjaolu, et kostjal võis olla õigusabi teenuse osutajaga menetluskulude kandmise kohta kokkuleppe Vladimir Nikitini puudutavas vaidluses ei tähenda, et kostjal oli samasugune või mingi muu kokkulepe menetluskulude kandmise kohta ka antud vaidluses. Ekslik on hageja seisukoht, et kostja esitas oma menetluskulude kindlaksmääramise avalduse oluliselt hiljem, kui seadus ette näeb (

§ 176lg 2).

Tartu Ringkonnakohus märkis

1. juuli
2. a otsuse p-s 10, et kuna maakohtu lahend tsiviilasjas on tehtud ilma, et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (

§ 177

lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kuivõrd hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, ei pidanud maakohus määrama menetlusosalistele tähtaega menetluskulude nimekirjade esitamiseks enne asjas lõpplahendi jõustumist. Lõpplahend antud tsiviilasjas jõustus Riigikohtu

1. septembri
2. a määrusega, millega riigikohus jättis hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Kostja esitas menetluskulude nimekirja
3. septembril
4. a, seega tähtaegselt.
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kostja menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus jättis
6. juuli
7. a otsusega maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja osutanud kostjale teenust maakohtus 19,33 tunni ulatuses ning ringkonnakohtus 17,5 tunni ulatuses. Maakohus leidis vaidlustatud määruses, et kostja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud kokku 14,5 tunni ulatuses, s.o 8 tunni ulatuses maakohtus osutatud teenuse eest ja 6,5 tunni ulatuses ringkonnakohtus osutatud teenuse eest. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rahuldas põhjendamatult kostja taotluse ringkonnakohtus osutatud teenuse eest hagejalt menetluskulude väljamõistmisel. Toimiku materjalide kohaselt ei ole kostja ringkonnakohtu menetluses ühtegi dokumenti esitanud ega muud toimingut teinud, mille eest saaks nõuda vastaspoolelt tasu hüvitamist. Ka ringkonnakohtu
8. juuli
9. a otsuse p-s 5 on märgitud, et vastustaja (s.o kostja) vastust apellatsioonkaebusele ei esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendamatu mõista vastaspoolelt menetluskulu toimingute eest ja dokumentide koostamise eest, mida kohtule ei ole esitatud. Kohus ei saa kontrollida nimetatud toimingute tegemist. Kuivõrd hageja ei esita sisulisi vastuväiteid väljamõistetud kostja menetluskulude suurusele maakohtus, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid kulusid analüüsida maakohtu poolt rahuldatud ulatuses ning nende vajalikkust ja põhjendatust uuesti hinnata. Ringkonnakohus loeb kostja põhjendatud ja vajalikuks kuluks maakohtu menetluses, mis kuulub hagejalt väljamõistmisele, 960 eurot (ilma käibemaksuta), s.o maakohtu poolt rahuldatud ulatuses (8 tundi * 120 eurot/tund). 5
10. Vastavalt

§ 178lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 6