KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 29. veebruar 2016.a, Tartu Tsiviilasja number 2-16-1352 Tsiviilasi

§ 147

sätestab, et kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. AÕS § 70 lg 3 alusel on kaasomand kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. AÕS § 70 lõikest 5 tulenevalt tekib ühisomand vaid seaduses otseselt sätestatud juhtudel.

§ 148

kohaselt võivad pärijad enne pärandvara jagamist käsutada oma mõttelist osa pärandvarast, kusjuures käsutuse esemeks ei ole mõtteline osa mingist konkreetsest pärandvarasse kuuluvast esemest, vaid kõikide pärandvarasse kuuluvate õiguste ja kohustuste kogumist. Täitemenetluse seadustiku § 138 lg 2 kohaselt on võimalik küll pöörata sissenõuet kaasomaniku mõttelisele osale kinnisasjast, kuid arvestades eeltoodut ei kohaldu nimetatud säte pärimise teel tekkinud pärandvara ühisuse puhul, mille hulka võib käesoleval juhul lisaks kinnistule kuuluda ka muud vara.

1. Täitemenetluse seadustiku § 14 reguleerib sissenõude pööramist abikaasade ühisvarale ja TMS § 15 käsitleb sissenõude pööramist seltsinguvarale (VÕS § 589 lg 1 kohaselt moodustub ka seltsingu puhul seltsinglaste ühisomand). Puudub aga sõnaselge norm, mis sätestaks täitemenetluse erisused pärimise teel tekkinud ühisomandi, s.o pärandvara ühisuse, puhul. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on lüngaga täitemenetluse seadustikus. Lünga olemasolule viitab muuhulgas see, et TMS on jõustunud 3 aastat enne pärimisseadust ning varem kehtinud pärimisseaduse redaktsioon pärandvara ühisuse taolist instituuti ette ei näinud. Seega tuleb kaaluda analoogia kohaldamise põhjendatust. TsÜS § 4 alusel tuleb õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel analoogiat rakendades kohaldada sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. 3
2. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et seaduse mõttele ega eesmärgile ei vasta seadusandja poolt pärandvara ühisusele sissenõude pööramise võimaluse reguleerimata jätmine. Sellega tekiks olukord, kus pärimise teel tekkinud ühisvara arvel võlausaldaja nõude rahuldamise võimalikkus sõltuks vaid võlgniku äranägemisest, mis ei vasta täitemenetluse üldistele põhimõtetele ega eesmärkidele. Ohustatud oleksid võlausaldajate huvid, mis võiks kaasa tuua ka võlausaldajate omandiõiguse riive PS § 32 tähenduses. Ringkonnakohus asub seisukohale, et kõige sarnasemaks normiks ühises omandis olevale pärandvarale sissenõude pööramiseks on TMS § 14 lg 2, mis käsitleb sissenõude pööramist abikaasade ühisvarale. Nimetatud sätte esimese lause kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Tulenevalt õiguslikku reguleerimist vajavate õigussuhete sarnasusest on TMS § 14 lg 2 esimene lause asjakohane säte, mida saab analoogia korras kohaldada ka pärandvara ühisusele sissenõude pööramisel. AÕS § 70 lg-st 6 tulenevalt kohaldatakse abikaasade ühisomandi suhtes kaasomandi kohta käivaid sätteid.

§ 147

teise lause järgi kohaldatakse pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele samuti kaasomandi sätteid. PKS § 37 lg 3 kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Ka

§ 152

lg-test 2-4 tuleneb, et pärandvara jagatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätete kohaselt, arvestades iga kaaspärija pärandiosa suurust.

1. Tartu Maakohus jättis oma
2. jaanuari 2016.a määrusega hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbivaatamata, olgugi, et hagi ei olnud veel maakohtu menetlusse võetud (hagiavaldus on maakohtule saabunud päev varem, s.o
3. jaanuaril 2016.a). Ringkonnakohus märgib, et kui kohus leidis hagi menetlusse võtmise üle otsustamisel, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada, siis olnuks kohtul võimalik keelduda hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Ringkonnakohus ei nõustu seisukohaga, et käesoleval juhul ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil ning et hagiga ei oleks võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Seega tuleb tsiviilasi saata maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks ja sellega seotud toimingute tegemiseks.
4. Hageja on taotlenud ka hagi tagamist selliselt, et seada kostjate ühisomandis olevale kinnistule käsutamise keelumärge. Hagi ei ole suunatud raha maksmisele vaid ühisomandi jagamisele. Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul lahendada ka hagi tagamise taotlus. Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 4