← Eesti

3-15-2698/9

Obsah (5)§ 165§ 108§ 152§ 109§ 104

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2698 Haldusasi Osaühingu Vivashop ka

§ 165lg 2).

Kaebuses toodud väidete kohta märgib kohus järgmist. 38. KMS § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 29 lg 3 p 1 järgi on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 31 lg 1 sätestab, et teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Viidatud nõuded on sätestatud eesmärgiga, et arve võimaldaks tuvastada kauba soetamist 8

(13)käibemaksukohustuslaselt. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekkimiseks maksukohustuslasel KMS §-s 37 nõutud rekvisiite sisaldava arve olemasolust ei piisa, kui arvel näidatud andmed tehingu kohta ei vasta tegelikkusele (Tallinna Ringkonnakohtu 11.01.2012 otsus haldusasjas nr 3-10-915, p 10).
  1. Maksuhaldur heidab kaebajale ette seda, et 1x1Capital OÜ ei ole tema rekvisiitidega arvetel tegelik müüja ja kuna müüja on tuvastamata, siis ei ole teada, kas tegemist oli käibemaksukohustuslasega. Sel põhjusel on aga arvele märgitud tehingu majanduslik sisu valesti.
  2. Asja materjalidest nähtub, et vaidlusalune võsalõikusteenuse osutamine toimus perioodil 5.01.2015 kuni 19.01.
  3. Äriregistri andmetest nähtub, et perioodil 11.04.2014 kuni 14.01.2015 oli 1x1Capital OÜ ainuosanikuks Ingrid Padama. Perioodil 2.05.2013 kuni 16.01.2015 oli Ingrid Padama ka äriühingu ainuke juhatuse liige. Alates 14.01.2015 on ettevõtte ainuosanikuks Aforism OÜ ning alates 16.01.2015 ainukeseks juhatuse liikmeks Karl Aap Weidebach. Samas esineb äriregistris viide, et osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Eraldiseisvalt volitusi äriregistrisse märgitud ei ole (ei olnud). Seega võis tehingute tegemisel 1x1Capital OÜ-d esindada kuni 16.01.2015 üksnes Ingrid Padama.
  4. Ingrid Padama MTA-le 1.06.2015 antud seletuste kohaselt oli ta üksnes juhatuse liikmeks märgitud, kuid firmaga reaalselt ei tegelenud. Ta ei koostanud arveid ega teinud pakkumisi. Täpsete tehingute kohta ei oska ta infot anda. Tehingute osas teab üksnes nii palju, kui abikaasa (Valdi Padama) on rääkinud. MTA-le edastas deklaratsioone Valdi Padama. Mingeid dokumente on Ingrid Padama allkirjastanud, kuid ta ei oska täpsustada, milliseid. Ingrid Padama ütluste kohaselt tegeles äriühing musta kalamarja müügiga. Tööjõurendiga taheti tegelema hakata. Ettevõte müüdi „habeme ja patsiga meesterahvale“, kelle nime ta ei oska nimetada. Valdi Padama 10.06.2015 MTA-le antud ütluste kohaselt töötas ta ettevõttes 1x1Capital OÜ projektijuhina. Tema abikaasa Ingrid Padama äriühinguga ei tegelenud. Valdi Padama omas volitusi kõigi toimingute tegemiseks 1x1Capital OÜs. Samuti väljastas Valdi Padama ettevõtte nimel arveid. Karl Aap Weidebachiga tutvus Valdi Padama Aforism OÜ kaudu, kellega tehti tehinguid. Karl Aap Weidebach soovis osta 1x1Capital OÜd jaanuari alguses 2015 (täpset kuupäeva ei nimetata). 1x1Capital OÜ dokumentide üleandmine toimus peale firma ostu-müügitehingut. Eelnevast nähtub, et Karl Aap Weidebach võis tõepoolest tegutseda usus, et temast saab 1x1Capital OÜ juhatuse liige, millest tulenevalt võib ta sõlmida tehinguid, so sõlmida lepinguid ning esitada arveid 1x1Capital OÜ nimel. Samas ei saanud kolmandad isikud seda kuni 16.01.2015 äriregistri andmetest tulenevalt eeldada ega teada.
  5. Kohtule esitatud kaebuses väidab kaebaja, et antud juhul kohaldub TsÜS § 129 lg 1 ning olukorras, kus Karl Aap Weidenbach tegutses esindusõiguseta, on 1x1Capital OÜ volitusi omava juhatuse liikme poolt tehing heaks kiidetud ning selle toimumist ja tasu saamist kinnitatud. Kaebaja esitatud menetlusdokumendis vastustaja vastusele esitas kaebaja esmakordselt 22.12.2014 allkirjastatud volikirja 1x1Capital OÜ juhatuse liikme Ingrid Padama poolt. Volikirja kohaselt on Karl Aap Weidebachi volitatud esindama osaühingut kõigi isikute ja asutuste ees asjaajamises, mis on seotud osaühingu majandustegevusega, kasutama ja käsutama arveid ning sõlmima ostu-müügi ja kasvava metsa raievõõrandamise lepinguid. Kuna volikiri esitati alles kohtumenetluse lõppjärgus, mitte aga maksumenetluses, ei ole esitatud tõend usaldusväärne. Kahtlust äratab eelkõige asjaolu, et 22.12.2014 väljastatud volikiri ning Valdi Padama poolt antud ütlustes (vt kohtuotsuse punkti 41) esineb vastuolu. Nimelt kinnitas Valdi Padama, et Karl Aap Weidebach avaldas soovi 1x1Capital OÜ-d osta alles jaanuaris
  6. Samuti nähtub Valdi Padama 10.06.2015 MTA-le antud ütlustest, et „.../.../ ei oska öelda, kes on koostanud arve nr 0501/1-15 kpv-ga 05.01.2015, mis on koostatud OÜ 1x1Capital ja OÜ Vivashop vahel. Antud arvel ei ole minu allkiri all ja see ei ole ka minu abikaasa allkirja sarnane. Sellest arvest ei tea ma midagi. Ma muidugi teadsin Karl Aap Weidebachi, aga ma ei usu, et seda Karl tegi.“ Eelnevast tuleneb üheselt, et 1x1Capital OÜ seaduslik esindaja ega ka volitatud esindaja ei tea volikirja andmisest Karl Aap Weidebachile midagi. Vastasel juhul ei oleks Valdi Padama välistanud võimalust, et Karl Aap Weidebach võis arveid väljastada. Kuna tegemist on käsikirjaliselt 9
(13)allkirjastatud volikirjaga, ei ole ka allkirjastamise aeg tuvastatav. Nimetatud asjaolude pinnalt leiab kohus, et volikiri on koostatud ja allkirjastatud alles kohtuementluse käigus ning sellega ei saanud vaidlustatud maksuotsuse andmise ajal arvestada.
  1. Kaebaja ja 1x1Capital OÜ vahel puudub kirjalikult vormistatud kokkulepe, mis määratleks väidetava võsalõikusteenuse osutamist 1x1Capital OÜ poolt ja selle osutamise tingimused. Õige on kaebaja väide, et suulise lepingu sõlmimine on lubatav ja aktsepteeritav. Samas on suulise lepingu sisutamiseks oluline hinnata seletuste elulist usutavust muude asjas kogutud tõenditega. Osaühingu Vivashop juhatuse liige Riho Ulp andis MTA-le 5.06.2015 seletuse, kus tõi välja, et temaga võttis ühendust eelmisel (2014.) aastal Aapi nimeline isik ja küsis tööpakkumist. Temaga lepiti kokku võsalõikuses ja puude raies. R. Ulp leppis kokku hr Aapiga, et tööde valmimisel saadakse kokku ja tasumine toimub sularahas. R. Ulp ei kontrollinud, millist firmat hr Aap esindab ning samuti ei kontrollinud R. Ulp hr Aapi isikuttõendavat dokumenti. R. Ulpi selgituste kohaselt ei olnud hr Aapiga üldse mingist firmast juttu. Alltöövõttude kohta ei osanud R. Ulp selgitusi anda. Arvete osas tõi R. Ulp välja, et arvete tasumine toimus sularahas ning arvete saamisel hr Aapi nimeliselt isikult, oli juba märge peal sularaha saamise kohta. Tema juuresolekul märget ei kirjutatud. R. Ulp ei tea, millal täpselt töid tehti iga arve põhjal eraldi. Seega R. Ulpi ütlustest tuleneb üheselt, et ta ei teadnud, millise äriühinguga suuline leping sõlmiti. Eelnevast tulenevalt on alusetud kaebaja väited, et ta on algusest peale teadnud, et teenuse osutajaks on 1x1Capital OÜ. Kohus nõustub maksuhalduriga, et olukorras, kus kaebaja jättis tuvastamata lepingulises suhtes oleva isiku ja tema esindatuse töid teostava äriühinguga, on kaebaja rikkunud äris tavapärast hoolsuskohustust. Seetõttu ei ole tõendatud, et töid teostas arvele märgitud äriühing. Kaebaja möönab ka ise hoolsuskohustuse rikkumist. Kohus nõustub vaideotsuse punktis 29 tooduga, et kuigi seadusest ei tulne otsesõnu kohustust kõnesoleva teenuse puhul ostja isikusamasuse tuvastamiseks, eeldab äris nõutav tavapärane hoolsus teadmist selle kohta, kas teenus soetatakse füüsiliselt isikult või äriühingult, kuna sellest sõltub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Asjaolu, kas 1x1Capital OÜ kasutas omakorda allhankijaid, ei olegi antud juhul oluline, kuna vastuolud ilmnevad juba seonduvalt 1x1Capital OÜ-ga sõlmitud (suulises) lepingus.
  2. Kohus ei pea usutavaks kaebaja väiteid, et kaebaja esindaja ütlused on protokollitud valesti ning kaebaja ei saanud küsimusest aru. MTA 5.06.2015 R. Ulpi suuliste seletuste protokoll on allkirjastatud R. Ulpi poolt, millega ta kinnitas, et protokoll on kirja pandud tema ütluste järgi õigesti ja on tõene. Seega kaebaja väide väära protokollimise kohta on paljasõnalised. Äriühingu juhatuse liige ei saa äriühingu raamatupidamist puudutavates küsimustes vabandada end välja õigusalaste teadmiste puudumisega, kuna äriseadustiku § 183 kohaselt on raamatupidamise korraldamine juhatuse kohustuseks.
  3. Ebaõige on kaebaja väide, et maksuhaldur ei ole pöördunud 1x1Capital OÜ poole, et saada kinnitust tehingu toimumise või mittetoimumise kohta (vt kohtuotsuse punkti 41). Õige on aga kaebaja väide, et maksuhaldur ei ole võtnud selgitusi Karl Aap Weidebachilt, kes sai juhatuse liikmeks alates 16.01.
  4. Kuna 1x1Capital OÜ poolt esitatud 16.01.2015 arved nr 1601/1-15 ja 1601/3-15 ning 19.01.2015 arve nr 1901/4-15 on väljastatud ajal, kui Karl Aap Weidebach oli juba juhatuse liige, oleks pidanud maksuhaldur ka temalt selgitusi võtma. Eelnevaga on vastustaja rikkunud uurimiskohustust, kuid kohus ei leia antud juhul, et see oleks toonud kaasa õigusvastase maksuotsuse tegemist, kuna maksumenetluses on maksuotsuse aluseks olevad asjaolud siiski piisavalt tuvastatud. Karl Aap Weidebachi poolt allkirjastatud teatis, mille kohaselt 1x1Capital OÜ poolt 2015 aastal Osaühingule Vivashop teostatud metsaraie tööde eest on Osaühing Vivashop tasunud vastavalt esitatud arvetele täies mahus ning 1x1Capital OÜ-le Osaühingul Vivashop võlgnevusi ei ole, ei kinnita veel tehingute toimumist ja arvete reaalselt tasumist. Nimetatud teatist tuleb analüüsida koostoimes teiste tõenditega ning antud juhul teatis ei kõrvalda kõiki maksuhalduri poolt välja toodud kahtlusi, et vaidlusaluseid töid ei teostatud 1x1Capital OÜ poolt.
  5. Maksuhaldur on kaebajale ette heitnud, et vaidlusalustel arvetel puuduvad märked teenuse vastuvõtmise kohta, teenuse tegemise aja ja koha kohta, puudub kuupäev, millal teenus vastu võeti. 10
(13)Kaebaja selgituste kohaselt ongi arve aktsepteerimise kuupäev tööde vastuvõtmise kuupäev ja arve väljastamise kuupäev on tööde valmimise kuupäev. Sellise eelduse tegemiseks puudub aga alus. KMS § 37 lg 7 p 6 kohaselt tuleb arvele märkida teenuse maht ning teenuse osutamise kuupäev või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast (KMS § 37 lg 7 p 7). Vaidlusalustel arvetel ei ole täidetud eeltoodud tingimused. Kõikidel arvetel on märgitud selgitusse üksnes „võsatööd“ ning ühik (hektarid), millal väidetavalt töid teostati. Arvetelt ei ole võimalik tuvastada kus ning millal on töid tehtud. Tööde teostamise kohta ei ole sõlmitud tööde vastuvõtmise või ülevaatuse akte. Tööde teostamise kinnituseks ei ole peale arvete esitatud mitte mingeid muid dokumentaalseid tõendeid. Olukorras, kus tööd reaalselt teostati, ei ole usutav, et ei tellijal ega teenuse ostuajal ei ole võimalik selle kohta mingeid usaldusväärseid tõendeid esitada.
  1. Teenuse osutamise piisava põhjalikkusega dokumenteerimata jätmise korral võtab maksukohustuslane endale riski, et hiljem ei õnnestu põhjendatud kahtluse tekkimisel teenuse saamist tõendada ja seda ka siis, kui selle teenuse dokumenteerimist ei nõua ükski väljaspool maksuõigust olev regulatsioon. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud, et MKS § 56 lg st 2 tulenevalt on maksukohustuslasel kontrollitavuse tagamiseks kohustus koguda ja säilitada tõendeid eriti ettevõtja jaoks ebaharilike, põhjendatud kahtlust tekitavate või suure maksustamisväärtusega tehingute asjaolude kohta (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-43-09, p 14). Antud juhul ei ole kaebaja esitanud veenvaid tõendeid ei maksuhaldurile ega kohtule, et tööd on teostatud 1x1Capital OÜ poolt. Isegi kui lugeda kaebaja väited õigeks ning arvestada, et raietöid on võimalik teostada kaebaja poolt välja toodud viisil, ei osanud kaebaja seaduslik esindaja ka suulisi ütlusi andes maksuhaldurile selgitada, kus tööd toimusid iga arve põhjal eraldi. Samuti ei osanud ta öelda, millal arvel märgitud töid teostati ning kes arvel märgitud töid teostas. Asjas puuduvad tõendid ka vaidlusaluste arvete tasumise kohta. Arvetel esineb viide, et tasutud on sularahas samal kuupäeval, kui arve on esitatud. Kohus möönab, et arvete sularahas tasumine ning vastava viite tegemine arvele ei ole keelatud, kuid antud juhul puuduvad teised tõendeid, millest nähtuks, et arved on tasutud just 1x1Capital OÜ-le.
  2. Kohtu hinnangul viitab eelkirjeldatu sellele, et kaebaja oli algusest peale teadlik, et vaidlusaluste arvete alusel ei olustanud talle teenust 1x1Capital OÜ. Kuid isegi, kui kaebaja teadlikkus jätta kõrvale, jättis kaebaja täitmata äris tavapärase hoolsuskohustuse ning sõlmis väidetavalt suulise lepingu isikuga, kelle puudusid õigused vastava lepingu sõlmimiseks ning osaliselt arvete koostamiseks. Asjaolu, et 1x1Capital OÜ rekvisiitidega 16.01.2015 arved nr 1601/1-15 ja 1601/3-15 ning 19.01.2015 arve nr 1901/4-15 on väljastatud perioodil, mil juhatuse liige oli Karl Aap Weidebach, ei kõrvalda kahtlusi, et tööd teostati kellegi kolmanda isiku poolt. Kui teenust oleks reaalselt kaebajale osutatud, peaks kaebaja suutma seda ka tõendada, näidates veenvalt, et ta on teenuse arvel märgitud isikult saanud. Antud juhul nähtub eelnevast, et esineb mitmeid vastuolusid faktilistes asjaoludes, mida kaebaja ei ole maksu- ega kohtumenetluses kõrvaldanud. Ka kaebaja osundatud Riigikohtu lahendite seisukohad ei tee neid asjaolusid olematuks.
  3. Kuivõrd maksumenetluses tuvastatu kohaselt ei ole 1x1Capital OÜ 5.01.2015 arvel nr 0501/1-15, 7.01.2015 arvel nr 0701/2-15, 7.01.2015 arvel nr 0701/1-15, 9.01.2015 arvel nr 0901/2-15, 12.01.2015 arvel nr 1201/1-15, 14.01.2015 arvel nr 1401/1-15, 16.01.2015 arvel nr 1601/1-15, 16.01.2015 arvel nr 1601/3-15, 19.01.2015 arvel nr 1901/4-15 kajastatud tehinguid (võsatööd) reaalselt osutanud, ei ole tekkinud ka käivet (KMS § 4 lg 1 p 1) ja vormistatud arve ei vasta KMS § 37 nõuetele (ei kajasta tegelikku majandustehingut). Seega puudub kaebajal kui dokumentides märgitud ostjal KMS § 29 lg 1, lg 3 p 1 ja § 31 lg 1 järgi õigus kajastada vastavat arvet oma sisendkäibemaksuarvestuses (vt TlnRKo 04.12.2014 nr 3-13-842). Eeltoodust tulenevalt on maksuotsus õiguspärane, selle tühistamiseks puudub alus ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. 50.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. 11

(13)51. MTA 27.11.2015 otsusega nr 12.2-3/032337-6 tunnistati 19.08.2015 maksuotsus nr 12.23/032337-5 kehtetuks osas, millega vähendati 2015 veebruari ja märtsikuu sisendkäibemaksu vastavalt 2001, 53 eurot ja 2036, 72 eurot ning määrati käibemaksu kokku juurde 4038, 25 eurot (tehingud OÜga Caliostro) ning jätkati vastavate perioodide osas maksumenetlust. 8.12.2015 määrusega lõpetati käesoleva haldusasja menetlus Caliostro OÜ-ga tehtud tehinguid puudutavas osas.

§ 108

lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Seega ainsaks põhjuseks, miks kohus saaks põhimõtteliselt keelduda kaebaja menetluskulude väljamõistmisest vastustajalt, sätestab

§ 108

lg 6 asjaolu, et kaevatud haldusakti kehtetuks tunnistamine oli tingitud mingitest muudest faktoritest kui kaebuse esitamine kohtule. Vastustaja kohtule vastavat asjaolu välja ei ole toonud, mistõttu kohus on seisukohal, et vaidlustatud maksuotsuse kehtetuks tunnistamise tingis käesoleva kaebuse esitamine. Seega tuleb vastustajalt kaebaja menetluskulud välja mõista. 52.

§ 109

lg 1 kohaselt esitatakse kirjalikus menetluses menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

29.12.2015 esitas kaebaja kohtule

§ 109lg-le 1 vastava menetluskulude hüvitamise taotluse.

Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskulude väljamõistmist kokku summas 1853,59 eurot (õigusabikulude eest 1642,50 eurot ning riigilõivu 211,09 eurot). Kaebaja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ning Realife Holding OÜ 4.11.2015 arve nr EO11115 summas 1035 eurot ning 29.12.2015 arve nr E052915 summas 621 eurot.

  1. Vaidlustatava maksuotsusega kohustati kaebajat tasuma maksusummat 7036,34 eurot (OÜ Caliostro osas 4038,25 eurot). Seega OÜ Caliostro osa moodustab kogusummast proportsionaalselt 57,39%, vastav osa menetluskuludest on 942,63 eurot. Olles tutvunud kohtule esitatud arvetega ning õigusabiteenuse kulude aruandega, on kohus seisukohal, et kaebaja õigusabikulude suurus on vajalik ning põhjendatud, mistõttu tuleb need vastustajalt välja mõista. Õige on vastustaja märkus, et 4.11.2015 arve nr E011115 ja arve nr E052915 on vormistatud erinevalt. Arvele nr E011115 on kantud teenuse nimetus (10.10.2015 Vivashop OÜ dokumentide analüüs (kontrollakt, maksuotsus, vaidemenetluse otsus) 2 tundi, 150 eurot; 11.10.2015 õigusliku positsiooni kujundamine 1 tund 75 eurot; 17.10.2015 kaebuse koostamine halduskohtule 5,5 tundi 412,50 eurot; 26.10.2015 kohtumine kliendiga 1 tund 75 eurot; 27.10.2015 kaebuse täiendused kokkuleppel kliendiga 2 tundi 150 eurot). Arvel nr E011115 toodud andmed kajastuvad ka spetsifikatsioonis. Arvele nr E052915 on märgitud selgitusena üksnes õigusteenus – 6,9 tundi tunnihinnaga 75 eurot, kokku 621 eurot. Arve spetsifikatsioonist nähtuvalt on 29.12.2015 teenusena välja toodud „Täiendava seisukoha koostamine kohtule“- 4,25 tundi, summas 318,75 eurot. Samas nähtub spetsifikatsioonist, et arve nr E011115 on esitatud õigusteenuste eest perioodil 10.10.2015-27.10.
  2. Seega võib eeldada perioodil 4.12.201529.12.2015 osutatud õigusteenused (4.12.2015, vastuse koostamine kohtunõudele 0,50 tundi, 37,50 eurot; 17.12.2015 vastustaja vastuse analüüs 1,15 tundi, 86,25 eurot; 28.12.2015 kohtumine kliendiga kohtuvastuse teemal 1 tund, 75 eurot; 29.12.2015 täiendava seisukoha koostamine kohtule 4,25 tundi 318,75 eurot) kajastuvad arvel nr E
  3. Eelnevast tulenevalt puudub vastuolu arve nr E052915 ning spetsifikatsioonis toodu vahel. Kohtu hinnangul ei ole tegemist sellise puudusega, millest tulenevalt peaks jätma arve nr E052915 menetluskuludest välja.
  4. Kaebajale esitatud arved nr E011115 ja E052915 sisaldavad ka käibemaksu 20%. Antud juhul moodustab arvete nr E011115 ja E052915 käibemaks kokku summa 188,53 eurot (942,63 eurost 20%). Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on kaebaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Antud juhul kaebaja vastavat kinnitust kohtule ei ole esitanud, mistõttu mõistab kohus menetluskulud kaebaja kasuks välja ilma käibemaksuta. Kaebuselt tasutud riigilõivu välja mõistmine vastustajalt ei ole samuti põhjendatud, kuna antud juhul esineb alus selle 12

(13)tagastamiseks. Eelöeldut arvesse võttes on kohus seisukohal, et Maksu- ja Tolliametilt tuleb kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud summas 754,10 eurot. 55.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja on käesolevas asjas tasunud kaebuselt riigilõivu 211,09 eurot. Kuna kohus lõpetab asja menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, tuleb asjas tasutud riigilõiv summas

§ 104lg 5 p-i 4 alusel tagastada.

Riigilõivust summas 211,09 eurot kuulub tagastamisele 57,39 %, so 121,14 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadriann Ikkonen kohtunik 13

(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.