2-14-39865/26

Tsiviilasi nr 2-14-39865 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-14-39865 Tsiviilasi PlusPlus Legal OÜ hagi Martin Tiku (Tikk) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Tsiviilasja hind 390,78 eurot • Hageja PlusPlus Legal OÜ (registrikood: 12752805, asukoht: Jõe 3, 10151 Tallinn); • Hageja volitatud esindaja Tarvo Ilves (PlusPlus Inkasso OÜ, kontaktaadress: Jõe 3, 10151 Tallinn; e-post: menetlus@plusplus.ee); • Kostja Martin Tikk (isikukood: XXXX, elukoht ei ole kohtule teada, menetlusdokumendid avalikult kättetoimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded). Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
4. Välja mõista Martin Tikult (Tikk) PlusPlus Legal OÜ kasuks AS Tele2 Eesti ja Martin Tiku vahel 28.06.
5. a ja 2.07.
6. a sõlmitud mobiiltelefoniteenuste lepingust nr 10167723 ja nr 10164723 tulenev võlgnevus summas 390,78 eurot (kolmsada üheksakümmend eurot 78 senti), mis koosneb põhivõlgnevusest 195,39 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisest 195,39 eurot.
7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
8. Jätta menetluskulud Martin Tiku kanda.
9. Välja mõista Martin Tikult PlusPlus Legal OÜ kasuks menetluskulud 175 eurot (ükssada seitsekümmend viis eurot).
10. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib osaliselt põhjendava osa. Kohus kohustas kostjat kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 14 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 27.10.
11. a Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lõikest 1 ning § 173 lg 1,
12. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 45 eurot, hagiavalduselt tasutud riigilõiv 55 eurot ja õigusabikulud 288 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 390,78 eurot tasuda riigilõivu 100 eurot. Hageja tasus hagilt riigilõivu 100 eurot. Seega tuleb kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 100 eurot. Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 75 eurot. Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud summas 175 eurot (100 + 75). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik