KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 03.märts 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-15-3136 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Enn Pustak Kaitsja Allan Valk (lepinguline) Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid Aleksandr Raki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ALEKSANDR RAK, i.k. 38306252240, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 10.06.2014 ja lõpp 10.06.
- Kohtuasja läbivaatamise aeg 15.02.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
- RESOLUTSIOON Jätta Aleksandr Rak vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, Aleksandr Rakile ja tema kaitsjale. Asjaolud Viru Vangla esitas 09.12.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Raki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 Aleksandr Rak on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 07.10.2015 otsusega kokkuleppemenetluse korras KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 2 p 3) ja § 136 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõistis kohus talle karistuseks 3 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 10.06.
- Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Aleksandr Rak taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitab, et teda on vanglas nakatatud xxxx ning vangla keeldub teda ravimast, invaliidsus on tal selgroo trauma tõttu juba olemas. Avaldab, et tahab olla koos lähedastega, kasvatada last, käia tööl ja toetada oma peret ning ema. xxxx ära sõita ei plaani, kuigi ta abikaasa töötab xxxx lennujaamas ja ka laps elab xxxx, kuid ta tahab teha kõik, et pere xxxx tagasi tuleks. Narkootikumidega pole tal kunagi probleem olnud ega saagi olema, kuna ta on jahimees ja tal on relv, mistõttu ta on niigi kogu aeg kontrolli all. Kinnitab, et on oma tehtud tegudest aru saanud, teda ei ole kahtlustatavana üheski uues kriminaalasjas üle kuulatud, pole kunagi kuulunud ega kuulu ühtegi kuritegelikku grupeeringusse ja kellegi suhtes kättemaksu mõtteid ei ole. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ning on sellele resoluutselt vastu. Prokurör märgib, et kinnipeetava suhtes on prokuratuuri menetluses kriminaalasi KarS § 214 lg 2 p 4 tunnustel. Prokurör on ka seisukohal, et isiku ükskõikne suhtumine teise isiku isikupuutumatusse ja kaaskodaniku turvatundesse viitab kinnipeetava ohtlikkusele ning Aleksandr Raki puhul ei esine erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui vägivaldse isikuvastase kuriteo toimepannud isikut ennetähtaegselt vabastada. Kaitsja on seisukohal, et kõik eeldused ning tingimused kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud (elukoht, töökoht ja toetav tugivõrgustik on olemas). Isik ei koormanud kohut võttes oma karistuse vastu kokkuleppemenetluses, vanglas on ennast näidanud ainult positiivsest küljest ja käesolev on üldse tema esimene kriminaalkaristus. Eeltoodust tulenevalt on kaitsja sõnul lausa hädavajalik anda isikule võimalus naasta uuesti ühiskonda. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Aleksandr Raki käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et 2 eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda ja ka vanglas viibib esimest korda. Käesolevat karistust kannab seadusliku aluseta vabaduse võtmise ning korduva kehalise väärkohtlemise eest ja kuritegu on toime pandud kättemaksu eesmärgil. Isik oli kuulutatud rahvusvaheliselt tagaotsitavaks ning peeti kinni xxxx ja vahistati xxxx väljaandmistaotluse lahendamise raames. Isiku enda sõnul lahkus ta xxxx teadmata, et on tagaotsitav. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama ema juurde. Kodukülastuse käigus on välja selgitatud, et tegemist on kinnipeetava emale kuuluva 3-toalise korteriga. Seega on isikul olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetav läbis vanglas riigikeele õppe A1 tasemel. Positiivseks ja mitte vähetähtsaks peab kohus ka toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu: kinnipeetavat ootavad vabaduses tema abikaasa ja alaealine laps, aga ka vanemad, vend ja õed ning ämm. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Vanemad ja ämm on nõus kinnipeetavat vabanemisel materiaalselt toetama. Samas peab märkima, et kinnipeetava tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid. Kuna kuritegu on toime pandud grupis, siis kriminaalse mõtteviisi, käitumise ja taustaga isikutega läbikäimine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist. Isik ise ei pea ennast mõjutatavaks. Kinnipeetavale on vabanemisel garanteeritud töökoht OÜ’s xxxx, kohtule on esitatud garantiikiri. Kohtu hinnangul aitaks tööle asumine vähendada tegevusetust, mis omakorda peaks vähendama uute kuritegude toimepanemise riske. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 11% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 8%. Ohustatud on ühiskond tervikuna ning oht seisneb teiselt isikult ebaseaduslikus vabaduse võtmises ja korduvate kehavigastuste tekitamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab kriminaalse tausta ja mõtteviisiga isikutega läbikäimist. Vangla iseloomustuse kohaselt on Aleksandr Rak endast heal arvamusel, tahab teistest kinnipeetavatest parem välja näha. Isik avaldab kriminaalseid hoiakuid ja ei ole nõus vanglas töötama, leiab selleks erinevaid vabandusi. Aleksandr Rak küll tunnistab probleeme, kuid mitte alati ei hinda neid objektiivselt ja otsib pigem kiireid tulemusi kui pikaajalisi lahendusi. Probleemide lahendamisel võib kasutada vägivalda ja eesmärgi saavutamiseks ebaseaduslikke teid ning vahendeid. Teabe- ja uurimisosakonna andmetel on kinnipeetav kuritegeliku ühenduse liige ja suhtleb ka käesoleval ajal kuritegeliku ühenduse liikmetega kirja ja kokkusaamiste teel. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Aleksandr Raki puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. 3 Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu- ning töökoha olemasolu ja lähedaste toetus) ning käitumine vangistuse ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Kohus on seisukohal, et kuna Aleksandr Rak kannab karistust isikuvastase (teise isiku tervisevastase) ja vabadusevastase kuriteo toimepanemise eest, siis tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese kehaline väärkohtlemine ja temalt ebaseaduslikult vabaduse võtmine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik 4