KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Pille Aver Määruse tegemise aeg ja koht 01.märts 2016, Narva kohtumaja Kohtuasja number 2-15-19009 Kohtuasi Narva linna avaldus N P pärandvara pankroti väljaku

§ 22

lg 2 p 1¹) Ajutine pankrotihaldur tegi elektroonilise päringu Kohtutäiturite- ja Pankrotihaldurite Kojale, kes teatas, et pooleli olevad (lõpetamata) täitemenetlused puuduvad. Hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele (

§ 22lg 2 p 2) Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu.

Kuna tegemist on pärandvara pankrotimenetlusega ning vara puudub, siis puuduvad ka võimalused varalise olukorra paranemiseks tulevikus. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu nii

§ 1lg 2 kui ka lg 3 sätestatu kohaselt.

Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust, seda vastavalt

§ 31lg-le 4.

Võlgniku pärandavara on vastu võtnud Narva linn, kes esitas kohtule pankrotiavalduse ning tunnistab selles maksejõuetust, seega tuleb ka eeldada võlgniku püsivat maksejõuetust.

§ 2

tulenevad pankrotimenetluse eesmärgid, millest üheks on - pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuks muutumise põhjuseks muu asjaolu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses võiks olla tegemist kuriteo tunnustega tegudega, seega

§ 22lg 5 tähenduses on Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu.

Võlgniku vara säilimine (

§ 22lg 2 p 3) 3

§ 22

lg 2 p 4) Kuna võlgnikul puudub vara ei ole halduril võimalik anda nõusolekuid/keeldumisi võlgniku vara käsutamiseks. Hinnang tagasivõtmiste/tagasinõudmiste esitamise võimaluste kohta Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmist ja/või tagasinõuete esitamise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur koostanud halduri toimiku

§ 55

lõike 31 alusel kehtestatud korras (

§ 22lg 4¹).

Haldur jätab nimetatud ettekandele lisamata vastused päringutele, millel puudub varade ja kohustuste tuvastamise seisukohalt tähendus, kuid lisab nimetatud järelpäringute vastused ajutise halduri toimikusse. Ajutine pankrotihaldur on eeltoodu põhjal seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning Võlgnikul puudub vara, mis võimaldab pankrotimenetluse läbiviimist. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2 ja lg 3, § 2, § 23 lg 4 ja § 29 lg 1 ajutine haldur avaldab:

1. võlgnik on püsivalt maksejõuetu;
2. puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, mistõttu pankrotiavalduse rahuldamisel Võlgniku pankrotiavalduse menetlus kuuluks lõpetamisele raugemisega pankrotti välja kuulutamata.
3. Kui keegi võlausaldaja soovib pankroti välja kuulutamist, siis menetluse läbiviimise finantseerimiseks vajalik deposiidi tasumine. Käesolevaks menetluses minimaalseks deponeeritavaks summaks oleks 1000 EUR, mis kataks ajutise halduri ja halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. Ajutine haldur kinnitab, et on deposiidi tasumisel valmis asuda täitma halduri kohustusi. Kohtuistungil 28.01.2015 kinnitas ajutine haldur aruandes toodud seisukohti. Taotleb menetluse jätkamiseks 1000 eurot deposiiti tasumise määramist. Deposiiti mitte tasumisel tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu. Avaldaja ei ole halduri taotlustele vastuväiteid esitanud. Kohus avaldas 03.02.2016 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles tegi ettepaneku võlgniku pärandvara pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 1000 eurot hiljemalt 16.02.
4. Kohtu poolt määratud summat deposiiti kantud ei ole. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega ning kuulanud ära ajutise halduri ja võlgniku, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (

) § 9 lg 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 4

§ 29

lg 1-3 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu

§ 29

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohtul puuduvad andmed isikute kohta, kes sooviksid pankrotimenetlust finantseerida. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku pärandvara ei kata tema kohustusi. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu nii

§ 1lg 2 kui ka lg 3 sätestatu kohaselt.

Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Nimetatud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgniku maksejõuetus on välja kujunenud muu asjaolu tõttu

§ 22

lg 5 mõttes.

§ 29

lg 4 kohaselt avaldab kohus teate menetluse raugemise tõttu lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded Ajutise halduri tasu ja kulud Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Lähtuvalt

§ 23

lg-test 1, 2 ja 3 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 11 tundi ning tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 90 eurot tund.. Kokku on ajutise halduri tasu 405 eurot (sisaldab kõiki makse). Tasule töö eest lisanduvad kulutused seoses ajutise halduri ülesannete täitmisega 63,30 eurot (sisaldab kõiki makse). Kuna pankrotivarast ei piisa ajutise halduri tasu hüvitamiseks ajutine haldur palub ajutise halduri töötasu ja kulud välja mõista võlgnikult, sh juhul, kui menetluskulude katteks laekub deposiit ja pankrot välja kuulutatakse, deponeeritud rahaliste vahendite arvelt, ning menetluse raugemise korral pankrotti välja kuulutamata, riigi vahenditest 397 eurot. Tasu 5

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotlus on põhjendatud ja kulub rahuldamisele. Ajutise pankrotihalduri tasuks tuleb määrata

§ 23lg 4 nimetatud summa 397 eurot. Tasu tuleb hüvitada riigi vahenditest ning välja maksta OÜ Menetlus arveldusarvele. /digitaalselt allkirjastatud/ Pille Aver 6