← Eesti

2-14-19522/65

Obsah (4)§ 267§ 270§ 6§ 268

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Ele Liiv, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 27.11.2015, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-19522

§ 267punkte 1-3 ei ole rikutud, mistõttu puudub 2

(6)alus kinkelepingust taganemiseks. Kostja ei ole hageja suhtes üles näidanud jämedat tänamatust. Kostja on toetanud ja toetab hagejat materiaalselt. Väide, et hageja palus kostjat
  1. aasta lõpus või
  2. aasta alguses korteriomandi tagastada, ei vasta tõele. Hageja on mööda lasknud kinkelepingust taganemise tähtajad. Aegumistähtaeg hakkas kulgema üks aasta pärast kinkelepingu sõlmimist ning hageja nõue on aegunud. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
  3. Harju Maakohus 03.08.2014 otsusega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
  4. Asjas ei ole vaidlust, et poolte vahel on sõlmitud 18.07.2011 kinkeleping, mille kohaselt on hageja kinkinud kostjale korteriomandi asukohaga Tallinnas XXXXXXXXX XXX XX-XX, millele on seatud ühtlasi ka isiklik kasutusõigus hageja kasuks. Vastav õiguslik positsioon omaniku vahetamise ja isikliku kasutusõiguse kohta on kantud kinnistusraamatusse. 7.

§-des 267 või 268 sätestatud asjaolude esinemist peab tõendama kinkija. Kinkelepingust taganemise tähtaega võib nimetada järelemõtlemisajaks, mille jooksul selgub, kas kingisaaja on kinke vääriline (RKTKo 3-2-1-129-05). Taganemise piirangu eesmärgiks on tagada lepinguliste suhete kindlus eelkõige kingisaaja jaoks (Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne, lk 143). Hagiavalduse väidetest, mille kohaselt „pärast tehingu tegemist kostja suhtumine hagejasse kardinaalselt muutus. Tegelikkuses tuli niimoodi välja, et kostja ei kavatsenudki hoolitseda oma ema eest.“ (kd I lk 2) ja „Kostja ei ole kolme aasta jooksul toetanud hagejat, mis on hageja arvates vastuvõetamatu.“ (kd I lk 3) tulenevalt sai hageja teada või pidi teada saama taganemise õiguse tekkimisest kohe pärast tehingu sõlmimist. Hageja ei vaidlusta, et kinkelepingust taganemise alus eksisteeris kinkelepingust taganemise hetkeks juba ca 3 aastat ja et hageja tundis kostjapoolselt jämedat tänamatust seega ca 3 aastat.

kommenteeritud väljaande (lk 143) kohaselt „Taganemise õigus lõpeb, kui möödub aasta ajast, mil kinkija sai teada või pidi teada saama taganemise õiguse tekkimisest.“ Seega ei olnud enam vaja aega selle kindlakstegemiseks, kas isik on kinke vääriline, sest väidetav vääritu tegu oli juba tehtud. Hagejal ei ole enam õigust kinkelepingust taganeda, kuivõrd

§-s 270 sätestatud aastane tähtaeg on ületatud. Kuna kostja taotles aegumise kohaldamist, jättis maakohus aegumise tõttu hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

  1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse (täpsustatud 18.08.2015), milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja tuvastada kostja kohustus teha tahteavaldus kinnistusregistriosas nr XXXXXXXX kostja omanikukande kustutamiseks ja hageja omanikuna sissekandmiseks, või saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.
  2. Maakohtu otsusest ei nähtu, et maakohus on teinud vaheotsuse. Eeldatavasti lahendas maakohus asja sisuliselt. 21.04.2015 kohtuistungi protokollist nähtub, et maakohus planeeris lahendada asja istungimenetluses. Hageja ootas, et sügisel määratakse uus istungi aeg. Kohtuotsus oli ootamatu. Maakohus ei teavitanud kirjalikust menetlusest ega ole seda pooltega arutanud. 3

(6)
  1. Maakohus jättis otsuse tegemisel 16.08.2014 menetlusdokumendis esitatud kahe tunnistaja ülekuulamise taotluse tähelepanuta või lahendamata. Tunnistajatel võiksid olla teadmised tähtsate asjaolude kohta. Maakohus on jätnud asja ammendavalt arutamata ja rikkunud kohustust hinnata tõendeid kogumis.
  2. Maakohus, tõlgendades

§ 270lg 1 liiga kitsalt, on rikkunud materiaalõigust.

Ei saa nõustuda maakohtu järeldusega, et kinkelepingu vaidlustajal on vaid üks aasta kinkelepingust taganemiseks, kui vastaspool lepingut rikub. Ei tohiks jätta tähelepanuta hea usu põhimõtet. Hageja üritas oodata, kuni selgub, et kostja käitumine ei muutu. Pöörduda kohtusse kohe pärast esimest rikkumist ei pruugi olla mõistlik. Tuleb arvestada, et kostja on hageja tütar. Kohtul tuleks hinnata, kas on võimalik

§ 6

lg 2 järgi jätta seaduses sätestatu kohaldamata, sest asjaolusid arvestades ei ole vastuvõetav, et hageja pidi ühe aasta jooksul aru saama, et ta peab kinkelepingust taganema. Selline olukord oleks hea usu ja õigusrahu põhimõttest lähtuvalt küsitav. Vastustaja seisukoht

  1. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta tuleb osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Kuna maakohus pole kohtuotsuses lahendanud hagi tagamise tühistamist ja riigilõivu riigituludesse väljamõistmist, siis tuleb ringkonnakohtul seoses hagi rahuldamata jätmisega hagi tagamine tühistada ja hagejalt (apellandilt) välja mõista riigilõiv riigituludesse.
  3. 18.05.2014 hagiavalduse kohaselt taotles hageja tuvastada kostja kohustus teha tahteavaldus Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosas XXXXXXXX kostja omanikukande kustutamiseks ning hageja omanikuna sissekandmiseks. Maakohus, võttes 19.05.2014 määrusega hagi menetlusse, mõistis hagi eset kui nõuet korteriomandi tagastamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks. Samuti käsitas hagi eset Tallinna Ringkonnakohus 24.09.2014 määruses. Ringkonnakohus 17.08.2015 määruses, andes võimaluse hageja nõude sõnastamiseks apellatsioonimenetluses, selgitas hagiavalduse sõnastuses esitatud nõude õiguslikku kvalifikatsiooni. Apellatsioonkaebuse 18.08.2015 täpsustuses märkis hageja nõude hagiavalduses esitatud sõnastuses. Ringkonnakohus käsitab hageja nõuet apellatsioonimenetluses nii nagu käsitas maakohus. Hageja nõue on suunatud korteriomandi omandi tagastamiseks vajalike omandi üleandmise tahteavalduse ning kinnistusraamatus kostja omanikukande kustutamise ja hageja omanikukande tegemise nõusoleku andmiseks kohustamisele. Nõude õiguslikuks aluseks on

§ 268

lg 1 kaudu § 1028 lg 1, mille kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. 15. Hageja tugineb asjaolule, et ta on hagiavalduses kinkelepingust taganenud.

§-s 270 on sätestatud kinkelepingust kinkija poolt taganemise piirangud.

§ 270

lg 1 esimese lause kohaselt võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. See on 4

(6)taganemise õigust lõpetav tähtaeg. Maakohus on otsuse põhjenduses ekslikult kinkelepingust taganemise tähtaja möödumist nimetanud nõude aegumiseks. Ekslikud on viited tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-dele 142 ja
  2. Samas maakohtu otsuse põhjendusest on arusaadav, et hagi tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et hageja ei taganenud kinkelepingust õigeaegselt

§ 270

lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul.

§ 270

lg 1 esimese lause tõlgendamise ja kohaldamise osas on maakohtu seisukohad seaduslikud ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Maakohus on õigesti viidanud hageja enda esile toodud asjaoludele, millest tulenevalt sai hageja taganemise aluseks olla võivatest asjaoludest teada ca kolm aastat enne taganemisavalduse tegemist. Maakohus on oma järeldust ammendavalt põhjendanud. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda seisukohale, et

§ 270lg 1 esimese lause kohaldamine oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.

Taganemise tähtaja jooksul peaks saabuma kinkijale selgus, kas kingisaaja on kinke vääriline ja tähtaja möödumisel peab olema tagatud õiguskindlus kingisaaja jaoks. Kinkelepingust taganemise regulatsiooni puhul on arvestatud asjaoluga, et kinkelepingu pooled võivad olla lähedased isikud. 17. Apellatsioonkaebuse väited menetlusõiguse normide rikkumise kohta maakohtu poolt ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Kolleegium möönab, et maakohus ei ole vaheotsuse tegemisel järginud täpselt menetlusnorme. Hageja on taotlenud tsiviilasja läbivaatamist kohtuistungil ja 05.10.2014 on kohtuistung ka toimunud. Uue istungi aega ei määratud. 14.05.2015 esitas kostja maakohtule taotluse nõude aegumise osas vaheotsuse tegemiseks. Hageja vastas kostja taotlusele 25.05.2015 ja pidas taotlust põhjendamatuks, kuid möönis, et kui kohus peaks vaheotsuse tegema, jääb ta varemesitatud seisukohtade juurde. Maakohus otsuse tegemise aega pooltele teatanud ei ole. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohtu poolt menetlusnormide rikkumine ja järgmise kohtuistungi korraldamata jätmine on toonud kaasa ebaõige otsuse tegemise. Poolte menetlusdokumentidest tuleneb, et nad olid teadlikud vaheotsuse tegemise võimalusest. Hageja ei ole kaebuses soovinud esitada uusi asjaolusid ega tõendeid. Kaebuses ei ole põhjendatud, kuidas oleks võimalike tunnistajate ülekuulamine võinud omada tähtsust

§ 270lg-s 1 sätestatud tähtaja kulgemise tuvastamisele.

Kaebuses ei ole selgitatud, milliseid asjaolusid võiks hageja soovida võimalike tunnistajate ütlustega tõendada. Eeltoodut arvestades ei saa maakohtu poolt menetlusnormide rikkumist lugeda oluliseks.

  1. Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta hageja kanda. Puudub alus muuta maakohtu otsustatud muude menetluskulude jaotust ja ka need jäävad hageja kanda. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud.
  2. TsMS § 179 lg 1 alusel tuleb hagejalt välja mõista riigi kasuks riigilõiv 1700 eurot. Harju Maakohus 03.06.2014 määrusega vabastas hageja 800 euro riigilõivu tasumisest hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse esitamisel. Maakohus vaidlustatud otsuses ei ole riigilõivu riigituludesse välja mõistnud. Ringkonnakohus 10.09.2015 määrusega luges hagejale menetlusabi andmise kehtivaks ka apellatsiooniastmes ja hageja vabastatuks 900 euro riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Hagiavalduse esitamise eest tuli 18.05.2014 kehtinud riigilõivuseaduse järgi tasuda 5

(6)750 eurot riigilõivu ja hagi tagamise avalduse esitamise eest 50 eurot riigilõivu. Apellatsioonkaebuse esitamise eest tuli tasuda 900 eurot riigilõivu. TsMS § 179 lg 1 kohaselt mõistab asja lahendav kohus menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. 20. Harju Maakohus on 20.05.2014 määrusega taganud hagi ja seadnud hageja kasuks kostja korteriomandile (registriosa nr XXXXXXXX) käsutamise keelumärke. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hagi tagamise küsimust TsMS § 442 lg 5 järgi lahendanud. Kolleegium leiab, et TsMS § 368 lg 4 järgi tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega tagamine tühistada. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.