← Eesti

1-14-5113/35

Obsah (4)§ 76§ 184§ 64§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruaril 2016 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-5113 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Eri

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 , määras: Jätta Roman Minin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.02.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Roman Minini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Roman Minin tunnistati süüdi Viru Maakohtu 16.09.2014 kohtuotsusega

§ 184

lg 1, § 188 lg 1 järgi ning

§ 64lg 1, § 65 lg 2, § 68 alusel karistati vangistusega 1 aasta 11 kuud 8 päeva.

Karistuse kandmise algus 27.10.2014 ja lõpp 05.10.

  1. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 12.02.
  2. Kinnipidamisasutusest Roman Minini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Ta on omandanud xxx. Paikneb alates 30.04.2015 avavangla osakonnas. On osalenud majandustöödel koristajana ja töötanud majandustöödel kaupluse abitöölisena. Sai xxx abil tööle ja käesoleval ajal töötab väljaspool vanglat xxx Kinnipeetav ei soovi vabaneda enne tähtaega, tal puudub elukoht. Isikul on põhiharidus, töötukassa kaudu on läbinud keevitaja kursused. Enne vangistust töötas ametlikult. Omab erinevaid tööoskusi- xxx. Vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub. Lähedastest on süüdimõistetul ema ja õde, suhted on ainult õega. Enne vangistust oli diagnoositud osaline töövõimetus 20% ulatuses. 18.01.2016 seisuga on isikul täitmata rahalisi nõudeid summas 705 1

(5)eurot. Vabanemisfondi on hoiustatud 1063 eurot. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 17%. Viru Vangla toetab Roman Minini tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on kinnipeetaval lähedastest õde, kellega suhtleb telefonitsi. Kinnipeetaval puuduvad vabanedes elukoht ja töökoht. Enne vangistust elas seal, kus oli tema töökoht. Kinnipeetav ei soovi vabaneda enne tähtaega. Kriminaalhoolduse järelevalve alla on teda määratud kolmel korral. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. Seega on kohtutel õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. Kuna Roman Minin kannab karistust narkokuritegude toimepanemise eest tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetav ei soovi enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist (taotluse arvamuse esitamiseks andmed). Selline asjaolu ei soodusta kriminaalhoolduse läbimist ning võib osutuda probleemiks ka edaspidi. Toimikus puuduvad andmed tema vabanemisjärgse elukoha kohta, mis ei võimalda ennetähtaegse vabanemisega kaasnevate kontrollinõuete täitmist ja väsitab käitumiskontrolli teostamist. Õigus pöörduda xxx poole ja taotleda sotsiaalpinda sotsiaalmajas, ei ole samastatav kindla elukoha olemasoluga. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded ja

§ 75lg 2 sätestatud võimalikud lisakohustused.

Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis vabanemisjärgse alalise elukoha puudumine vangistatul välistab iseenesest

§ 75

lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet (

§ 75lg 1 p 3, 4, 5 ja 6).

Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Iseloomustusest tulenevalt kehtivaid distsiplinaarkaristusi Roman Mininil ei ole. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud kinnipeetava puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodu alusel prokuratuur ei toeta Roman Minini tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Roman Minin selgitas, et ta ei soovi vabaneda enne tähtaega. 2

(5)Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Roman Minin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

§ 76

lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetul on põhiharidus. Enne vangistust oli hõivatud ametliku tööga. Tööoskused on olemas erinevates valdkondades. Karistusregistri andmetel on süüdimõistetut karistatud kolmel korral, käesoleval hetkel on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Vangistuses viibib esimest korda. Varasemalt on süüdimõistetut karistatud kuriteo eest, mis on seotud narkootilise aine omandamisega. Käesoleval hetkel kannab karistust unimaguna, kanepi ja kokapõõsa ebaseadusliku kasvatamise ning narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetut on väärteokorras karistatud 3 korral, karistused on käesolevaks ajaks kustunud. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude laad muutunud raskemaks. Varasemalt oli karistatud kuriteo eest, mis oli seotud narkootiliste ainete omandamisega. Praegune kuritegu on raskem võrreldes eelmisega, kuna süüdimõistetu tegeles kanepi kasvatamisega ja narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega suures koguses. Kohus leiab, et kuna isikut on karistatud kolmel korral, kuid ta ei ole siiani suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks (süüdimõistetu pani katseajal toime uue kuriteo), ei ole seega varasemad karistused süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Tegemist on süstemaatilise rikkujaga, keda on korduvalt karistatud narkokuritegude eest. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Tema poolt toimepandud kuritegude laad on muutunud hoopis raskemaks. Samas tuleb positiivseks lugeda, et kinnipeetava käitumine vanglas on olnud hea ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Isik on vanglas osalenud majandustöödel, külastanud Töötukassat ja käesoleval ajal töötab väljaspool xxx. Samuti saab positiivseks lugeda, et isik on omandanud vanglas xxx. Kohus hindab seda kui asjaolu, et vangistus mõjub kinnipeetavale mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Kinnipeetaval on isikut tõendav dokument – Eesti Vabariigi pass, mis kehtib kuni 02.06.2016. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub isikul elukoht. Kinnipeetav ise ei soovi ennetähtaegselt vanglast vabaneda. Roman Mininil puudub vabanedes garanteeritud töökoht. Lähedastest on isikul õde, kellega suhtleb, kuid kes kinnipeetava vabanemisel ei saa viimasele elukohta võimaldada. Kohus hindab nimetatud asjaolusid teatud määral kui uue kuriteo toimepanemise riske. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, korduvaid karistusi (isikul on kaks kehtivat kriminaalkaristust), tema käitumist kriminaalhooldusel ja vabaduses viibides (viimane kuritegu on toime pandud katseajal), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus on seisukohal, et isiku puhul, kes on katsesajal toime pannud uusi kuritegusid, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal 3

(5)või väheoluline. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata ka karistuse asendamisest tingimisi vangistusega, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Seega oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik, kelle katseaeg on ebaõnnestunud, hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu, alustama. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik on järjepidevalt toime pannud narkokuritegusid. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 05.10.2016, ärakandmiseni on veel peaaegu kahseksa kuud aega, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Isikul puudub vabanemisel elukoht. Lähivõrgustikust suhtleb ainult õega, kes ei ole valmis kinnipeetavat elukohaga kindlustama. Isikul puudub garanteeritud töökoht ning ta ise ei soovi ennetähtaegset vabanemist. Kohus peab elukoha ja garanteeritud töökoha puudumist võimalikeks riskifaktoriteks uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse hindamisel. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud (isikul puuduvad distsiplinaarkaristused), kuid hinnates isiku varasemat käitumist, võib süüdimõistetu jätkata kuritegude toimepanemist. Roman Minin on olnud määratud kriminaalhooldusele, mille nõudeid kinnipeetav rikkus, pannes katseajal toime uue kuriteo. Tema sooritatud kuriteod näitavad, et isik ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Seda enam, et ka süüdimõistetu ise ei soovi vanglast ennetähtaegselt vabaneda. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Roman Minini temale Viru Maakohtu 16.09.2014 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. 4

(5)/allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.