3-14-51268/27

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Madis Ernits ja Agu Timmi 18.02.2016, Tartu 3-14-51268 Karli Peelbaumi kaebus Tartu Vangla 30.05.

1. a käskkirja nr 6-2/690 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 19.12.
2. a otsus Karli Peelbaumi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Karli Peelbaum Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Halduskohtu 19.12.
4. a otsus muutmata ja Karli Peelbaumi apellatsioonkaebus rahuldamata.
5. Jätta kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt
6. märtsil
7. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Tartu Vangla 30.05.
9. a käskkirjaga nr 6-2/690 karistati kinnipeetav Karli Peelbaumi distsiplinaarkorras vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 60 lg 1 ja § 8 2 lg 3 rikkumise eest 10-ks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt hoidis K. Peelbaum enda juures kartseris keelatud esemeid - padja sisse olid peidetud maitseained, valged tabletid, kaks sigaretti ja minigrip kotid.
10. K. Peelbaum esitas vaide Tartu Vangla 30.05.
11. a käskkirja nr 6-2/690 kehtetuks tunnistamiseks, kuid Tartu Vangla 25.06.
12. a vaideotsusega nr 1-11/262-2 jäeti K. Peelbaumi vaie rahuldamata.
13. K. Peelbaum esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 30.05.
14. a käskkirja nr 6-2/690 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt ei leidnud distsiplinaarmenetluse käigus K. Peelbaumi süü tõendamist. Tuvastamata jäeti tähtis asjaolu, kas kaebaja oli teadlik padjast leitud ja kartseris keelatud esemetest enne nende avastamist. Vastustaja väide, et kaebaja ei viibinud 05.05.2014 ruumis nr 1178 ei vasta tõele, kuna selles ruumis tehti kaebaja ja ruumis olevate asjade läbiotsimine. Ebaõige ja kohut eksitav on vastustaja väide, et vanglaametnikud kontrollivad patjade sisu enne patjade kinnipeetavale kätte andmist. Vastustaja ei pannud tähele, et kaebaja kartseris viibimise aeg algas sel päeval kell 17.10, kuid läbiotsimine toimus kell 16.
15. Vanglaametniku K. Kannu antud ütlused, mille alusel tuvastati kaebaja süü, on ebaloogilised. Vangla töötajad lepivad jutus kokku ja paberid väljastatakse sellised, nagu vaja. Arvesse ei ole võetud asjaolu, et kaebaja ei suitseta. Kaebaja võttis kapist suitsu, et tema kambrikaaslane saaks suitsetada. HALDUSKOHTU LAHEND
16. Tartu Halduskohtu 19.12.
17. a otsusega ei rahuldatud K. Peelbaumi kaebust ja menetluskulud jäeti poolte endi kanda. Kohtuotsuse kohaselt on kaebaja süü vaidlustatud distsiplinaarrikkumises tõendatud. Kuna vangla praktikas pööratakse kartserikaristus täitmisele 7 päeva jooksul ja kaebaja oli ka varasemalt korduvalt karistatud distsiplinaarkorras kartserikaristusega, oli tal piisavalt aega peita padja sisse kartseris keelatud esemeid. Seega ei ole usaldusväärne kaebaja väide, et ta ei teadnud kartserisse paigutamisest ja ei saanud seega padja sisse asju peita (tl 45). 05.05.
18. a vanemvalvur E. Tootsi ettekande nr 2218 kohaselt otsiti kaebaja 05.05.2014 kella 16.50 paiku enne kartserisse panekut läbi ruumis 1178 ja leiti kinnipeetavale väljastatud padja seest minigrip kotiga maitseainet, minigrip kotiga hulganisti valgeid tablette, kilesse mässitult kaks sigaretti ja süütamisvahendid ja veel üks minigrip kott. Julgeolekuosakonna spetsialisti K. Kannu 07.05.
19. a õiendis ettekande nr 2218 juurde on fikseeritud, et 06.05.2014 toimunud vestlusel seletas kaebaja, et läks riski peale ja lootis, et ametnikud ei leia peidetud esemeid üles. Distsiplinaarmenetluse käigus teatas Tartu Vangla järelevalveosakonna peaspetsialist A. Lauk, et kartseris töötav ametnik palus teda appi kontrollima kaebaja patja, kuna röntgenseadmest kaebaja padja läbi laskmisel oli kahtlus, et selles võib olla mingeid keelatud esemeid. Padja lähemal vaatlusel selgus, et ühest äärest oli padi osaliselt käsitsi kokku õmmeldud. Nad võtsid need õmblused lahti ning leidsid sealt erinevaid esemeid (tl 27 pöördel). Kaebaja sai padja 09.04.2014 ja väidab, et ta ei olnud teadlik, mis selle sees oli. Usaldusväärne ei ole, et kaebaja, magades padjal igapäevaselt 26 päeva vältel, ei avastanud, et padjas on hulgaliselt kõrvalisi asju. Minigrip kotid on kilest ja padja sees neid mitte tunda on praktiliselt võimatu. Arvestades esemete hulka, nende omadusi ning kohta, kuhu need peidetud olid, pidi kaebaja nende olemasolust teadlik olema. Vastustaja teatas, et enne kinnipeetavale väljastamist kontrollitakse patju nii vanglateenistuse ametnike kui ka kinnipeetavatest abitööliste poolt ja ei ole eluliselt usutav, et vangla väljastas kaebajale padja koos sinna peidetud esemetega. Enne padja väljastamist või tagastamist kontrollib padja seisukorda FMO spetsialist. Kontrollimise eesmärgiks on vooditarvikute nõuetele vastavuse tagamine. Samuti ei ole tõenäoline, et keegi teine käis kaebajale väljastatud patja keelatud esemeid peitmas, sest selleks ei ole põhjendusi ja motiive. Välistatud on olukord, et väljastatava voodivarustuse sees oleks peidetud mis iganes esemed (tl 20, 37, 45 ja 51). Vastustaja on selgitanud, et kartserirežiim algab hetkest, mil kinnipeetav paigutatakse reaalselt kartserikambrisse. Kinnipeetava ning tema isiklike asjade läbiotsimine toimub enne kartserikambrisse paigutamist. 05.05.2014 toimus läbiotsimine kella 16.50 ajal selleks, et vältida keelatud esemete kaasavõtmist kartserikambrisse. Kaebaja paigutati kartserikambrisse kella 17.10 ajal ainult nende esemetega, mille omamine on kartserirežiimil lubatud. Kinnipeetava ülejäänud asjad hoiustatakse kartseris eraldi ruumis. Kaebaja viibis Tartu Vanglas 09.04.2014 kuni 05.05.2014 avatud sektsioonis kambris 3076 ja nii avatud sektsioonis kui ka kartserirežiimil väljastatakse kinnipeetavatele vanglateenistuse ametnike poolt nõel ja niiti. Seega oli kaebajal reaalne võimalus peita padja sisse esemeid, mille kasutamisest ta oli kartserirežiimil huvitatud. 2 2 Kui padjas avastati valged tabletid, ei olnud vanglaametnikele teada, mis tabletid need on. Kaebaja 06.05.2014 seletuses selgitab, et tema padja seest leiti 2 suitsu, sahhariini, maitseainet. Seega oli kaebaja teadlik, mis tablettidega tegemist on ja see kinnitab veelkord, et kaebaja oli teadlik, et padja sisse on peidetud kartseris kasutamiseks keelatud esemed. Ebaõige on ka kaebaja väide, et ta ei suitseta, kuna nii
20. kui ka
21. nädalal jalutuskäigul käies, võttis ta kaasa sigarette (tl 45 pöördel). Seega oli kaebaja padjast leitud sigarettidest huvitatud. Ülaltoodud tõendid kogumis tõendavad kaebaja süüd talle ette heidetud teos. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
22. K. Peelbaum esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei arvestanud halduskohus kaebaja seisukohti ega võtnud ka ise seisukohta, vaid kirjutas vastustaja seisukohad otsusesse ringi. Kaebaja vaidlustatud distsiplinaarrikkumist toime ei pannud. Halduskohus ei teostanud õiglast kohtupidamist.
23. Tartu Vangla palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastuse kohaselt ei vasta kaebaja etteheide, et halduskohus arvestas ainult vastustaja seisukohtadega, tõele. Asjaolu, et kohus on otsuses vastustaja esitatud tõenditele viidanud, ei tähenda, et tegemist on ebaõige lahendiga. Kohus on otsuses selguse huvides tõendid üles loetlenud ning neid hinnates järeldanud, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kontrollitud on nii kaebaja kui ka vastustaja seisukohti, samuti kaebaja mitmeid täiendusi ja vastuväiteid. Kaebaja vastuväidete kontrollimiseks esitas halduskohus vastustajale mitmeid täiendavaid küsimusi, mis samuti tõendavad kohtu põhjalikkust ning soovi asja õiglaselt ning õiguspäraselt lahendada. Pelgalt asjaolu, et halduskohus on teinud kaebajat mitterahuldava lahendi, ei saa olla otsuse tühistamise aluseks. Ka kaebaja paljasõnaline väide, et tema distsiplinaarsüütegu, mille eest teda karistati, toime pannud ei ole, ei anna alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
24. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 19.12.
25. a otsus tuleb jätta muutmata ja K. Peelbaumi apellatsioonkaebus rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
26. Apellatsioonkaebuses väidab kaebaja jätkuvalt, et ta ei ole temale süüks arvatud distsipliinirikkumist toime pannud ja halduskohus on otsuse tegemisel ebaõigesti toetunud ainult vastustaja seisukohtadele. Ringkonnakohus kaebaja taolise käsitlusega ei nõustu. Asjas puudub vaidlus selle üle, et 05.05.2014 toimunud läbiotsimise käigus enne kaebaja kartserisse paigutamist leiti talle väljastatud padja seest minigrip kotiga maitseainet, minigrip kotiga hulganisti valgeid tablette, kilesse mässitud 2 sigaretti ja süütamisvahendeid ning veel üks minigrip kott (tl 25 p). Tartu Vangla julgeolekuosakonna spetsialist K. Kann on õiendis ettekande nr 2218 juurde selgitanud, et 06.05.2014 toimunud vestlusel selgitas kaebaja, et ta läks riski peale välja ja arvas, et ametnik ei leia peidetud esemeid üles (tl 25). Peale selle on hilisemalt K. Kann kinnitanud, et kaebaja selgitas, et tablettide puhul on tegemist sahhariiniga. Vastustaja on kinnitanud, et antud padi väljastati kaebajale 09.04.2014 ja kuna patju kontrollitakse enne nende väljastamist, siis ei ole eluliselt usutav, et keegi teine võis enne sinna peita keelatud esemeid. Peale selle nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et arvestades 3 3 peidetud esemete hulka ja seda, et minigrip kotid on kilest, siis ei ole eluliselt usutav ka see, et kaebaja ei oleks padja kasutamisel tunnetanud seal sees olevaid võõraid esemeid. Seega on halduskohus õigustatult asunud seisukohale, et kaebaja ise peitis kartseris keelatud esemed tema kasutuses oleva padja sisse ja sellise tegevuse eitamine on tingitud soovist vabaneda distsiplinaarvastutusest. Seega on alusetu halduskohtule ette heita seda, et viimane pole arvestanud kaebaja ütlustega vaid halduskohus on viidetega teistele tõenditele põhjendanud, miks ta otsuse tegemisel ei saa aluseks võtta kaebaja seletusi. Seega puudub alus halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks.
27. Kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad tema apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 108 lg 1 alusel tema neda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi