lg-s 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Gunnar Tammisto, ik 39408076855, elukoht: XXX Kohtuvälise menetleja esindaja Liisa Miil, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond RESOLUTSIOON 1. Gunnar Tammisto süüdi tunnistada
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 4 (neli) päeva.
MS § 126 lg 3 p 4 alusel. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 05.02.2016. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 1 03.12.2015 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1468421 selles, et 31.08.2015 kella 02.55 ajal menetlusalune isik kirjutas Roseni 7 ja Rotermanni 5/Roseni 10 seintele rohelise spreivärviga „Smoke Spot“ ja „K1“, rikkudes sellega hoone välisilmet ja tekitades Rotermanni City OÜle varalist kahju, mis ei ületa olulise kahju piirmäära ja pannes sellega toime varavastase süüteo. Kolme graffiti eemaldamine maksis 432 eurot. Sellega pani menetlusalune isik toime
lg 1 ettenähtud süüteo tunnustega teo, pannes toime
03.12.2015 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1452395 selles, et 16.09.2015 menetlusalune isik kirjutas Roseni 7 seinale Tallinnas lilla spreivärviga „Smoke Spot“ ja kollase spreivärviga „K#1“, rikkudes sellega hoone välisilmet ja tekitades Rotermanni City OÜle varalist kahju, mis ei ületa olulise kahju piirmäära ja pannes sellega toime varavastase süüteo. Graffitid avastati 16.09.2015, tegemise täpsem aeg on teadmata. Graffitite eemaldamine maksis 120 eurot + käibemaks (144 eurot). Sellega pani menetlusalune isik toime
lg 1 ettenähtud süüteo tunnustega teo, pannes toime
Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on talle arusaadav. Tunnistab ennast väärtegude toimepanemises süüdi. Teo toimepanemise põhjust selgitada ei oska, ilmselt oli tegemist igavusega. Kahetseb tehtut. Küsitud karistuse kohta ei oska midagi kosta. 31.08.2015 sündmuse (2316,15,011133) kohta on koostatud vaatlusprotokoll, mille kohaselt esimene hoone asub aadressil Roseni 10/Rotermanni 5 Tallinnas. „Zavod BBDO“ sissepääsu juures seina peale on joonistatud „Smoke Spot“ rohelise värviga. Hoone on pruuni värvi. Sissepääs jääb Hobujaama tänava poole. „Smoke Spot“ on joonistatud sissepääsust vasakul pool umbes 1 meetri kõrgusel. Antud kohas on videovalve. Teine hoone asub aadressil Rotermanni 8 Tallinnas. Hoone on halli värvi. Seinale, mis jääb Ahtri tänava poole on joonistatud rohelise värviga graffiti. Värv on osaliselt ka akna peal. Graffiti on umbes 1,5 meetri kõrgusel. Kolmas koht asub samuti aadressil Rotermanni 8 ning jääb Narva mnt poole. Elektrikilbi peal on joonistatud rohelise värviga „K1“. Graffiti on umbes 1 meetri kõrgusel. Elektrikilp on halli värvi. Paremas nurgas on musta värvi graffiti, mis asub umbes 1,5 meetri kõrgusel. (tl 15). Vaatlusprotokollile on lisatud fotod seintest ja nendele kantud kujutistest, samuti rohelise värviga värvipurgist (tl 15-18). Väärteoasja eraldamise määrusest nähtuvalt on Roseni 8 seinale tehtud graffiti osas eraldatud väärteoasi eraldi menetlusse, kuivõrd väärteo on toime pannud tuvastamata isik (tl 4). Lennumasinad OÜ arvest Rotermann City OÜle nähtub, et graffitite eemaldamine maksab 432 eurot (tl 5). Vallasasja hoiule võtmise protokolli kohaselt võeti 31.08.2015 kell 04.27 Gunnar Tammistolt ära purk aerosoolvärviga ning vallasja hoiustatakse Kolde pst 65 ruumides Tallinnas (tl 13). Isikusamasuse tuvastamise protokollist nähtuvalt 31.08.2015 tuvastati, et kinni peetud isikuks oli Gunnar Tammisto, kellel puudus isikut tõendav dokument ja kelle andmeid kontrolliti politsei andmekogude alusel. Andmete võrdlemise tulemusena tuvastati, et tegemist on Gunnar Tammistoga (tl 12). 22.09.2015 koostatud vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi CD-R plaadile salvestatud turvakaamerate salvestisi 31.08.2015 kella 02.52.41st kuni 02.54.12ni. Salvestiselt on näha kaamera vaateväljas kahte isikut, kellest üks on tumerohelises jopes ja sinise seljakotiga ning kelle käes on spreipudel ning teeb seina juures joonistamisliigutusi. Teine noormees on eemal. Samast kuupäevast on turvakaamerate salvestistelt näha ajavahemikku kella 02.54.51st kuni 02.55.32ni ning salvestiselt on näha hoonet, mille trepi kohal on kiri Zavod. Hoone ees on kolm noormeest. Vasakult tuleb nende juurde kirju dressipluusiga noormees, seejärel tuleb nende juurde sinise seljakotiga noormees, kelle käest võtab kirju dressipluusiga noormees spreipudeli, läheb trepi juurde ja joonistab midagi. Pärast seda läheb dressipluusiga noormees teiste juurde ning seljakotiga noormees ja dressipluusiga noormees lahkuvad, teised jäävad hoone ette seisma (tl 22). Vaatlusprotokolli juurde võetud fotodel on kujutatud salvestisel olnud isikud (tl 23-24). 16.09.2015 sündmuse (2316,15,014745) osas on eelnenud väärteomaterjalidele avaldaja edastanud uue sündmuse kohta foto, mis tõendab süüteo toimepanemist ning avaldaja on oma 2 kirjas leidnud, et fotol kujutatud ja 16.09.2015 hoonelt Roseni 7 avastatud graffiti on oma teostuselt sarnane eelmises väärteoasjas menetlusesemeks olnud kujutisega (tl 5, 6). Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et isikut on varasemalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest, isik ei ole õppust võtnud. Taotleb karistuseks 5 päeva aresti. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku kohtuvälisel menetlusel antud süüd tunnistavaid ütlusi, samuti kuulanud ära kohtuistungile ilmunud menetlusaluse isiku süüd tunnistavad ütlused, kontrollides ka muid väärteoasja materjale, asub alljärgnevale seisukohale. Väärteoasjades kontrollitud tõenditest nähtub, et menetlusalune isik on kahel korral, so ööl vastu 31.08.2015 ja ööl vastu 16.09.2015 aerosoolvärviga kandnud hoonetele erinevaid kujutusi. Taolise käitumisega on rikkunud menetlusalune isik hoonete valdajatele kuuluvat vara, rikkudes hoonete välisilmet. Hoone endise välimuse taastamiseks on hoonete valdajad pidanud tegema kulutusi. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt loetakse asja rikkumiseks sellist asja mõjutamist, mis muudab asja olemust, kuid ei muuda asja lõplikult kasutamiskõlbmatuks. Samuti loetakse asja rikkumiseks sellist asja mõjutamist, mis ei riku ega muuda asja olemust, kuid muudab oluliselt selle muid omadusi ning vähendab asja kasutatavust ning asja rikkumisega on tegemist ka juhul, kui rikutakse selle asja välisilmet kasvõi ajutiselt. Käesoleval juhul pidid hoonete valdajad hoone endise olukorra taastamiseks tellima puhastusteenust, milleks kandsid kulutusi.
lg 1 kohaselt vastutab isik võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju.
Väärteoprotokollidest ja väärteoasja materjalidest on hoonete valdajad kandnud hoonete endise välimuse taastamiseks kulutusi 144 eurot ja 432 eurot, mis ei moodusta olulist kahju
lg 1 mõttes.
lg 4 kohaselt loetakse
lg 1 tähenduses väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel
§-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. Seega tuleb sellises ulatuses (144 eurot ja 432 eurot) varalist kahju hinnata rahalises väärtuses väheväärtusliku asjana
lg 4 mõttes, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud
Karistuse liigi ja määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut viimase aasta jooksul korduvalt karistatud nii samaliigiliste kui ka teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, millistest valdav osa on tasutud. Seejuures on menetlusalust isikut 2015 aasta jooksul väärtegude toimepanemise eest karistatud kuuel korral ja käesolevas väärteoasjas süüdistatakse teda veel kahe väärteo toimepanemises. Seega on ta 2015 aasta jooksul toime pannud kaheksa väärtegu. Kohtu arvates näitab selline karistuste kogum menetlusaluse isiku süsteemset allumatust kehtestatud korrale. Kuigi menetlusalust isikut on kuuel korral karistatud rahatrahvidega, on ta jätkanud väärtegude toimepanemist ning seda ka vaatamata sellele, et osa trahvidest on tasutud. Sellest saab järeldada, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, sest eelnevad karistused ei ole sundinud teda loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Sellest tulenevalt kohus, juhindudes VTMS §st 107 lg 1 p 1, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaoluga, et menetlusalune isik on küll toime pannud kaks väärtegu, kuid samas on avaldanud ka kahetsust, mida kohus peab võimalikuks arvestada kergendava asjaoluna. Seetõttu, arvestades kergendava asjaolu olemasolu ning seda, et menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, peab kohus võimalikuks mõista karistuse olulisel määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja alammäära lähedasena. Kuivõrd menetlusalusel isikul puudub püsiv tegevus, leiab kohus, et 3 menetlusalusele isikule võib anda aresti kandmisele asumiseks pikema tähtaja, võimaldades tal aresti kandma asuda tema enda poolt valitud ajal ühe kuu jooksul otsuste tegemisest. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.