KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- veebruaril 2016 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-7384 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Riina Palmi Kohtuasi Viru Vangla materjalid Igor Kibirevi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 22.02.2016 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Igor Kibirev, isikukood 37001132239, xxx Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , määras: Jätta Igor Kibirev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 29.01.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Igor Kibirevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Igor Kibirev tunnistati süüdi Tartu Ringkonnakohtu 30.04.2014 kohtuotsusega KarS § 274 lg 1 - § 25 lg 1,2, § 117 lg 1, § 118 lg 1 p 1 järgi ning KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2, § 68 lg 1 alusel karistati vangistusega 7 aastat 5 kuud 26 päeva. Karistuse kandmise algus 02.02.2011 ja lõpp 28.07.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 29.01.
- Kinnipidamisasutusest Igor Kibirevi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused ja kinnipeetava käitumine vanglas on olnud hea. Ta on läbinud sotisaalprogrammi xxx. On osalenud majandustöödel koristajana ja töötanud pesumajas. 26.09.2015 eemaldati töölt seoses tervisliku seisundi halvenemisega, kuna isik põeb astmat. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda aadressil xxx kus elas ka enne vangistust. Tegemist on kolmetoalise korteriga, mis kuulub Igor Kibirevi õele ja kus elab käesoleval ajal kinnipeetava elukaaslane. Keskhariduse omandas xxx. Enne vangistust töötas mitteametlikult. Garanteeritud töökoht vabanemisel puudub. Isikul on elukaaslane, kellega on koos elanud umbes 15 aastat. Kinnipeetava sõnul on nende suhted elukaaslasega head ja toetavad. 1
(5)Elukaaslane külastab kinnipeetavat vanglas. On alkoholijoobes sooritanud korrarikkumisi. Korduvalt karistatud kriminaal- ja väärteokorras. Kuritegu, mille eest käesoleval ajal karistust kannab, oli vägivaldne. Igor Kibirevil on diagnoositud krooniline haigus ja määratud töövõimetus 70% ulatuses. 11.01.2016 seisuga on isikul täitmata rahalisi nõudeid summas 3034,14 eurot. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 45%, vägivaldse kuriteo toimepanmise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 35%. Viru Vangla toetab Igor Kibirevi tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on kinnipeetaval lähedastest õde ja elukaaslane. Suhted nii tema kui õega on kinnipeetaval head, suheldakse telefoni teel, samuti on käidud kokkusaamistel vanglas. Põhimure lähedastel on olnud alkoholi tarvitamine Igor Kibirevi poolt, mille mõjul ei ole kinnipeetav võimeline kontrollima oma käitumist. Igor Kibirev on taotlenud vabastamist elukohta xxx oma elukaaslase juurde. Tegemist on kolmetoalise korteriga, millel võlgnevused puuduvad. Nimetatud elamispinnal elab kinnipeetava elukaaslane, korteri omanikuks on kinnipeetava õde, kes on nõus, et Igor Kibirev vabanemisel sinna elama asub. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht. Elukaaslane ja õde on valmis teda igati toetama, sealhulgas materiaalselt ja moraalselt. Seisuga 17.12.2015 puudub Igor Kibirevil elamisluba. Taotluse selle saamiseks on esitatud 04.12.
- Kinnipeetavat on korduvalt karistatud nii vägivaldsete kui mittevägivaldsete kuritegude eest. Samuti on kinnipeetavat korduvalt väärteokorras karistatud. Prokurör selgitas kirjalikus arvamuses, et prokuratuuri arvates ei ole süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. Seega on kohtutel õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. Igor Kiberevi varasem elukäik ning toimepandud kuritegude tehiolud ja arvukus viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral. Vanglas kannab ta karistust neljandat korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole Igor Kiberevile positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning üsna suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Tulenevalt toimepandud kuritegude vägivaldsusest ning nende tagajärgede pöördumatusest, ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Käesolevaks ajaks ärakantud karistus ei ole proportsionaalne Igor Kiberevi poolt toimepandud kuritegude raskusega ning ei täidaks karistuse üldisi eesmärke (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). Teise inimese surmaga lõppenud tahtliku kuriteo puhul ei saa vabanemisel eesootavad tingimused anda alust süüdimõistetu vabastamiseks niivõrd pikka aega enne karistusaja lõppu. Samuti tuleb märkida, et kuna KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks. Karistusaja lõpp on 28.07.
- Seega kujuneks Igor Kiberevi katseaeg ning kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes liiga pikaks, millist ei saa lugeda otstarbekaks. Kinnipeetava vangistusest vabastamisel üle kahe aasta ja nelja kuu enne karistusaja lõppu saaks kannatanu lähedaste ja ühiskonna õiglustunne riivata. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa lähtuda ainult isiku viimati üldjoontes rahuldavast käitumisest vangistuses ning jätta kõrvale toimepandud kuritegude raskus ning isiku varasem ükskõikne suhtumine teiste inimeste isikupuutumatusse, kaaskodanike turvatundesse. 2
(5)Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (isik on alkoholijoobes toime pannud rasked isikuvastased kuriteod), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Eelmainitud iseloomustusest nähtuvalt on eelnimetatud kinnipeetava puhul uue kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul vastavalt 45% ja 35%. Seega on Igor Kiberevi puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on Igor Kiberev ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) . Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Iseloomustusest tulenevalt kehtivaid distsiplinaarkaristusi Igor Kiberevil ei ole. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ja mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Käesoleval juhul ei pea prokuratuur õigeks kohaldada süüdimõistetu suhtes erandlikku meedet, s.o teda ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastamist. Nimetatud kinnipeetava puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui esimese astme kuriteo toime pannud isikut selleks ainult formaalse võimaluse KarS § 76 lg 2 p 2 mõttes vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse, tervise ja elu kaitseks - on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Lähtudes eeltoodust prokuratuur on Igor Kiberevi vangistusest ennetähtajalisele vabastamisele vastu. Igor Kibirev selgitas, et ta nüüd saab aru, et tema probleem oli alkoholi tarvitamine. Vabanedes ei hakka ta enam alkoholi tarvitama ega kuritegusid toime panema. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Igor Kibirev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on lõpetanud xxx. Enne vangistust on töötanud mitteametlikult. Karistusregistri andmetel on süüdimõistetut karistatud kaheksal korral, käesoleval hetkel on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Vangistuses viibib neljandat korda. Varasemalt on süüdimõistetut karistatud salajase ja avaliku varguse eest, mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, karistuse kandmise eest kõrvalhoidumise eest, korduvalt nii vägivaldsete kui mittevägivaldsete kuritegude eest. Käesoleval hetkel kannab süüdimõistetu karistust raske tervisekahjustuse tekitamise, surma põhjustamise eest ettevaatamatusest ning vägivalla eest võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes. Süüdistusaktist nähtub, et süüdimõistetu olles alkoholijoobes, tegutsedes tahtliku tapmise eesmärgil lõi tekkinud konflikti käigus teisele isikule korduvalt rusikate ja kängitsetud jalgadega pea, näo, keha ja kõhu piirkonda ning tuvastamata metallesemega vasaku alajäseme piirkonda, tekitades talle vähemalt 12 vigastust, sh surma põhjustanud vigastuse. 3
(5)Lisaks eelnevale kasutas Igor Kibirev füüsilist vägivalda politseiametniku suhtes, kes oli oma ametikohustuste täitmisel, nimelt haaras süüdimõistetu teda vormijopest, tõmbas enda poole ja tõstis rusika löögiks pea piirkonda, kuid ei saanud lüüa, kuna politseiametnikud oskasid Igor Kibirevi agressiivset tegevust ennetada, kasutades tema suhtes erivahendeid. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetut on väärteokorras karistatud 18 korral, karistused on käesolevaks ajaks kustunud. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude dünaamika muutunud raskemaks, soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Kohus leiab, et kuna isikut on karistatud kaheksal korral, vangistuses viibib ta neljandat korda, kuid ei ole siiani suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks (süüdimõistetu pani katseajal toime uue kuriteo), ei ole seega varasemad karistused süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Tegemist on süstemaatilise rikkujaga, keda on korduvalt karistatud nii vägivaldsete kui mittevägivaldsete kuritegude eest. Viimase kuriteo puhul pani süüdimõistetu toime teo, millega põhjustas teise isiku surma, millele eelnes peksmise käigus kannatanule üliraskete kehavigastuste tekitamine. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Tema poolt toimepandud kuritegude dünaamika on muutunud hoopis raskemaks. Samas tuleb positiivseks lugeda, et kinnipeetava käitumine vanglas on olnud hea ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Isik on vanglas osalenud majandustöödel, mille oli tervisest tulenevalt sunnitud katkestama. Samuti saab positiivseks lugeda, et isik on omandanud vanglas riigikeele taseme xxxKohus hindab seda kui asjaolu, et vangistus mõjub kinnipeetavale mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Kinnipeetaval on isikut tõendav dokument – elamisloakaart, mis kehtib kuni 06.01.2018. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda aadressile xxx Tegemist on kolmetoalise, heas korras korteriga, mis kuulub kinnipeetava õele ja kus elab kinnipeetava elukaaslane. Kinnipeetaval puudub vabanedes garanteeritud töökoht. Lähedastest on isikul õde ja elukaaslane, mõlemaga on suhted head. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on toetav lähivõrgustik ning kindel vabanemisjärgne elukoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, korduvaid karistusi (isikul on kaks kehtivat kriminaalkaristust), tema käitumist kriminaalhooldusel ja vabaduses viibides (viimased kuriteod on toime pandud katseajal), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus on seisukohal, et kaheksal korral karistatud isiku puhul, kes on katsesajal toime pannud uusi kuritegusid, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata ka karistuse asendamisest tingimisi vangistusega, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Seega oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik, kelle katseaeg on ebaõnnestunud, hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu, alustama. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik on järjepidevalt toime pannud varavastaseid kuritegusid, vägivallakuritegusid ning juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. 4
(5)Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 28.07.2018, ärakandmiseks on veel üle kahe aasta aega mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Olenemata kindla elukoha olemasolust ning lähedaste toetusest, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku puhul esinesid samad asjaolud ka enne enne vangistusse sattumist, kui isik oli katseajal, kuid sellegipoolest jätkas ta kuritegelikku eluviisi. See tähendab, et olenemata võimalustest elada stabiilset ja õiguskuulekat elu, ei ole isik sellest huvitatud. Lisaks peab kohus garanteeritud töökoha puudumist vabanemisel ja tasumata võlanõudeid üheks riskifaktoriks uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse hindamisel. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud (isikul puuduvad distsiplinaarkaristused), kuid hinnates isiku varasemat käitumist, võib süüdimõistetu sattuda lahkarvamuste tõttu konfliktsituatsioonidesse ning olla ettarvamatu, mida võib soodustada alkoholi tarvitamine. Samuti esineb oht avalikkusele, kuna isiku käitumises on varasemalt esinenud vägivaldsust. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on probleeme alkoholi tarbimisega ja tal puudub kindel töökoht. Igor Kibirev on olnud määratud kriminaalhooldusele, mille nõudeid kinnipeetav rikkus, pannes katseajal toime uue kuriteo. Tema sooritatud kuriteod näitavad, et isik ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Igor Kibirevi temale Tartu Ringkonnakohtu 30.04.2014 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 5
(5)