MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-2505 Haldusasi A.V.i ja O.V.i kaebus Tallinna Linnavalitsuse
§ 121
lg 1 alusel tagastab kohus kaebuse, kui kaebuses esinevad puudused, mis takistavad asja läbivaatamist. Kaebajad on esitanud nõuetekohase volikirja ja tasunud riigilõivu. Vastustajaga peetud kirjavahetuse üksnes osaline esitamine ei takista kaebuse menetlemist. Samas võib kohus
§ 121
lg 2 p-de 1 ja 2 alusel tagastada kaebuse, kui kaebajal puudub kaebeõigus ja kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki. Sellisel juhul võib kohus tagastada kaebuse isegi siis, kui kaebajad on esitanud kohtu nõutud põhjendused, kuid kohus leiab, et esinevad nimetatud alused kaebuse tagastamiseks.
- Kaebuses on esitatud järgmised nõuded muudetud sõnastuses: - vaatama läbi 30.05.2006 esitatud avaldused xxxxxxxxx asuva elamu juurde kuuluva maa erastamiseks; - tuvastada elamu juurde kuuluva krundi ostueesõigusega erastamises piiratud enampakkumisel osalemise õiguse olemasolu; - kohustada Tallinna Linnavalitsust korraldama piiratud enampakkumine krundi ostueesõigusega erastamiseks. Kohus leiab jätkuvalt, et kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki ehk maa erastamist või isegi ainuüksi maa erastamise kaalumist. Omandireformi ja maareformi iseloomustab etapilisus. Seda on korduvalt selgitanud kaebajatele ka Tallinna Linnavalitsus. Käesolevas asjas on esmalt otsustatud, kas on võimalik maa ja hoone tagastamine (vt nt Tallinna Linnavalitsuse 06.09.2010 vastus, tl 19) ning seejärel hoone erastamine. Hoone erastamise, sh just vaidlusaluse ¼ osas toimub hetkel kohtuvaidlus haldusasjas nr 3-14-300, kus üheks kaebajaks on ka A.V.. Asjas on vaidluse all Tallinna Kesklinna vanema 08.08.14 korraldus, millega kinnitati vaidlusaluse vara enampakkumise tulemused, ning uue enampakkumise korraldamine. Kuni vaidluse tulemuste osas lõpliku kohtulahendi jõustumiseni ei ole selgunus ka hoone erastamise tulemused. Seega võib A.V.i omandiõigus või selle puudumine selguda alles toimuva kohtumenetluse tulemusel või alles pärast seda, võimaliku uue enampakkumise läbiviimisel. Maa erastamine on võimalik nii ostueesõigusega hoone omanikele (MaaRS § 22 lg 1) kui ka muudel isikutel (MaaRS § 22 lg 2). Seega tuleb eelnevalt välja selgitada nii hoone omanikud kui ka see, kas hoone omanikud soovivad esitada ostueesõigusega erastamise avaldusi. Sama on seletatud kaebajatele ka Tallinna linnavaraameti 11.06.2012 kirjas (tl 20). Kaebajad on ise kinnitanud, et nende
- aasta avaldused ei ole avaldused ostueesõigusega erastamiseks. Kaebajad ka ei väida, et nad oleksid praegu hoone omanikud, kellel oleks ostueesõigusega erastamise õigus. Ka siis, kui kaebajate
- aasta avaldusi tõlgendada ostueesõigusega erastamise avaldustena, on nende lahendamise eelduseks see, et nad on ka formaalselt sellise avalduse esitamiseks õigustatud ehk hoone omanikud. Sama on selgitatud kaebajatele ka Tallinna Linnavaraameti 18.02.2014 kirjas (tl 21). Sealjuures ei ole möödunud ka veel ostueesõigusega erastamise avalduste esitamise tähtaeg. Maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse (RT I 1997, 81, 1363) § 14 lg 21 sätestab, et kui ehitis omandatakse pärast
- aasta
- jaanuari vallasasjana, on ehitise omandanud isikul õigus maad ostueesõigusega erastada maareformi seaduses sätestatud alustel. Ehitise omandanud isikul tuleb maa ostueesõigusega erastamise avaldus esitada kolme kuu jooksul ehitise omandamise päevast arvates. Kui kehtestatud tähtajaks avaldust esitatud ei ole, jäetakse ehitise teenindamiseks vajalik maa riigi omandisse ja ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Eeltoodust tuleneb, et pärast hoone erastamist tuleb välja selgitada, kas selle omandajad soovivad maad ostueesõigusega erastada. Kui selline soov puudub, tuleb esmalt teha kindlaks ehitise teenindamiseks vajalik maa ning seada sellele hoonestusõigus. Alles seejärel on aga võimalik erastamata 2
(3)ja riigi omandisse jätmata maa osas viia läbi MaaRS § 22 lg-s 2 sätestatud piiratud enampakkumine, tuvastada selles osalevate isikute ring ja lahendada kaebajate erastamise avaldused. Kokkuvõttes on kaebus ennatlik ja sellega ei ole võimalik saavutada eesmärki, s.o erastamist ja/või erastamise kaalumist. Ka juhul, kui hetkel kohustada vastustajat kaebajate soovitud toiminguid tegema, saab eelviidatud asjaolusid arvestades olla tulemuseks üksnes avalduste läbivaatamata jätmine ning nende lahendamise tulevikku lükkamine, sest enne tuleb välja selgitada hoone omanikud, oodates ära haldusasjas nr 3-14-300 kohtuvaidluse lõpu, ning samuti selgitada välja, kas omandajad soovivad esitada ostueesõigusega erastamise avaldusi. Alles seejärel, kui pärast nende avalduste menetlemist jääb osa maad erastamata, on vastustajal võimalik kaaluda maa erastamist MaaRS § 22 lg 2 alusel. Ka siis kui käsitleda kaebajate 2006. a avaldusi ostueesõigusega erastamise avaldustena, tuleb esmalt oodata ära, kuni selguvad hoone omandajad, kellel on ka seadusest tulenevalt ostueesõigusega erastamise õigus. Kaebajatel ei ole ostueesõigusega erastamise õigust, kui nad on küll esitanud vastava avalduse, kuid sisuliselt erastamisõigust ei oma, kuna nad ei ole hoone omanikud. 6. Kaebuses on esitatud nõue piiratud enampakkumisel osalemise õiguse olemasolu tuvastamiseks.
§ 45
lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebuse esitamine peab olema vajalik kaebajate õiguste kaitseks (
§ 44lg 1).
Kaebajad on esitanud ka nõude Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks korraldada piiratud enampakkumine krundi ostueesõigusega erastamiseks. Sellise kohustamisnõude lahendamisel peaks kohus muu hulgas hindama, kas kaebajatel on õigus osaleda piiratud enampakkumisel. Kuna piiratud enampakkumisel osalemise õiguse tuvastamine on juba hõlmatud kohustamisnõudega, jääb kohtule arusaamatuks, miks on kaebajad esitanud tuvastamisnõude eraldiseisvalt. Kaebajad on põhjendanud eraldi õiguse tuvastamise nõuet sellega, et enampakkumist ei ole korraldatud. Samas enampakkumise korraldamata jätmisel ongi tõhusamaks nõudeks kohustamisnõue. Kuna kohustamisnõue on hetkel ennatlik, siis oleks selleks ka tuvastamisnõue, sest kohus ei otsusta ennetavalt, kas tulevikus hüpoteetilise enampakkumise korraldamisel võiks olla kaebajatel õigus osaleda. Sealjuures on võimalik, et kui kumbki kaebajatest ei saa hoone omanikuks ja kõik teised omanikud esitavad ostueesõigusega erastamise taotlused, on kaebajatel õiguslikult võimatu maad erastada ja enampakkumise korraldamise kohustamise nõue muutub sisutuks, sest sellel nõudel puudub erastamise objekt. Hoone omanike ring ei ole aga seni lõplikult selge. Kuna seega ei ole hüpoteetilise õiguse tuvastamine kaebajate õiguste kaitseks vajalik, puudub kaebajatel ka selles osas kaebeõigus. 7. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse
§ 121lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 3
(3)