KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-15-9770 Määruse tegemise aeg ja koht 22.12.2015, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Ele Liiv, Kaupo Paal Kohtuasi AH hagi Lyoness Eesti OÜ vastu lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, ülesütlemisele eelnenud olukorra taastamiseks või selle võimatuse korral kahju hüvitamiseks ning andmete esitamise kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 21.10.2015 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad AH määruskaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Hageja: AH (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht Tallinn) RESOLUTSIOON
- Harju Maakohtu 21.10.2015 määrus tühistada ja saata asi hagiavalduse menetlusse võtmise uueks lahendamiseks tagasi maakohtule.
- Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud
- 29.06.2015 esitas AH (hageja) maakohtule Lyoness Eesti OÜ (kostja) vastu hagiavalduse (täpsustatud 07.07.2015, muudetud 14.10.2015). Hageja palus: 1
(3)- - tuvastada lepingu ülesütlemise tühisus; kohustada kostjat taastama hageja ostukogukonna struktuur sellisel kujul, nagu see oli enne lepingu ülesütlemist või, kui taastamine osutub võimatuks, mõista välja kahju hüvitis kohtu õiglase äranägemise järgi; kohustada kostjat esitama dokumentaalsel kujul 14.10.2015 täienduses märgitud andmed, vajadusel koostades neist andmetest dokumendid. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
- Harju Maakohus 21.10.2015 määrusega jättis hagiavalduse menetlusse võtmata.
- Selge nõude puudumine on oluline vorminõude rikkumine ja selge nõudeta kohus asja menetleda ei saa. Hageja nõue on ebaselge. Hageja on hagi täienduses märkinud, et „hageja peamised nõuded on ebamõistlikult kahjustava tüüptingimuse tühiseks tunnistamine ning võrkturundusstruktuuri taastamine või kahju hüvitamine, kui seda ei saa taastada“. Tüüptingimuse tühiseks tunnistamise nõuet ei ole aga hagi esemena välja toodud ei esialgses hagis ega hagi täienduses. Nõudena ei saa käsitleda seda, mida hagi esemes ei ole välja toodud.
- Menetlusdokumentidest nähtub, et hagejal puudub selge arusaam, milline see võrkturundussüsteem oli või kui suur võis olla kahju. Selle teadasaamiseks soovib hageja kostjalt dokumente välja nõuda. Hagi esitamiseks vajalike dokumentide kogumine ei ole reeglina aga kohtumenetluse eesmärk, vaid seda tuleb teha enne kohtusse pöördumist. Kohtu kaudu on võimalik dokumente koguda, kuid sellise taotluse rahuldamisel peab kohus hindama taotluse asjakohasust, mis omakorda tuleneb esitatud nõudest. Antud juhul selge nõue puudub.
- Kohus andis hagejale tähtaja oma selgelt väljendatud nõude esitamiseks, kuid hageja ei ole seda puudust kõrvaldanud ega selget nõuet esitanud. Seetõttu keeldub kohus hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel. Määruskaebus ja selle põhjendused
- Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, kvalifitseerida hageja nõue ümber, lugeda nõue esimeses järjekorras vara nimekirja ja aruande esitamise nõudeks, teises järjekorras dokumendi koostamise või tõendi kogumise nõudeks ja kolmandas järjekorras tõlgendada nõuet eeltõendamismenetluse algatamise nõudena või anda tähtaeg eeltõendamismenetluse avalduse puuduste kõrvaldamiseks ning lugeda esitatuks tüüptingimuse tühistamise nõue.
- Hageja taotles sisuliselt ka lepingu ülesütlemise tühisuse või ebaseaduslikkuse tuvastamist. Võrkturundusstruktuuri taastamise nõue on selge. Hagiavalduse täienduses on kirjeldatud struktuuri tunnuseid (lk 1-2). Struktuuri seisu kohta, nagu see oli enne lepingu ülesütlemist, on terviklik info kostjal. Hagiavalduse täienduses on välja toodud, et soovib struktuuris olnud inimeste taasliitmist hageja kontoga. Maakohus ei ole piisavalt põhjalikult täitnud hageja nõuete sisu ja vaidluse asjaolude väljaselgitamise ning nõude kvalifitseerimise kohustust. Maakohtu seisukoht tüüptingimuse tühistamise ja eeltõendamismenetluse kohta on üllatuslik. Antud olukorras tagab seadus hagejale õiguskaitse. Dokumentide väljastamise nõudele võiks sobida vara nimekirja esitamiseks ja aruande või kinnituse andmiseks kohustamise nõude kvalifikatsioon. Struktuur on hageja vara. Maakohus ei ole kaalunud vara aruande esitamiseks kohustamise nõuet ega eeltõendamismenetluse algatamist ega 2
(3)teavitanud hagejat selliselt võimalusest. Ringkonnakohtul tuleks muuta dokumentide väljaandmise nõude kvalifikatsiooni. Menetluse edasine käik
- Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
- Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 667 lg 2 teise lause alusel tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise uueks lahendamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt, kuna määruskaebuses ringkonnakohtult taotletud nõuete menetlusse võtmise otsustamine tuleb TsMS §372 järgi teha maakohtul.
- Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi põhjendusega, et hageja nõue ei ole piisavalt selge, et seda menetleda. TsMS § 371 lg 1 p 9 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Kolleegium leiab, et hageja nõuete ebaselgus ei ole aluseks, mis võimaldab keelduda avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi. Nõude selgus puudutab hagiavalduse sisu ja tegemist ei saa sellisel juhul olla hagiavalduse vorminõude rikkumisega. Juhul, kui hageja esitab oma nõudeid viisil, et nende rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku võimalust, võib maakohus kaaluda hagi menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 371 lg 2 järgi. Kolleegiumi arvates tuleb eeltoodu tõttu maakohtu määrus tühistada.
- Lisaks märgib kolleegium, et maakohus ei ole piisavalt täitnud hagi menetlusse võtmise üle otsustamisel selgitamiskohustust. Samuti ei ole maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumist kõikide nõuete osas piisavalt põhjendanud. Maakohus ei ole hagejale selgitanud, et hageja ei saa esitada lepingu ülesütlemise tühisuse nõuet, vaid võib õigusliku huvi korral esitada üksnes õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamise nõude ning sel juhul peab nõue olema üheselt suunatud konkreetse õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamisele. Maakohus ei ole hagejale piisavalt selgitanud, et toimingute tegemiseks kohustamise nõude puhul peab nõue olema nii üksikasjalik, et kohtuotsuse täitmise puhul oleks kohtutäituril võimalik veenduda, et võlgnik ei ole toimingut teinud (TMS § 183). Maakohus ei ole avaldanud seisukohta kahju hüvitamise nõude selguse kohta. Maakohtu põhjendus andmete esitamiseks kohustamise nõude menetlusse võtmisest keeldumise kohta on puudulik. Maakohus ei ole avaldanud seisukohta, kas nõude 14.10.2015 täpsustamise järel ei ole nõue jätkuvalt piisavalt selge.
- Hagiavalduse menetlusse võtmise lahendamiseks tuleb maakohtul hagejale selgitada kõikide esitatud nõuete ebaselgust ja anda puuduste kõrvaldamiseks sisuline võimalus.
- Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(3)