3-16-384/6

Haldusasi nr 3-16-384 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 29.02.2016.a, Tallinn Haldusasja number 3-16-384 Haldusasi A. E. esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla 19.02.2016.a käskkirja nr 5-2/193 täitmise peatamiseks Menetlustoimingud Menetlusabi taotluse lahendamine Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine RESOLUTSIOON

1. Vabastada A. E. esialgse õiguskaitse taotluse esitamiselt riigilõivu tasumisest.
2. Jätta A. E. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3. Tallinna Vangla 19.02.2016.a käskkirjaga nr 5-3/193 karistati kinnipeetav A. E. Tallinna Vangla kodukorra p 1.11.1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 12 ööpäevaks.
4. A. E. esitas 22.02.2016.a Tallinna Vanglale vaide 19.02.2016.a käskkirja nr 5-3/193 kehtetuks tunnistamiseks. 22.02.2016.a esitas A. E. Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla 19.02.2016.a käskkirja nr 5-3/193 täitmise peatamiseks. Ühtlasi palub A. E. vabastada end riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu.
5. Tallinna Vangla palub 25.02.2016.a vastuses kohtunõudele jätta A. E. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. A. E. rikkus kodukorra p 1.11.1, kui kasutas Tallinna Vangla juristi suhtes solvavaid ja väärikust riivavaid väljendeid „inimvärdjas“ ja „inimpask“. A. E. on 29.01.2016.a teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest ja talle on antud võimalus esitada omapoolsed selgitused. Samuti on A. E. tutvunud distsiplinaarmenetluse protokolliga ja esitanud selle kohta oma vastuväited. Distsiplinaarkaristuse käigus on kogutud tõendeid ja A.E. on ise rikkumist tunnistanud. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjast nähtuvalt on määratud karistus kaalutletud ja proportsionaalne. Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri andmetel on A.E.ule määratud karistus täitmisele pööratud alates 25.02.
6. Tallinna Vangla ei nõustu A.E.u seisukohaga, et kuna jurist töötab vanglas töölepingu alusel ja ta ei ole vanglateenistuja VangS § 111 lg 1 ega kodukorra p 1.11.1 mõttes, siis ei ole ta hõlmatud kodukorra p 1.11.1 kaitsealaga. Kodukorra p 1.11.1 järgi ei tohi kinnipeetav mh ka vanglateenistuja suhtes kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Seega ei ole antud juhul määrav asjaolu, et vangla jurist ei ole vanglateenistuse ametnik VangS § 111 lg 1 mõttes. Ka vanglas töölepingu alusel töötavate teenistujatega on kinnipeetav kohustatud täitma kodukorra p 1.11.
7. Samuti ei ole Tallinna Vangla nõus A.E.u seisukohaga, et vaidlusaluse käskkirja andmise menetlus ei ole olnud erapooletu. VangS § 65 lg 1 sätestab, et distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. Tallinna Vangla direktori 12.08.2011 käskkirjaga nr 139 kinnitatud „Esimese, teise, kolmanda ja neljanda üksuse inspektor-kontaktisiku ametijuhend“ kohaselt kuulub kinnipeetavate distsiplinaarmenetluste läbiviimine inspektor-kontaktisikute pädevusse. VSkE § 17 tulenevalt on inspektorkontaktisikul kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramise õigus. Ükski õigusakt ei sätesta, et sama isik ei võiks läbi viia distsiplinaarmenetlust ning määrata distsiplinaarkaristust. Eelkirjeldatud distsiplinaarmenetluse läbiviimisega tagatakse menetluse efektiivsus, lihtsus ja kiirus, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikule, mis on aga üks haldusmenetluse aluspõhimõtteid. Alates 18.03.2013.a kehtiva VSkE § 17 lg 1 kohaselt on inspektorikontaktisiku pädevuses teha otsus vangistusseaduse § 24 lõike 1, § 25 lõigete 1 ja 2, § 30 lõike 2, § 31 lõike 2, § 63 lõike 4, § 64 lõike 4, § 65 lõike 2, § 651 lõike 4 ning § 93 lõigete 3 ja 7 alusel. Seega on inspektor-kontaktisikul pädevus VangS § 64 lg 4 alusel kinnipeetavale distsiplinaarkaristust määrata. Ametnikul, kes viib läbi distsiplinaarmenetlust ei ole keelatud karistust määrata ning kaevatava käskkirja allkirjastanud ametnik oli pädev antud käskkirja andma (VangS § 64 lg 4, VSkE § 17 lg 1). Kuna kinnipeetava distsipliinirikkumise eest karistamine teenib avalikku huvi (isiku suunamine õiguskuulekale teele), ei ole antud juhul Tallinna Vangla hinnangul põhjendatud kartserikaristuse täitmise katkestamine. Arvestades, et A.E. vabaneb vanglast 31.03.2016, ei oleks Tallinna Vanglal üldse võimalik A.E.ule määratud distsiplinaarkaristust täitmisele pöörata ja seda ka juhul, kui kohus asub seisukohale, et vaidlusalune haldusakt on õiguspärane. Kartserikambrid vastavad kõikidele VangS-s ja VSkE-s sätestatud nõuete miinimummäärale ning kuuluvad seega kartserirežiimi paratamatult kaasnevate ebamugavuste alla. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Kuivõrd A.E. on esitanud Tallinna Vanglale vaide, on esitatud taotlus lubatav.
9. A.E. on esitanud taotluse enda vabastamisest riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu. Taotlusele lisatud K-Raha väljavõttest nähtuvalt on A.E.u sissetulek esialgse õiguskaitse taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul 93,69 eurot. Mahaarvatavatest kulutustest 2 moodustab kinnipidamine nõuete fondi 46,84 eurot ja vabanemisfondi 18,74 eurot. Lisaks on isik tasunud elektri kasutamise eest 8,92 eurot. Seega on HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut arvestades A.E.u kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 9,59 eurot ((93,69-46,84-18,748,92)÷4×2). A.E.ul on vabu vahendeid 22.02.2016.a seisuga 3,42 eurot. Isik viibib kinnipidamisasutuses ning teadaolevalt ei ole tal muud vara, mille arvelt tasuda esialgse õiguskaitse taotluselt ettenähtud 15 euro suurust riigilõivu. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kaebaja taotlus tuleb HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel rahuldada, sest kohtule esitatud andmetest nähtuvalt on kaebaja võimetu tasuma riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses.
10. A.E.ule määrati 19.02.2016.a käskkirjaga nr 5-3/193 distsiplinaarkaristuseks 12-ks ööpäevaks kartserisse paigutamine Tallinna Vangla kodukorra punkti 1.11.1 rikkumise eest, mis seisnes selles, et isik kasutas 29.12.2015.a Põhja Ringkonnaprokuratuurile saadetud kuriteoteates Tallinna Vangla juristi suhtes solvavaid ja väärikust riivavaid väljendeid „inimvärdjas“ ja „inimpask“ (tl 24).
11. Taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, kuivõrd kartserikaristuse täideviimise korral ei oleks tema õiguste kaitse kartserikaristuse ärahoidmiseks kohtuotsusega enam võimalik. Käesoleval juhul on Tallinna Vangla poolt kohtule esitatud andmete kohaselt taotlejale määratud distsiplinaarkaristus on täitmisele pööratud alates 25.02.2016.a. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et karistuse täitmise katkestamine põhjendatud erandlikel asjaoludel (vt TlnRKm 13.08.2015.a nr 3-15-1985, p 5). Kohtu hinnangul antud juhul selliseid erandlikke asjaolusid ei nähtu. Kohus nõustub Tallinna Vangla seisukohaga, et arvestades asjaolu, et A.E. vabaneb vanglast 31.03.2016.a, võib distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja täitmise peatamine tingida olukorra, kus seda ei saagi enam täita. Selline olukord oleks vastuolus avaliku huviga ning eeldaks tulevasel kaebusel väga suurte eduväljavaadete olemasolu. Käesoleval juhul ei ole kohtu hinnangul 19.02.2016.a käskkirja nr 5-3/193 peale esitatava kaebuse eduväljavaated suured.
12. Tallinna Vangla kodukorra p 1.11.1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud käituma vanglateenistujatega, vangla külastajatega ning kaaskinnipeetavatega viisakalt ning suhtlemisel järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. /…/ Üheski vestluses ega pöördumises ei tohi kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Vaidlus puudub selles, et A.E. kasutas Tallinna Vangla juristi suhtes solvavaid ja väärikust riivavaid väljendeid. Sellise rikkumise eest karistamine on kohtu hinnangul põhjendatud, kuna see nõrgestab distsipliini vanglas ja on seeläbi ohuks vangla üldisele julgeolekule. Kohus ei nõustu taotleja tõlgendusega, mille kohaselt ei laiene kodukorra p 1.11.1 vangla juristile, kes töötab vanglas töölepingu alusel ega ole vanglateenistuja VangS § 111 lg 1 mõttes. Vanglateenistuse mõiste on reguleeritud VangS § 1051 lg 2, mille p 2 kohaselt kuuluvad vanglateenistusse vanglad tervikuna nii ametnike kui töötajatega ATS § 7 mõttes (Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, Juura, 2014, lk 214). Samuti ei oma antud juhul tähtsust asjaolu, et kinnipeetav adresseeris oma pöördumise prokuratuurile. Kodukorra p-s 1.11.1 on selgelt märgitud, et kinnipeetava üheski pöördumises ei tohi olla väärikust riivavaid väljendeid, millest ei saa järeldada, et on kinnipeetava pöördumisi, millele kodukord ei laiene.
13. Distsiplinaarkaristuse viivitamatu täideviimise nõue lähtub sellest, et karistuse mõju on suurim siis, kui see järgneb vahetult rikkumisele. Distsiplinaarkaristuse täideviimise vastu on oluline avalik huvi, mis seisneb distsipliini tagamises vanglas ning rikkumise toime pannud kinnipeetava mõjutamises (Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne, lk 156). Kohus leiab, et antud juhul kaalub avalik huvi, et kinnipeetava õigusvastasele käitumisele järgnev karistus oleks vahetu ja tõhus üles taotleja esialgse õiguskaitse vajaduse. Kui asja sisulisel 3 läbivaatamisel siiski selgub, et karistus on määratud alusetult, on A.E.ul õigus taotleda mittevaralise kahju hüvitamist.
14. Eeltoodud põhjendustel tuleb A.E.u esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys 4