3-16-288/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming Tallinna Halduskohus Sirje Kaljumäe

1. veebruar 2016, Tallinn 3-16-288 H.S.e kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks Kaebaja – H.S. Vastustaja – Tallinna Vangla Kaebuse käiguta jätmine, menetlusabi ja riigi õigusabi taotluse lahendamine RESOLUTSIOON
2. Tagastada H.S.e kaebus läbivaatamatult.
3. Jätta kaebaja menetlusabi taotlus ja riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Tallinna Vanglas registreeriti 04.12.2015 H.S.e mittevaralise kahju hüvitamise taotlus (tl 30), mille kohaselt oli talle 27.11.2015 lõunasöögiks väljastatud toidunorm ettenähtust 130 g väiksem (koos kausiga oli toidu kaal 590 g ning kausi kaal 170 g, kuid ettenähtud toidukogus oli 250 g tatart, 200 g kastet, 100 g salatit). Seega on vangla rikkunud vangistusseaduse (VangS) §-i
5. H.S. kahtlustab, et vangla on talle kogu E1 üksuses viibitud ajal väljastanud ettenähtust vähem toitu, mistõttu palus ta taotluses välja mõista mittevaralise kahju hüvitise summas 500 eurot.
6. Tallinna Vangla tunnistas 18.12.2015 käskkirjaga nr 5-2/1730 (tl 25-26) kinnipeetav H.S.e süüdi VangS § 67 p 4 rikkumises ning määras talle distsiplinaarkaristusena viieks ööpäevaks kartserisse paigutamise. Käskkirja kohaselt ei olnud H.S. 27.11.2015 kella 11:30 ajal rahul temale pandud toidukogusega, misjärel võimaldati talle tema juuresolekul toitu kaaluda. Toidu kaaluks koos kausiga oli 590 grammi. Pärast toidu kaalumist valas H.S. toidu tualetti ja viskas tühja toidukausi põrandale.
7. Tallinna Vangla tunnistas 18.12.2015 käskkirjaga nr 5-2/1731 (tl 27-28) kinnipeetav H.S.e süüdi Tallinna vangla kodukorra punkti 1.11.1 rikkumises ning karistas teda selle eest kümneks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt valas H.S. 27.11.2015 kella 17:52 ajal talle antud supikausi, mis oli eelnevalt kaalutud ja vastavuses toidunormidega, ümber toiduluugile, misjärel muutus verbaalselt agressiivseks.
8. Tallinna Vangla jättis 04.02.2016 otsusega nr 5-37/15/342-2 (tl 14-15) H.S.e mittevaralise kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Otsuse kohaselt lähtub vangla kinnipeetavate toitlustamisel Sotsiaalministri 31.12.2002 määrusest nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ (edaspidi ka määrus nr 150), mis ei sätesta toiduaineid ja nende koguseid grammides, kuid määrab kindlaks kinnipeetava ööpäevase toiduenergia vajaduse. Lähtudes määruse nr 150 § 2 lg-st 1 katab Tallinna Vangla kinnipeetavatele pakutav toit kinnipeetava elutegevuseks vajaliku toidutarbe, rahuldab optimaalse toiduenergiavajaduse ning minimaalse mikrotoitainete ja valguvajaduse. Köögist väljastatavaid toite kontrollivad iga söögikorra eel kvaliteedi osas järelevalve- ja meditsiiniosakonna esindajad ning ebakvaliteetne toit kõrvaldatakse ja asendatakse. Tallinna Vangla pakub kinnipeetavatele kolm korda päevas sooja toitu ning toidumenüüd on vastavuses määruse nr 150 nõuetega. Kinnipeetavatele on tagatud täisväärtuslik ja tervislik toit, mis on määruse nr 150 nõuetega kooskõlas nii kalorsuselt kui ka vitamiinide ja mineraalide osas. Kinnipeetavate toiduenergiavajadus on kaetud ning kooskõlas määruse nr 150 § 3 lg-tega 1 ja
9. Tallinna Vangla toitlustamise ja määruse nr 150 täitmise üle teostavad regulaarselt järelevalvet Terviseamet ning Veterinaar- ja Toiduamet. Viimati kontrollis Terviseamet Tallinna Vangla toidunormide ja toiduenergia sisalduse vastavust määruse nr 150 nõuetele 27.05.
10. Kontrolli käigus ei tuvastatud süsteemseid puudujääke. Ka ei ole varasemate kontrollkäikude tulemusel tuvastatud kinnipeetavate toitlustamist puudutavate kohustuste rikkumisi. Seetõttu ei ole vanglal põhjust uskuda, et H.S.ele on vangla I üksuses väljastatud süstemaatiliselt ettenähtust väiksem toidukogus. Kui kinnipeetav leiab, et talle väljastatud toidukogus ei ole piisav, on tal võimalik taotleda toidukoguse kaalumist. Kaalumise käigus tuvastatud puudujäägid toidukoguses kõrvaldatakse koheselt. Kuna distsiplinaarmenetluses on tuvastatud, et H.S. kallas oma lõunasöögi tualettpotti ja viskas kausi maha, ei olnud vanglal võimalik talle täiendavat toitu väljastada, isegi juhul, kui menüüle mittevastav toidukogus oleks tuvastatud. Õhtusöögiks väljastatud supi, mis kaalumise tulemusel vastas nõuetele, kallas H.S. toiduluugile. Seega on H.S.ele määrusele nr 150 vastav toitlustamine tagatud. Tulenevalt Tallinna Vangla kodukorra punktist 9.10 on kinnipeetav toidu kvaliteedi osas pretensioonide tekkimisel kohustatud sellest viivitamatult teavitama korrapidajat korruse vanemvalvuri või valvuri vahendusel. Hiljem esitatud pretensioone ei rahuldata kontrollimise võimatuse tõttu. Kõnealuse punkti eesmärk on, et kinnipeetav ei väljendaks toiduga rahulolematust alusetult. Kui kinnipeetavale on väljastatud ebakvaliteetne toit, on ta kohustatud sellest viivitamatult teavitama vanglateenistuse ametnikku ning andma ametniku kätte ebakvaliteetse toidu. Vastasel juhul ei ole vanglal võimalik tagantjärele kindlaks teha, kas kinnipeetavale väljastatud toit vastas nõuetele või mitte. H.S.e seisukoht, et talle on kogu aeg väljastatud normist vähem toitu, on subjektiivne, tõendamata ja esitatud tagantjärele ning oletusliku iseloomuga. Vangla ei saa hiljem esitatud pretensioone toidukoguste osas kontrollida ja rahuldada. H.S. ei ole varasemalt toidukoguse osas pretensioone väljendanud. Seetõttu ei ole vanglal alust pidada tõeseks isiku subjektiivset arvamust toidukoguse mittevastavuse osas. Vangla poolt väljastatav toit on kvaliteetne ja vastab ettenähtud toidukogusele. Kinnitust ei ole leidnud, et H.S.ele oleks tekkinud vangla tegevusest tulenevalt mittevaraline kahju, mis võiks kuuluda rahas hüvitamisele. Seega on kahjunõude eeldused täitmata ning taotlus tuleb jätta rahuldamata.
11. Tallinna Halduskohtule saabus 08.02.2016 H.S.e kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise (500 eurot) väljamõistmiseks. 2 Kaebuse kohaselt valas kaebaja 27.11.2015 lõunasöögi ajal pärast temale väljastatud toidu kaalumist selle kambris kausist välja ning läks seejärel kaussi kaaluma. Tühja kausi kaalumise tulemusel selgus, et talle väljastatud toidukogus oli 180 g ettenähtust väiksem. Väiksema toidukoguse saamine tekitas kaebajale depressiooni ning ta viskas tühja kausi käru peale, misjärel see põrandale libises. Õhtusöögi ajal oli kaebaja depressioonis ja tema käsi värises. Kuna supikausi äär oli rasvane läks kausist suppi maha toiduluugile. Kaebaja palub vangla poolt tema ebainimliku ja alandava kohtlemise tõttu vanglalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise. KOHTU PÕHJENDUSED
12. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab esitatud kaebust selliselt, et kaebaja soovib mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist seoses vangla poolt talle ettenähtust väiksema toidukoguse väljastamisega.
13. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud halduskohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus leiab, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada, kuna kaebusega ei ole ilmselgelt võimalik selle eesmärki saavutada. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tegemist keeruka õigusliku küsimusega, mis eeldaks kaebuse menetlusse võtmist ning selle küsimuse täiendavat analüüsimist. Samuti ei ole vajalik asjaolude täiendav väljaselgitamine.
14. Kaebaja tugineb väidetavalt ettenähtust väiksema toidukoguse väljastamist väites 27.11.2015 Tallinna Vanglas lõuna- ja õhtusöögi ajal temaga seotud sündmuste asjaoludele.
15. Tallinna Vangla 18.12.2015 käskkirja nr 5-2/1730 (tl 25-26) kohaselt on tuvastatud, et kinnipeetav H.S. ei olnud 27.11.2015 kella 11:30 ajal rahul temale serveeritud toidukogusega, misjärel võimaldati talle tema juuresolekul toidu kaalumine. Toidu kaaluks koos kausiga oli 590 grammi. Pärast toidu kaalumist valas H.S. toidu tualetti ja viskas tühja toidukausi põrandale. Tallinna Vangla 18.12.2015 käskkirja nr 5-2/1731 (tl 27-28) kohaselt on tuvastatud, et kinnipeetav H.S. valas 27.11.2015 kella 17:52 ajal talle antud supikausi, mis oli eelnevalt kaalutud ja vastavuses toidunormidega, ümber toiduluugile, misjärel muutus verbaalselt agressiivseks. Mõlema käskkirjaga on H.S.ele määratud distsiplinaarkaristused vangistust puudutavate õigusaktide rikkumise eest ning kaebaja ei ole neid käskkirju vaidlustanud.
16. Õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on sätestatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 ning mittevaralise kahju puhul täiendavalt § 9 lg-s
17. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Mittevaralise kahju hüvitamist saab isik nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral (RVastS § 9 lg 1).
18. Eeltoodust tulenevalt on kahju hüvitamise eeldusteks, et avaliku võimu kandja on isiku õigusi oma õigusvastase tegevusega rikkunud ning et kahju ei olnud võimalik vältida või kõrvaldada õiguste kaitsmise või taastamisega. Mittevaralise kahju korral lisandub täiendava hüvitamise eeldusena kahju tekitaja (avalik võim) süüline tegevus.
19. Kaebaja leiab, et vangla on tema inimväärikust alandanud talle ettenähtust väiksema toidukoguse väljastamisega. Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse (tl 30) kohaselt on kaebajal kahtlus, et vangla väljastab talle süstemaatiliselt vähem toitu. 3
20. VangS § 47 lg 1 sätestab, et kinnipeetava toitlustamine korraldatakse vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Tallinna Vangla kodukorra p 9.
21. kohaselt toimub kinnipeetavate toitlustamine sotsiaalministri 31.12.2002 määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes” alusel.
22. Rahvatervise seaduse § 8 lg 2 p 22 alusel kehtestatud sotsiaalministri 31.12.2002 määrus nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ (määrus nr 150) ei sätesta kinnipeetavatele väljastatava toidukoguse kaalu. Määruse nr 150 § lg-te 2 ja 4 kohaselt peab kinnipeetava päevane toidunorm katma tema elutegevuseks vajaliku toidutarbe, rahuldama optimaalse toiduenergiavajaduse ning minimaalse mikrotoitainete (vitamiinid ning mineraaltoitained) ja valguvajaduse. Toidunormi määramisel arvestatakse kinnipeetava ööpäevast toiduenergiavajadust, terviseseisundit, elanikkonna üldisi toitumistavasid ning võimaluste piires kinnipeetava oma religiooni toitumistavasid. Määruse nr 150 §-s 2 on sätestatud kinnipeetava ööpäevane toiduenergiavajadus ning §-s 3 nõuded muu hulgas toidunormile ning toidu energia, vitamiinide, mineraalainete ja valgukoguse sisaldusele ja toidu väljastamise sagedusele. Viidatud sätete kohaselt peetakse kinnipeetava toiduenergiavajaduse üle arvet kahe nädala keskmise järgi (§ 3 lg 1). Toidunormile vastavat toitu antakse kinnipeetavale kolmes osas, vähemalt kolm korda päevas ja kindlatel kellaaegadel (§ 3 lg 6).
23. Nähtuvalt asja materjalist on Tallinna Vangla kinnipeetavale õiguspärase toidunormi tagamiseks määratlenud konkreetsel toidukorral väljastatavate toidukoguste kaalu. See on märgitud päevade kaupa menüüs. Seejuures on kinnipeetavatele võimaldatud neile väljastatud toidukoguseid kaaluda. Kaebaja ei väida, et vangla antav toit ei vasta määruse nr 150 nõuetele. Kaebaja väidab, et sai 27.11.2015 lõunasöögi ajal vähem toitu, kui oli vangla poolt menüüs märgitud toidukoguse kaal. Tallinna Vangla 18.12.2015 käskkirjast nr 5-2/1730 (tl 25-26) nähtub, et kaebaja viskas talle 27.11.2015 lõunasöögi ajal väljastatud toidu ära ning tühja toidukausi põrandale. 27.11.2015 õhtusöögiks saadud supi ajas kaebaja toiduluugile (Tallinna Vangla 18.12.2015 käskkiri nr 52/1731, tl 27-28). Kummalgi juhul ei teatanud kaebaja vanglaametnikele talle väljastatud toidukoguse puudustest ning ei küsinud ka toitu juurde. Seetõttu ei olnud vanglal võimalik tegelikku toidukogust tuvastada.
24. Asja materjalist nähtuvalt on kaebaja temale väljastatava toidukoguse osas teinud Tallinna Vanglale etteheiteid alles 04.12.2015 esitatud kahju hüvitamise taotluses (tl 30), milles viitab 27.11.2015 lõunasöögi ajal toimunud sündmusele. Varasemalt ei ole kaebaja toidukoguse osas teateid, kaebusi või taotlusi vanglale esitanud. Vastav asjaolu nähtub ka vangla 04.02.2016 otsusest nr 5-37/15/342-2 (tl 14-15). Ka kaebaja ise ei ole väitnud, et ta oleks toidukoguse osas vanglale varem etteheiteid teinud. Samuti ei ole kaebaja palunud 27.11.2015 lõuna- või õhtusöögi ajal toitu juurde. 27.11.2015 lõunasöögi viskas kaebaja ära ise. Ta ei eita seda, kuid põhjendab sooviga üle kaaluda tühi kauss.
25. Tallinna Vangla kodukorra p 9.
26. kohaselt on kinnipeetav kohustatud toidu kvaliteedi osas pretensioonide tekkimisel sellest viivitamatult teavitama korrapidajat korruse vanemvalvuri või valvuri vahendusel. Hiljem esitatud pretensioone ei rahuldata kontrollimise võimatuse tõttu. Seega, kui kaebajal oli kahtlus, et talle väljastatud toitu on kehtestatud kogusest vähem, oleks tal tulnud sellest viivitamatult teavitada korrapidajat korruse vanemvalvuri või valvuri vahendusel. Kaebusest ja asja materjalist ei nähtu, et kaebaja oleks vanglat enne 04.12.2015 toidukoguse puudustest teavitanud. 04.12.2015 esitatud kahju hüvitamise taotluses teavitas kaebaja vanglat toidukoguse puudustest seonduvalt 27.11.2015 lõunasöögiga. Samas pidanuks kaebaja paluma vanglaametnikul tuvastada puudused toidus koheselt, kuivõrd hiljem ei ole vanglal võimalik 4 väidetavaid puudusi toidukoguses tuvastada. Seega oli kaebajal võimalus vältida talle väidetava kahju tekkimist kohase õiguskaitsevahendiga koheselt. Kaebaja seda ei teinud.
27. Kaebaja väidab talle kahju tekitamist väärikuse alandamisega. Isegi kui eeldada, et toidukogused kaebaja poolt välja toodud toidukorral olid menüüs kirja pandust tõesti väiksemad, ei ole ilmselgelt võimalik, et selline tegevus oleks kujutanud endast vangla poolt kaebaja väärikuse süülist alandamist, mis võinuks kaasa tuua hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju nagu seda mõistab väljakujunenud kohtupraktika. Asjas esitatud tõenditest ilmneb veenvalt, et vähemalt 27.11.2015 lõunasöögi ajal on kaebaja ennast ise oma tegevusega ilma toiduta jätnud. Õhtusöögi ajal väiksema toidukoguse väljastamine pole kuidagi tõendatud. Kaebaja seisukoht, et talle antakse järjekindlalt ettenähtust väiksem kogus toitu, on hüpoteetiline (vt määruse p 16). Kohus möönab, et kinnipeetav pidevalt piisava toiduta jätmine võib kahjustada tema tervist või ka alandada väärikust. Üksikjuhtumil menüüs kajastatud kogusest mõnevõrra väiksem toidukogus, kui see peaks tõendamist leidma, ei saa hüvitamisele kuuluval moel alandada isiku väärikust ega kahjustada muid RVastS § 9 lg-s 1 loetletud väärtusi, sh tervist. Liiatigi on Tallinna Vangla sellises olukorras tõhusaks ja koheseks kahju tekkimist vältivaks abinõuks ette näinud toidu kaalumise ja ettenähtud koguse küsimise, et kohe heastada võimalikust inimlikust eksimusest tekkivad tagajärjed.
28. Seega puudub esitatud kaebusel ilmselgelt eduväljavaade ning kohus ei pea kaebuse eesmärgi saavutamist võimalikuks. Seetõttu tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada.
29. Kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, jätab kohus läbi vaatamata ka kaebaja menetlusabi taotluse ja riigi õigusabi taotluse, kuna vajadus nende lahendamiseks on ära langenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe 5