1-14-8383/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-8383 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. jaanuari 2016 määrus süüdimõistetu Natalia Aleško karistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Natalia Aleško (isikukood 48803072265) kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, määruskaebus RESOLUTSIOON
5. 3.1 3.2 3.3 Viru Maakohtu
6. jaanuari 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt K. Kooga Advokaadibüroo kaudu 96 eurot (sealhulgas käibemaks 16 eurot) vandeadvokaat Kaido Koogale tema poolt määruskaebemenetluses Natalia Aleškole riigi õigusabi osutamise eest. Mõista Natalia Aleškolt välja menetluskulu, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Kaido Kooga poolt osutatud õigusabi eest 96 eurot riigituludesse. Natalia Aleškol tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE
7. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700027396 ja selgitus „Natalia Aleško, 1-14-8383, menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Natalia Aleško tunnistati süüdi Harju Maakohtu 28.10.2014 otsusega KarS § 184 lg 1 järgi ja karistati 1 aasta 5 kuu 28 päeva pikkuse vangistusega. KarS § 74 alusel määrati, et karistust ei pöörata täitmisele, kui N. Aleško ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 alusel määratavaid kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p-de 2, 7 alusel oli süüdimõistetu kohustatud katseajal mitte tarvitama alkoholi ega narkootikume ning mitte suhtlema talle teadaolevalt narkootikume tarvitavate isikutega või narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a lähisugulased). Kohtuotsus jõustus 13.11.
10. Kriminaalhooldusametnik esitas 11.05.2015 Harju Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles määrata N. Aleškole lisakohustus alluda ettenähtud ravile. Ettekande koostamise põhjuseks oli süüdimõistetu sõltuvus narkootilistest ainetest.
11. Harju Maakohus 13.05.2015 lahendiga määras N. Aleškole lisakohustuse asuda narkootikumivastasele ravile ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 09.06.
13. 20.07.2015 koostas Harju Maakohus veel ühe määruse, millega saatis N. Aleško suhtes kriminaalasjas nr 1-14-8383 tehtud kohtuotsuse täitmiseks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele. Kohtumääruse tegemise aluseks oli Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna ametniku taotlus määrata kohtuotsuse täitmine ümber kriminaalhooldusaluse uue elukoha järgi, kuna N. Aleško on alates 19.05.2015 asunud ravile SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses ja viibib seal 7-10 kuud.
14. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik H.Taal esitas 09.12.2015 Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata N. Aleškole mõistetud karistus täitmisele. Ettekande kohaselt lahkus süüdimõistetu 23.10.2015 Viljandi Sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusest ning ei ole tagasi pöördunud (pidi naasma 25.10.2015). Isik helistas Tartu Vangla kriminaalhoolduskeskuse Viljandi esindusse ja andis teada, et viibib Kohtla-Järvel ning ei soovi ravi jätkata. Samuti ei küsinud kriminaalhooldusalune eelnevat luba elukoha vahetuseks. Maakohtu määrus
15. Viru Maakohus 22.01.2016 määrusega rahuldas erakorralise ettekande ja pööras N. Aleškole Harju Maakohtu 28.10.2014 otsusega mõistetud 1 aasta 5 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse täitmisele. Kohus kohaldas N. Aleško suhtes ka tõkendit vahistamine, võttis süüdimõistetu vahi alla kohtusaalis ja määras, et tõkend tuleb jätta muutmata kuni kohtumääruse jõustumiseni. Vastavaid otsustusi põhjendas kohus järgmiselt. 6.1 N. Aleško on rikkunud käitumiskontrolli nõuet alluda ettenähtud ravile ning tema selline teguviis on tõendatud süüdimõistetu enda kinnitusega, asja materjalides olevate tõenditega ja kriminaalhooldusametniku poolt maakohtu istungil antud seletustega. Tartu Vangla Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik K. Leesmendi 12.01.2016 täpsustusest erakorralise ettekande juurde nähtub, et 19.05.2015 sõlmiti SA Viljandi Haigla Sõltuvushaigete ravija rehabilitatsioonikeskuses N. Aleškoga ravileping kahes eksemplaris, millest üks jäi isikule endale. Raviperioodiks määrati prognoositavalt 7-10 kuud. N. Aleško lahkus viiendal ravikuul korralisele õppepraktikale ning tagasi ei tulnud. Seda kinnitas süüdimõistetu ka maakohtu 15.01.2016 istungil. Eeltoodust järeldub, et süüdimõistetu ei ole tema suhtes väljendatud usaldust õigustanud ning on suhtunud lisakohustuse täitmisse väga ükskõikselt. 2 6.2 N. Aleško on rikkunud ka käitumiskontrolli nõuet elada kohtu määratud alalises elukohas XXX. Erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjalide kohaselt lahkus süüdimõistetu omavoliliselt ravilt Viljandis ning asus elama aadressile XXXX. Maakohtu istungil selgitas kriminaalhooldusametnik, et süüdimõistetu on seejärel vahetanud elukohta ka aadressile XXXX. Seda kinnitas ka süüdimõistetu. Seega on ta ilmselgelt rikkunud käitumiskontrolli nõuet eelneva loa küsimiseks. Kohtuistungil seletasid nii süüdimõistetu kui kriminaalhooldusametnik, et N. Aleško ei ole kuni käesoleva ajani küsinud eelnevat luba elukoha vahetuseks kohtuotsuses märgitud aadressilt Viljandisse ja sealt omakorda XXXX, samuti XXXX elukoha vahetamiseks. Eelkirjeldatud käitumisest järeldub, et süüdimõistetu on suhtunud käitumiskontrollnõuete täitmisse väga ükskõikselt. Talle oli varasemalt allkirja vastu selgitatud kriminaalhooldusnõuete korda, mistõttu on N. Aleško väited, et ta ei olnud teadlik loa küsimise kohustusest, ennast õigustavad. 6.3 Eeltoodut arvesse võttes leidis maakohus, et N. Aleško karistuse täitmisele pööramine on põhjendatud. Süüdimõistetule anti maakohtu poolt võimalus tõestada, et ta suudab ettenähtud reegleid täita ja talle mõisteti karistuseks vangistus tingimisi. Vaatamata sellele ei ole N. Aleško talle osutatud usaldust õigustatud. Tegemist ei ole ilmselgelt isikuga, kes soovib edaspidise elu elada seaduskuulekalt. KrMS § 74 lg-s 4 sätestatud alternatiivide kohaldamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetule oli allkirja vastu selgitatud kontrollnõuete ja lisakohustuste täitmise korda ja rikkumiste tagajärgi, kuid sellest hoolimata ei ole ta kriminaalhoolduse nõudeid täitnud. 6.4 Maakohus pidas vajalikuks N. Aleško KrMS § 130 lg 5 ja § 429 lg 1 p 1 alusel kohtusaalis vahi alla võtta. Kohtu hinnangul, kuivõrd süüdimõistetu on selleks eelnevalt luba küsimata vahetanud elukohta nii erinevate linnade vahel kui ka ühe linna piires, puudub igasugune veendumus, et ta ilmub vabatahtlikult karistust kandma ja ei hakka jälle elukohta vahetama. Määruskaebus
16. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse N. Aleško kaitsja vandeadvokaat K. Kooga, taotledes kaevatava lahendi tühistamist ja isiku karistuse täitmisele pööramata jätmist. Samuti taotles kaitsja N. Aleško suhtes valitud tõkendi vahistamine tühistamist ja tema kohest vabastamist. Taotluste põhistused on järgmised. 7.1 N. Aleško seletuse kohaselt viibis ta Viljandis ravil vabatahtlikult ja Harju Maakohtu 13.05.2015 määrusega narkootikumivastasele ravile allumise kohustuse määramisest ta teadlik ei olnud. Ka asja materjalides ei ole tõendeid, et nimetatud lahend oleks N. Aleškole kätte toimetatud. Seega ei ole tõendatud, et süüdimõistetu oleks teadlikult rikkunud talle pandud lisakohustust. Kuna kohtumenetluse käigus selgus, et ravile allumine oli käitumiskontrolli lisakohustus, siis on N. Aleško nõus ravi jätkama. 7.2 Ilmselge ei ole ka elukoha vahetamine ilma ametnikult eelnevalt luba küsimata. Kui N. Aleško otsustas ravi lõpetada, siis ta helistas Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnikule M. Petersonile, kust ta sai Viljandi esinduse ametniku H. Taali telefoninumbri. Ta helistas sellel numbril ja teatas, et soovib ravi lõpetada ning Kohtla-Järvel kriminaalhooldust jätkata. Sealt helistati talle tagasi ja soovitati ühendust võtta Jõhvi esindusega. N. Aleško pöörduski Jõhvi esindusse, käis 2015 detsembris T. Terentjeva vastuvõtul, teatas, et elab XXXX ja kirjutas seal avalduse, mida pidas elukoha vahetuse loa saamise avalduseks, kuid mida kohtus käsitleti kui elukoha vaatluse avaldust. Ta kohtus T. Terentjevaga ka pärast 12.01.2016 kohtuistungit, kuid kummagi kohtumise käigus ei pakutud talle võimalust elukoha vahetuse loa saamise avalduse kirjutamiseks. Tegemist võis olla ka kommunikatsiooniprobleemidega. N. Aleško ei olnud kriminaalhoolduse küsimuses ükskõikne, ta oli pidevas kontaktis hooldusametnikega, ametnikel oli teada tema elukoht. Kohtla-Järvele pöördus ta elama põhjusel, et seal ei ole tal narkomaanidest tutvusringkonda. Algselt läks ta elama endisesse elukohta XXXX, kuid sinna tuli elama ka N. Aleško endine elukaaslane S.Z. , kellega süüdimõistetul on vaenulikud suhted. N. Aleško asus elama praeguse elukaaslase A.P. elukohta. 3 7.3 N. Aleško vahistamine oli ebaseaduslik. Kohus viitas KrMS § 429 lg 1 p-le
17. Selle sätte kohaselt võib täitmiskohtunik kriminaalhooldusametniku või kohtutäituri taotlusel vahistada vabaduses viibiva süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on alus eeldada, et tingimisi mõistetud karistus pööratakse täitmisele. Antud juhul ei olnud kriminaalhooldusametniku taotlust süüdimõistetu vahistamiseks ja kohus ei vahistanud teda siis, kui oli alus eeldada, et tingimisi mõistetud karistus pööratakse täitmisele. Vahistamise otsustas kohus siis, kui juba oli pööranud karistuse täitmisele. Ka ei olnud mingeidki sisulisi põhjusi tõkendi kohaldamiseks. Süüdimõistetu oli kontaktis kriminaalhooldusametnikega, ta ilmus kahele kohtuistungile ja ka lahendi kuulutamisele. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
18. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja määruskaebuse väidetega, leiab, et kaevatav kohtulahend on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks edasikaebuses toodud motiividel puudub alus. Oma vastavat seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
19. Viru Maakohus on kindlaks teinud, et N. Aleško on omaalgatuslikult lahkunud ravilt SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusest ja samuti on ta vahetanud elukohta ilma kriminaalhooldusametnikku sellest eelnevalt teavitamata. Nimetatud teguviisi N. Aleško ka ei eita ning määruskaebus keskendub üksnes püüule tema sellist käitumist õigustada. Seega peabki apellatsioonikohus praeguses määruskaebemenetluses otsustama, kas rikkumised olid N. Aleškole vältimatud ja/või vähemalt vabandatavad või selgub süüdimõistetu käitumises tahe hoida kõrvale temale kohtulahenditega määratud kohustuste täitmisest.
20. Alljärgnevalt, hinnates kõigepealt küsimust selles, kas N. Aleško poolt ravikohustuse rikkumine oli talle vabandatav, asub ringkonnakohus siin eitavale seisukohale. Nimelt selgub kriminaalasja materjalidest, et Harju Maakohus oli 13.05.2015 määrusega pannud N. Aleškole lisakohustuse alluda narkootikumivastasele ravile. Sellise kohustuse määramine eeldab isiku nõusolekut, mis oli ka olemas. Samuti on kriminaalhooldusametnik K. Leesmend maakohtule kirjalikult esitatud täpsustuses nimetanud, et kriminaalhoolduse elektroonilisest tööpäevikust nähtuvalt on hooldusalusele ravikohustust ka selgitanud. Edasi on asjas tuvastatav, et kohtulahend saadeti N. Aleško elukohta XXX, kus süüdimõistetu enda sõnul siis veel ka elas. Vaid kuus päeva hiljem, s.o 19.05.2015 asus N. Aleško SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse, kus ta pidi viibima prognoositavalt 7-10 kuud. Hooldusaluse jõudmisest kliinikusse teavitati kriminaalhooldusametnikku SA Viljandi Haigla poolt 20.05.
21. Järgmine teade saadeti ametnikule 26.10.2015 ja sellest selguvalt lahkus N. Aleško sõltuvusravilt 23.10.
22. Vahepealsel ajal, st 15.09.2015, oli kriminaalhooldusametnik käinud ravikeskuses, kus viidi läbi nn korraline kohtumine. 10.1 Ringkonnakohtu hinnangul näitab eeltoodu selgelt, et N. Aleško oli teadlik temale kohtumäärusega pandud lisakohustusest alluda narkootikumivastasele ravile. Mingilgi määral ei ole näiteks usutav juba seegi, et kliinikus viibitud viie kuu jooksul, sealjuures kriminaalhooldajaga kohtumisel, ei saanud ta teadlikuks temale kohtumäärusega pandud ravikohustusest. Samuti nähtub eelmises punktis kirjeldatud asjaoludest, et N. Aleško vastavast kohustusest teati ka ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses – s.o nimetatud keskuse juht R.K. on pidanud vajalikuks teavitada kriminaalhooldusametnikku nii süüdimõistetu ravile asumisest kui tema poolt selle omavoliliselt lõpetamisest. 10.2 Kokkuvõtvalt märgib apellatsioonikohus siinkohal seega, et N. Aleško poolt ravi omaalgatuslik lõpetamine ei ole vabandatav, vaid ta on kohtumääruse täitmisest kõrvale hoidunud tahtlikult. 4
23. Järgnevalt, hinnates, kas N. Aleško poolt temale KarS § 75 lg 1 p-des 1 ja 5 nimetatud kontrollnõuete rikkumine on vabandatav, asub ringkonnakohus eitavale positsioonile siingi ja põhjendab vastavat seisukohta järgmiselt. 11.1 Harju Maakohus nägi 28.10.2014 otsuses N. Aleško elukohana ette aadressi XXX. Pärast rehabilitatsioonikeskusest lahkumist 23.10.2015 asus ta elama hoopiski Kohtla-Järvele. Alates 24.10.2015 on ta elanud seal XXXX, millise aadressi on isik nimetanud ka Viru Maakohtus 12.01.2016 toimunud kohtuistungil. Järgmisel istungil 15.01.2016 on süüdimõistetu aga elukohana öelnud juba XXXX. N. Aleško ise on seejuures tunnistanud, et eelmärgitult toimides ei ole ta ühelgi korral hooldusametnikult luba küsinud. Siinjuures asus süüdimõistetu viimati nimetatud aadressile hooldaja jaoks tagaselja vaatamata sellele, et 12.01.2016 kohtuistungil on juba arutatud tema poolt elukohtade vahetamise lubamatust. 11.2 Ringkonnakohtu hinnangul ei vabanda N. Aleško poolt eelkäsitletud kontrollnõuete rikkumist ei asjaolu, et mingi suhtlus tema ja kriminaalhooldusametnike vahel tõesti aset leidis ega seegi, et viimasesse elukohta asus ta (s.o väidetavalt) probleemide tõttu endise elukaaslasega. Nimelt oli süüdimõistetul mõlemal korral võimalik eelnevalt kontakteeruda oma hooldusametnikuga. Siinkohal rõhutab kriminaalkolleegium sedagi, et kindlaksmääratud elukohas elamine ja selle vahetamise eelselt kriminaalhooldusametnikult vastava loa saamine on vaadeldavad väga oluliste tingimustena, kuivõrd kontrollnõuetele allutamine peab kindlustama riigi järelevalve süüdlase käitumise üle. 11.3 Apellatsioonikohus ei suhtu tõsiselt kaitseväitesse, mille kohaselt ei olnud N. Aleško teadlik nõuetest elada kindlaksmääratud elukohas ja taotleda selle vahetamiseks eelnevalt luba kriminaalhooldusametnikult. Nimelt on vastavatest kohustustest süüdimõistetut teavitatud nii Harju Maakohtu 28.10.2014 kohtuotsuses kui ametniku poolt N. Aleško kriminaalhooldusele asumisel.
24. Eeltoodud asjaolusid ja kaalutlusi silmas pidades leiab ka ringkonnakohus, et N. Aleško rikkumisi ei vabanda mõjuvad põhjused ning neile tuleb reageerida karistuse täitmisele pööramisega. Süüdimõistetu on ise oma käitumisega andnud aluse veendumuseks, et tema suhtes ei ole võimalik karistuse eesmärke saavutada muul viisil.
25. Viimaseks käsitleb apellatsioonikohus määruskaebuse etteheidet, mille kohaselt on maakohus justkui vääralt võtnud N. Aleško vahi alla kohtusaalis. Nimelt saab kaitsja hinnangul vabaduses viibiva süüdimõistetu vahistada KrMS § 429 lg 1 p 1 alusel üksnes kriminaalhooldusametniku taotlusel ning siis, kui on alus eeldada, et tingimisi mõistetud karistus pööratakse täitmisele. Praeguselt ametniku taotlust ei olnud ja kohus vahistas N. Aleško olukorras, kus juba oli karistuse täitmisele pööranud. Samuti ei ole alust eeldada, et isik hoiduks kohtuotsuse täitmisest kõrvale. 13.1 Ringkonnakohus, kaitsja väiteid kaalunud, neid asjakohasteks ei pea. KrMS § 429 lg 1 p 1 eesmärgiks on anda kohtule võimalus vahistada süüdimõistetu, kes hoidub kohtuotsuse täitmisest kõrvale ja kelle osas on alus eeldada, et temale tingimisi mõistetud karistus pööratakse täitmisele. Antud nõuded olid praegusel juhul täidetud, s.o maakohus tuvastas, et N. Aleško on hakanud kõrvale hoiduma kohtuotsuse täitmisest ning pidas vajalikuks isiku karistus täitmisele pöörata (st karistuse täitmisele pööramise eeldus ei saa olla rohkem tõenäoline kui praegusel juhul). Ainuüksi asjaolu, et tegemist oli kohtu enda otsustusega, s.o sellele ei eelnenud kriminaalhooldusametniku ettepanekut, sellist meedet ebaseaduslikuks ei muuda. Olukorras, kus süüdimõistetu on kohtuistungil ise kohal, ei saa ametniku ettepanekut mõistlikkuse seisukohalt ka enam oodata. Kaitsja soovitud käsitlusviisi lükkab ümber ka asjaolu, et KrMS § 306 lg 1 p 9 ja § 313 lg 1 p 8 annavad kohtutele võimaluse vahistada isik juba süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamisel selle täitmise tagamiseks. Ehk siis, apellatsioonikohus ei näe mingitki tõsiseltvõetavat põhjust välistada maakohtu selline võimalus karistuse täitmisele pööramisel. Siinjuures on Viru Maakohus lisaks vastavat vajadust ka põhistanud. Nimelt on kohus leidnud, et kuivõrd N. Aleško on elukohta vahetanud eelnevalt luba küsimata ja seda nii erinevate linnade vahel kui ka ühe linna piires, ei ole tema karistuse kandmisele ilmumine kindel. Ringkonnakohus toonitab siinkohal lisaks, et mõningase aja vältel, mis järgnes N. Aleško poolt 5 rehabilitatsioonikeskusest lahkumisele, oli ta kriminaalhooldusametnikule tabamatu ja hooldaja otsis süüdimõistetut taga ka tema õe vahendusel (nimetatu selgub erakorralisest ettekandest).
26. Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
27. N. Aleško kaitsja vandeadvokaat K. Kooga esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kaitsealuse nõustamisele Viru Vanglas ja määruskaebuse koostamisele kokku 2 tundi, mille eest ta soovib tasu summas 96 eurot (sealhulgas käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel N. Aleško kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Aarne Sarjas Maarika Kuusk 6