Obsah (7)

§ 475§ 477§ 473§ 368§ 172§ 173§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Kohtujurist Andrea Lega Määruse tegemise aeg ja koht 21.12.2015.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-9748 Tsiviilasi XXX’i ava

§ 475lg 1 p-st 15 hagita menetluses.

Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.

1. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kohtule esitatud avalduse, kohtutäituri kirjaliku seisukohaga, dokumentaalsete tõenditega, ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avalduse rahuldamiseks alused puuduvad.
2. TMS § 9 lg 1 p 6 sätestab, et kohtutäitur ei või täitemenetlust läbi viia ja peab ennast otsusega taandama, kui ta on otse või kaudselt huvitatud sundtäitmisest või kui on muid asjaolusid, mis tekitavad kahtlust tema erapooletuses. TMS § 9 lg 4 sätestab, et kui kohtutäitur taotluse alusel ei taandu, võib taotluse esitaja taandamisest keeldumise otsuse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul esitada kohtutäituri taandamise avalduse kohtule. TMS § 9 lg 5 kohaselt kuulab kohus käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud avalduse saamisel ära kohtutäituri ja täitemenetluse osalise arvamuse. Kohus lahendab taanduse määrusega.
3. Sissenõudja esitas 14.05.2015.a kohtutäiturile avalduse kohtutäituri taandamiseks täiteasjades 048/2012/855 ja 048/2012/
4. 12.06.2015.a otsusega jättis kohtutäitur sissenõudja avalduse rahuldamata. Sissenõudja sai avalduse kätte 19.06.2015.a. XXX esitas 29.06.2015.a Harju Maakohtule avalduse Tallinna kohtutäitur Kairi Kumm’i taandamiseks täiteasjades nr 048/2012/855 ja 048/2012/
5. Seega on avaldus esitatud õigele maakohtule ning tähtaegselt.
6. Avaldusest nähtub, et XXX taotleb kohtutäituri Kairi Kumm taandamist täiteasjades 048/2012/855 ja 048/2012/
7. XXX leiab, et kohtutäitur ei esitanud tähtaegselt avaldajale võlgnike 05.04.2012.a koostatud kaebusi. 08.01.15.a otsused saadeti hilinemisega pärast korduvat meeldetuletust. Kohtutäitur venitas enampakkumise kuulutamisega, mis takistas kokkuleppe sõlmimist. Selle asemel, et täita täitedokumenti, tegi kohtutäitur võlgnikule ettepaneku kuu aja jooksul kohtusse pöörduda. Kohtutäitur rikkus formaliseerituse põhimõtteid, hakkas täitedokumenti tõlgendama.
8. Kohtutäitur vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kohtutäituri tegevus on olnudseaduslik ja põhjendatud.
9. Kohus leiab, et kohtutäituri taandamiseks alus puudub ning täitemenetluse läbiviimine täiteasjades 048/2012/855 ja 048/2012/8569 kohtutäituri poolt on teostatud seaduslikult ning erapooletult. 4
10. Avaldaja leiab, et kohtutäitur ei esitanud tähtaegselt avaldajale võlgnike 05.04.2012.a koostatud kaebusi (I kd, tlk 54-59). Avaldaja sai kaebused seisukoha esitamiseks siis, kui menetlus taastati. Kohus leiab, et 05.04.2012.a kaebused on sissenõudjale esitatud tähtaegselt. Kohtutoimikust nähtub, et võlgnike 05.04.2012.a koostatud kaebused on kohtutäitur kätte saanud 11.04.2012.a (I kd, tlk 44, e-kiri). Eelnevalt, juba 03.04.2012.a koostas kohtutäitur hagi tagamise määruse alusel täitemenetluse peatamise otsuse ja märkis, et esitatud kaebused vaadatakse läbi peale täitemenetluse uuendamist. Avaldusest nähtuvalt edastati 13.12.2014.a sissenõudjale täitemenetluse uuendamise otsus ning 2 päeva hiljem, s.o 15.12.2014.a edastati sissenõudjale võlgnike 05.04.2012.a koostatud kaebused. Kuna täitemenetlus oli vahepealsel perioodil peatunud, ei saanud kohtutäitur täiteasjas toiminguid teha ning esitatud kaebusi varem läbi vaadata. Seega on avaldaja sellekohane viide kohtutäituripoolsele menetluse venitamisele alusetu.
11. Avaldaja märgib, et kohtutäituri abi nõudis, et sissenõudja saavutaks võlgnikuga kokkulepe ja kui ei saavuta, siis palus seletada, miks ta seda ei tee. Avaldaja viitab ekirjale (I kd, tlk 152), millega kohtutäituribüroo töötaja palus avaldajal teatada, kas ta ilmub notarisse, et võtta vastu deposiitkontole hoiustatud 330 000 eurot, mille tulemusel oleks võimalik täitemenetlus lõpetada. TMS § 8 sätestab, et kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Menetluse eesmärgi saavutamisel on kohtutäitur suhteliselt vaba, ta on seotud üksnes seaduses sätestatud sunnimeetmete valikuga ning menetlusosaliste põhiõiguste kaitse kohustusega. Seadus ei näe ette, et kohtutäitur ei võiks menetluses täitemenetluse osaliste vahel täitemenetluse esemega seotud kokkulepete sõlmimist vahendada. Samuti vahendab kohtutäitur ka näiteks maksegraafikute sõlmimist täitemenetluses nõutavate summade tasumiseks. Toimikust ei nähtu, et kohtutäitur oleks sissenõudjalt nõudnud midagi ebaseaduslikku. Kohtutäitur on küsimuse esitamisel lähtunud täitedokumendis endas sätestatust, mille kohaselt on hüpoteegi summa ulatuses raha deponeeritud notari deposiiti. Sellise kokkuleppe saavutamisel olnuks võimalik täitemenetlus lõpetada TMS § 48 lg 1 p 2 alusel. Eelnimetatud tegevus ei viita kohtu hinnangul kuidagi kohtutäituri erapoolikusele. Seega on avaldaja sellekohane väide alusetu.
12. Avaldaja märgib, et 29.01.2015.a, pärast kolme nõudekirja saatmist, edastati talle 08.01.2015.a otsused ja täiteteated (I kd, tlk 129, e-kiri). Samuti nähtub, et nimetatud kuupäeval edastati ka 19.01.2015.a otsus (I kd, tlk 121, e-kiri). Kohus möönab, et selline viivitus otsuste saatmiseks on küll tavapäratult ja ebamõistlikult pikk, kuid siiski, ei kahjusta see osapoole õigusi, kuivõrd kaebetähtaeg hakkab kulgema alates otsuse kättetoimetamisest. Samuti ei kahjusta selline viivitus sissenõudja õigusi sellisel määral, et oleks alus kohtutäituri taandamiseks, kuivõrd seda ei ole võimalik seostada täituri erapoolikusega või tema otsese või kaudse huviga konkreetsest sundtäitmisest. Seega on ka avaldaja sellekohane väide alusetu.
13. Avaldaja märgib, et kohtutäitur venitas enampakkumise kuulutamisega. Selle asemel, et täita täitedokumenti, tegi kohtutäitur võlgnikule ettepaneku kuu aja jooksul kohtusse pöörduda. Kohtutäitur rikkus formaliseerituse põhimõtteid, kui hakkas täitedokumenti tõlgendama. Kohus osundab, et kohtutäitur on 08.06.2015.a otsuses selgitanud, et „sissenõudja soovib luua olukorda, kus kohtutäituri tegevuse peale kaebuste esitamisega survestatakse kohtutäiturit, et viimane viiks läbi kinnistute ebaseadusliku arestimise ja sundmüügi mitteaktsessoorse ühishüpoteegi puhul. Selle tulemusena kohtutäitur hoiustaks enampakkumise teel saadud tulemist oma ametialasel arveldusarvel maksimaalselt 5 330 000 eurot ning kustutaks kinnistusraamatust sissenõudja kasuks seatud ühishüpoteegi. Samas aga tekiks olukord, kus notari deposiidis olevat raha ei saa notar välja kanda ega tagastada võlgnikele, sest seda takistavad nii hagi tagamise korras tehtud toimingud kui ka erinevate kohtutäiturite poolt täiendavalt saadetud rahalise nõude arestimise aktid, millega on tagatud XXXisiklike nõuete täitmine. Lõppkokkuvõttes tekib olukord, kus ostjad ehk võlgnikud ostsid kinnistud hinnaga 1 350 000 eurot, kuid peavad kinnistute eest hoopis tasuma kokku kogusummas 1 680 000 eurot (s.o 1 350 000 eurot + 330 000 eurot) ning 330 000 euro tagasisaamiseks peaksid nad pöörduma kohtusse hagiavaldusega XXXvastu. Kohtutäitur andis oma 30.04.2015 otsuse punktis 2 solidaarvõlgnikele Tatjana võimaluse soovi korral pöörduda tihe kuu jooksul kohtusse

§ 473

alusel, mis analoogiat kohaldades on võrreldav VÕS § 98 sättega, mis seisneb laenulepingust tulenevate kohustuste täitmises notari vahendusel või hoopis

§ 368

tuvastushagi sättega, mil kohus tuvastushagi raames saaks hinnata, kas Tallinna notar Maarika Pihlak ametialasele deposiitarvele ühishüpoteegist tuleneva kohustuse täitmise tagamise tarbeks hoiustatud hüpoteegisumma 330 000 eurot näol on täitmisele esitatud nõue täidetud või mitte.“

1. Kohus osundab, et kohtutäitur ei saa muutuda tulenevalt formaliseerituse printsiibist täiendavaks õigustmõistvaks organiks, kuid siiski on tal teatud juhtudel kohustus juhtida sissenõudja tähelepanu ilmsetele materiaalõiguslikele küsitavustele ning igal juhul peab täitur tutvustama võlgnikule tema käsutuses olevaid õiguskaitsevahendeid. Sealjuures ei tohi kohtutäitur siiski muutuda menetlusosalise õigusnõustajaks, kuivõrd see kahjustab tema erapooletust ning on taandamise aluseks. Arvestades täitemenetluse iseloomu, tegutseks kohtutäitur justkui peamiselt sissenõudja huvides, kuivõrd täidab tema esitatud avalduse alusel tema esitatud täitedokumenti. Siiski tuleb täituril arvestada ka võlgniku õigustega. Täituril on mõlema poole suhtes selgituskohustus ning kohtu hinnangul ei võtnud täitur võlgnikele nende õigusi selgitades ja neile soovi korral hagi esitamiseks aega andes võlgnike õigusnõustaja rolli. Ka ei saa kohus kuidagi teha järeldust, et kohtutäitur on asunud menetluses olevat täitedokumenti meelevaldselt tõlgendama ega ole järginud formaliseeritusse printsiipi.
2. Toimikust nähtuvalt on kohtutäitur teinud täitemenetluse raames erinevaid toiminguid, pidanud kirjavahetust ning lahendanud poolte esitatud kaebusi. Ei saa väita, et täitur oleks olnud tegevusetu või mõne toimingutega pahatahtlikult viivituses. Täitemenetlus on olnud korduvalt erinevate kohtumääruste alusel peatatud, mis venitab täitedokumendi sundtäitmist veelgi. Kinnistu arestimist ei ole täitur läbi viinud, kuivõrd algselt viibis täitur puhkusel, seejärel oli kinnistu eksklusiivsusest tulenevalt selle hindamise korraldamine komplitseeritud. Samuti on täituril olnud kahtlusi arestimistoimingu seaduslikkuse ja proportsionaalsuse osas. Nagu kohus eelnevalt juba märkis, on täituril suhteliselt vaba diskretsioon, millist sunnimeedet kasutada. Eelnimetatud asjaolud siiski ei viita kohtu hinnangul kuidagi kohtutäituri erapoolikusele. Samuti ei viita nimetatud asjaolud sellele, et kohtutäitur võiks olla ise täitemenetluse läbiviimisest huvitatud. Kohtutäitur on menetlusosalistele selgitanud nende õigusi ning püüdnud täitemenetlust läbi viia seaduslikult mõlema menetlusosalise huve kahjustamata. Seega on avaldaja eeltoodud väited kohtutäituri erapoolikusest põhjendamata ning alusetud.
3. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et XXX’i avaldus Tallinna kohtutäitur Kairi Kumm’i taandamiseks täiteasjades nr 048/2012/855 ja 048/2012/856 tuleb jätta rahuldamata.
4. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. 6 Menetluskulude jaotus
5. Menetluskulude osas tuleb juhinduda

§-dest 172 ja 173.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna avaldus jääb rahuldamata, määrab kohus, et menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldaja kanda. 27.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Puudutatud isik on kohtuistungil avaldanud, et tal puuduvad käesoleva asja raames menetluskulud. Seega leiab kohus, et puudub alus määrata käesolevas menetlust lõpetavas kohtumääruses kindlaks kohtutäituri menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 7