1-14-9258/120

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-9258 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. veebruari 2016 määrus süüdimõistetu Ronny Kärneri taotluse läbi vaatamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik süüdimõistetu Ronny Kärneri (Kärner; isikukood 38405144219) kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu
4. veebruari 2016 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu Ronny Kärneri kaitsja vandeadvokaat määruskaebus jätta rahuldamata. Vahur Krinali Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Pärnu Maakohtu 12.06.2015 otsusega tunnistati Ronny Kärner süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust, millest ärakandmisele kuulus 1 aasta vangistust. KarS § 68 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 29.05.2014 – 18.11.2014, s.o 5 kuud 21 päeva karistusaja hulka. Kandmisele kuulus 6 kuud 9 päeva vangistust. Vangistuse ülejäänud osa, s.o 4 aastat vangistust jäi KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui R. Kärner ei pane 5-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel katseaja algust arvati alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 12.06.
7. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 15.12.
8. 1.
9. 29.11.2016 esitas R. Kärner Pärnu Maakohtule taotluse, mis edastati alluvuse järgi Viru Maakohtule. Taotluse kohaselt soovib süüdimõistetu vangistuse asendamist elektroonilise valvega, märkidest, et mõistetud vangistusest on ta ära kandnud poole. Elukoha tingimused on samad nagu vahistamise asendamisel kohaldatud elektroonilise valve korral. Maakohtu määrus
10. Viru Maakohtu 11.02.2016 määrusega jäeti süüdimõistetu taotlus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega läbi vaatamata. Esmalt märkis maakohus, et VangS § 76 lg 1 alusel saab esitada materjalid ennetähtaegse vabastamise üle otsustamiseks kohtule vangla, mitte süüdimõistetu. 2.
11. Lisaks ennetähtaegset vabastamist ei saa kohaldada süüdlasele, kelle puhul jäeti mõistetud vangistus KarS § 73 lg 2 või § 74 lg 2 alusel tingimisi täitmisele pööramata osaliselt. Kuna nimetatud sätete rakendamisel otsustatakse süüdlase reaalne karistamine ning tema tingimisi vabastamine kohe karistuse mõistmise raames, siis puuduvad sel juhul KarS § 76 kohaldamise alused. 2.
12. Kuigi Pärnu Maakohtu 12.06.2015 otsuses pole otsest viidet KarS § 73 lg-le 2, tuleb selle kohaldamine siiski välja KarS § 73 lg 1 viitest ja otsuse sisust, kus on märgitud, et karistus pööratakse osaliselt – 1 aasta vangistust – täitmisele ning ülejäänud karistuse – 4 aastat vangistust – osas kohaldatakse katseaega. Sellest tulenevalt ei ole R. Kärneril õigust tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele, kuna tema suhtes on juba niigi jäetud karistus osaliselt täitmisele pööramata ning kohaldatud katseaega. Määruskaebus
13. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse ja saata asi tagasi maakohtule taotluse menetlemiseks. Määruskaebuse kohaselt leitakse, et KarS § 76 on kohaldatav ka R. Kärneri reaalselt ärakantud vangistusele ning kohus peab tegema sisulise lahendi. Maakohus jättis taotluse läbi vaatamata, sest vangla ei esitanud selleks taotlust ega materjale. Kaitsja leiab, et vangla ei saa otsustada õiguslikke küsimusi ja seda peab tegema kohus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et süüdimõistetu kaitsja määruskaebus jääb edutuks.
15. Ringkonnakohtu hinnangul puudub määruskaebuses igasugune põhjendus, miks oleks maakohus pidanud asuma teistsugusele seisukohale ja vaatamata sisuliselt läbi süüdimõistetu taotluse. Maakohus on selgelt ja üheselt välja toonud, miks puudub süüdimõistetul alus vastavasisulise taotluse esitamiseks. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega, ei pea kohus vajalikuks siinkohal neid uuesti üle korrata. Kaitsja viide asjaolule, et vangla ei saa otsustada õiguslikke küsimusi, on asjakohatu esitatud taotluse valguses. Vangla poolt ennetähtaegse vabastamise taotluse ja materjalide edastamisel kohtule ei lahenda vangla asja sisuliselt ega võta seisukohta õiguslikes küsimuses, vaid lähtub üksnes seaduses sätestatust ning järgib tähtaegu.
16. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 11.02.2016 määrus muutmata ning süüdimõistetu kaitsja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas