1-15-7253/18

(15230102738)Kohtukoosseis Kohtunikud Urmas Reinola, Pavel Gontšarov, Orvi Tali Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu

1. detsembri 2015 otsus Jüri Fedosejevi (Fedosejev) süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi üldmenetluses Kriminaalasja lahendamise viis Kirjalik menetlus Apellatsiooni esitaja Prokuratuur, ringkonnaprokurör Kelly Kruusimägi Teised pooled apellatsioonimenetluse Süüdistatav Jüri Fedosejev, kaitsja vandeadvokaat Aivar Ennok RESOLUTSIOON
2. Harju Maakohtu
3. detsembri 2015 otsus Jüri Fedosejevi suhtes jätta muutmata ja prokuröri apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
4. veebruaril 2016 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsioon esitatakse kirjalikult 30 päeva jooksul Riigikohtule alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Harju Maakohtu
6. detsembri 2015 otsusega üldmenetluses tunnistati Jüri Fedosejev süüdi KarS § 113 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 8 aastat 3 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja algust 26.05.2015, s.o J. Fedosejevi kinnipidamisest. J. Fedosejevilt mõisteti menetluskuludena riigieelarve tuludesse välja määratud kaitsjale määratud tasu 864 eurot, ekspertiisikulu summas 1815 eurot ja sundraha 975 eurot, mis tuleb tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ekspertiiside (nr 15E-GE0736 ja nr 15E-GE0776) kulu kokku summas 2052 eurot ning kaitsjatasu summas 288 eurot jäeti riigi kanda.
7. J. Fedosejev tunnistati süüdi talle esitatud süüdistuse järgi selles, et ajavahemikul 25.05.2015 kell 20.30 - 26.05.2015 kell 06.34 sisenes YP aknaava kaudu Tallinnas, XXXXX tänav XX asuvasse ja J. Fedosejevi poolt elukohana kasutatavasse mahajäetud hoonesse ning hakkas hoones olevat J. Fedosejevit sealt välja ajama. J. Fedosejevi ja YP vahel tekkis sõnavahetus, mille käigus tõukas J. Fedosejev madratsil seljaga tema poole istuvat YP-it kahe käega selja piirkonda, millele järgnevalt lõi YP madratsi peal istuvat J. Fedosejevit üks kord rusikaga näopiirkonda. Seejärel tõmbas J. Fedosejev jopevarrukast kinni võttes YP madratsile pikali maha ning J. Fedosejevi ja YP vahel toimus vastastikune kaklus, mille käigus YP lõi J. Fedosejevit korduvalt rusikaga näopiirkonda ning J. Fedosejev lõi YP-it korduvalt rusikaga näopiirkonda. Seejärel võttis J. Fedosejev madratsi kõrvalt valge emailist supipoti, millega lõi korduvalt ja tahtlikult YP-it pea, keha ja jäsemete piirkonda seni, kuni YP liikumatult lamama jäi ning suri sündmuskohal kehatüve kinnise tömptrauma parema kopsu põrutuskollete ja parempoolsete roiete hulgimurdude tagajärjel. Patrullpolitseinike sündmuskohale jõudmise ajaks kell 06.41 oli YP surnud. Peksmisega tekitas J. Fedosejev YP-ile kehatüve kinnise tömptrauma: põrutuskolded parema kopsu alasagaras, parempoolsete X-XI roide murrud kahel joonel ja VI-VIII ja XII roide murd ühel joonel, ulatuslikud verevalumid roide ümbritsevates kudedes, verevalumid vasakul pool rinnakelme II-III ja III-IV roide piirkonnas; nahaalused verevalumid paremal pool rindkerel, kehatüve vasakul külgpinnal; nahamarrastused mõlemal pool seljal, paremal pool rindkerel ja puusa piirkonnas, ristluu piirkonnas; nahakriimustused vasakul pool seljal, paremal tuharal. Samuti tekitas J. Fedosejev peksmisega YP-ile pea tömbi trauma: parempoolse alalõuaharu murd ja vasakpoolse alalõuakaela nihkega murd; verevalumid kõõlustanul ja oimulihastes; põrutushaavad kuklal, mõlemal pool juustega/juusteta otsmiku piirkonnas, mõlema kõrva ja parema kulmu piirkonnas, vasaku silma ümbruses, ülahuulepunal; naharebendid mõlema kõrva piirkonnas, parema silma ümbruses; limaskestaalused verevalumid suuesikus ning limaskesta rebendid vasakul pool alahuulepunal ja suuesikus verevalandustega keeleluud ja kõri ülemise osa vasakut poolt ümbritsevatesse pehmetesse kudedesse, verevalumid keelel ja silmadel sidekestaaluselt; nahaalused verevalumid juustega kaetud peanahal, kõrvade ja näo piirkonnas; nahamarrastused juustega kaetud peanahal, otsmikul, mõlemal kõrval, vasaku kulmu ja silma piirkonnas, ninal, mõlemal pool põse-alalõua piirkonnas, marrastused suulimaskestal ja vasakul pool ülahuulepunal, nahakriimustused paremal pool juustega kaetud peanahal, vasaku kõrva tagapinnal, paremal pool alalõual, kriimustus ülahuulepunal. Peksmisega põhjustas J. Fedosejev YP-ile üla- ja alajäsemete tömbi trauma: põrutushaav parema labakäe III sõrmel; nahaalused verevalumid, vasakul õlavarrel, reiel, hüppeliigese siseküljel, mõlemal küünarnukil, küünarvarrel, labakäel, sõrmedel, põlvel, säärel, labajalal; nahamarrastused vasakul reiel, mõlemal küünarnukil, küünarvarrel, labakäel ja sõrmedel, säärel, hüppeliigese piirkonnas ja labajalal; nahakriimustused paremal säärel, labajalal, õla eespinnal, labakäel, mõlema ülajäseme sõrmedel. Sellise tegevusega pidi J. Fedosejev vähemalt möönma igasuguse raskusega tagajärje saabumist YP tervisele ja elule.
8. Maakohus leidis otsuses, et J. Fedosejevile etteheidetud tegu KarS § 113 lg 1 järgi on tõendamist leidnud ja süüdistatav pidas võimalikuks kannatu surma saabumist ning möönis seda. Tõendamist ei leidnud YP tapmine äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis ja puuduvad asjaolud, mis annaksid aluse kaaluda õigusvastasust välistava asjaoluna hädakaitset. Karistuse mõistmisel arvestas kohus kergendava asjaoluna kahetsust, mis on siiras ja puhtsüdamlik. Kohtu hinnangul on süü suurusele vastav ja karistuse üld-ja eripreventiivseid eesmärke täitev karistus, mille määr on ¼ sanktsioonist. Et J. Fedosejev on varem karistamata isikuks, pidas kohus isiku allumist karistuse eripreventiivsetele eesmärkidele heaks ja võimalikuks karistada teda vangistusega 8 aastat 3 kuud.
9. Maakohtu otsuse vaidlustas ringkonnakohtus prokuratuur. Prokurör ei vaidlusta J. Fedosejevi KarS § 113 lg 1 järgi süüditunnistamist, kuid leiab, et karistusmäära valikul ei ole maakohus piisavalt arvestanud KarS § 56 lg 1 nõuetega ja Riigikohtu seisukohtadega karistuse määra 2

(5)kujunemise ning kuriteo tervikpildi hindamise vajaduse osas, mille tagajärjel on süüdistatavale mõistetud kohtupraktikast hälbiv ja põhjendatust leebem karistus. J. Fedosejevi tegevuses ei ole tuvastatav süüd kergendava asjaoluna politseisse pöördumisega kaasaaitamine kuriteo avastamisele ja sellega kahetsuse väljendamine. Mõistetava karistuse kergendamiseks miinimummäärani ei anna alust ka kannatanu käitumine. Prokuratuur palub tühistada otsus mõistetud karistuse määra osas ja suurendada karistusena mõistetud vangistust, karistades J. Fedosejevit 11 aasta pikkuse vangistusega.

1. Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks apellatsioonimenetluse pooled apellatsioonile enda kirjalikke seisukohti ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
2. Kohtukolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses kriminaalasja materjalide ja prokuröri apellatsiooni väidetega leiab, et maakohtu otsus vaidlustatud osas on seaduslik ja põhjendatud. Kohtuotsuse tühistamiseks apellatsioonis esitatud argumentidel alus puudub. Apellatsioonis vaidlustatud karistusmäära on maakohus piisava jälgitavusega põhjendanud.
3. Apellatsioonis leiab prokuratuur, et maakohus ei ole karistusmäära valikul arvestanud piisavalt KarS § 56 lg 1 nõuete ja Riigikohtu seisukohtadega karistuse määra kujunemise ning kuriteo tervikpildi hindamise vajaduse osas. Kohus on mõistnud süüdistatavale karistuse, mis on kohtupraktikast hälbiv ja põhjendatust leebem. Kohtukolleegium eeltoodud seisukohaga ei nõustu. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Käesolevas süüdistusasjas kohtukolleegiumi hinnangul selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. J. Fedosejevi poolt toime pandud kuritegu ei ole väikese raskusastmega, sest selle eest nähakse ette vangistus kuuest kuni viieteistkümne aastani. Tegemist on mõrva kõrval kõige raskema isikuvastase süüteoga. Riigikohus on leidnud, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 31-1-91-07 p 6.5, 6.6). Õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt orienteeruvad kohtud keskmistele karistustele ja kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest on põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (vt RKKKo 3-1-1-77-11 p 11). Süüdistatavale konkreetse karistuse valimiseks tuleb sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes kohtul tuvastada ja hinnata mh ka muid süü suurust määravaid asjaolusid (nt süüdistatava teojärgne käitumine, kannatanu käitumine jms). Samu põhimõtteid on Riigikohus selgitanud ka otsuses nr 3-1-1-52-13, millele on maakohus karistusmäära valikul põhjendatult ka tuginenud.
4. Kohtukolleegium peab vajalikuks osundada, et süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus on lubatav juhul, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt temale mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Maakohus on J. Fedosejevile karistuse mõistnud KarS § 56 nõudeid järgides ning kohtukolleegium ei sedastanud karistuse muutmise seaduslikke aluseid. Süüdistatavale mõistetud karistusmäär, mis jääb alla prokuröri poolt kohtuistungil taotletud määrast, ei hälbi kohtupraktikast ega ole põhjendatust leebem. 3

(5)Maakohus asus seisukohale, et kannatanule tekitatud vigastuste hulk ja rakendatud vägivalla intensiivsus, annavad põhjuse hinnata J. Fedosejevi teosüüd vähemalt keskmiseks. Teosüü suurust ei ole seatud kahtluse alla ka apellatsioonis. Samas leidis kohus ka seda, et esinevad J. Fedosejevi süüd tunduvalt vähendavad asjaolud. Kohtukolleegium kohtu hinnanguga süüd vähendavate asjaolude tuvastamise osas nõustub. Vaidlus puudub selles, et süüdistatav viibis enne teo toimepanemist enda elukohana kasutatavas mahajäetud garaažis, kuhu täiesti võõra isikuna sisenes aknaava kaudu omavoliliselt kannatanu, kes tunnistaja AL ütluste kohaselt käitus pealetükkivalt ega jätnud süüdistatavat rahule. J. Fedosejevi enda ütlustest nähtub, et kannatanu vaatamata tema nõudmisele garaažist ei lahkunud, vaid istus madratsile ja süüdistatava arusaamist mööda tahtis jääda sinna magama. Süüdistatava ütlustest nähtub sedagi, et tekkinud sõnavahetuse käigus lõi YP esimesena süüdistatavat rusikatega näo piirkonda ja seejärel lõi süüdistatav omakorda kannatanut. Et YP oli alkoholijoobes, on tõendatud surnu ekspertiisiaktiga (kd III, 15-21). Süüdistatav võtab omaks, et peksis YP-it emaileeritud supipotiga ja lõpetas löömise, kui YP enam ei liigutanud, arvates, et kannatanu kaotas teadvuse. Jättes kannatanu sündmuskohale, lahkus ta lootuses, et selleks ajaks, kui ta tagasi tuleb, on kannatanu toibunud ja tema elukohast lahkunud. Pöördudes järgmisel hommikul politseisse, viis see YP laiba kiire leidmiseni.

1. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et isikutele, kes enda süüd tunnistavad, võib riigipoolne hukkamõist ja karistusõiguslik kohtlemine olla leebem. Süüdistatava suhtumine toimepandusse peab kindlasti mõjutama mõistetavat karistust, kuna uute süütegude ärahoidmise kui karistuse põhieesmärgi realiseerimine ei ole mõeldav seda asjaolu arvestamata. Kohus on mõistetud karistust põhjendades osundanud karistust kergendavale asjaolule, puhtsüdamlikule kahetsusele ning sellele, et J. Fedosejev on kriminaalkorras karistamata. Käesolevas asjas tuleb rõhutada, et süüdistatav on seni käitunud õiguskuulekalt. Mõistes süüdistatavale KarS § 113 lg 1 järgi karistuseks 8 aasta 3 kuu pikkuse vangistuse, ei ole see karistusmäär, arvestades tuvastatud tehiolusid, kohtukolleegiumi arvates kohtupraktikast hälbiv ega põhjendatust leebem. Arvestades J. Fedosejevi isikuandmeid, ei ole alust arvata, et süüdistatav võiks uuesti asuda vägivallategusid toime panema. Mõistetud karistus jääb küll alla sanktsiooni keskmäära, milleks on vangistus 10,5 aastat, kuid samas vastab see J. Fedosejevi süü suurusele ja tuvastatud tehioludele ning on kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Ka apellant möönab, et kannatanu pealetükkivat ja ebameeldivat käitumist saab hinnata häirivana. Samas ei ole tulene asja tehioludest prokuratuuri seisukoht, et kannatanu ei kujutanud süüdistatavale mingit ohtu. Süüdistatava ütlustega on tõendatud, et esimesena lõi süüdistatavat rusikatega just kannatanu, mida tõendab isiku ekspertiisiakt (kd III, lk 63-64). Üksnes kannatanul tuvastatud vigastuste rohkusest ja vägivalla intensiivsusest ei aga asuda automaatselt seisukohale, et mõistetav karistusmäär peaks olema võrdne vähemalt KarS § 113 lg 1 keskmäära lähedase karistusega. Mõistetud karistusmäär ei ole miinimumilähedane karistus nagu apellant leiab. Kohtukolleegium ei tuvastanud selliseid asjaolusid, mis annaksid põhjendatud aluse süüdistatavale mõistetud karistuse raskendamiseks apellatsioonis soovitud määrani ning nõustub maakohtu põhjendustega. Maakohus on mõistnud J. Fedosejevile KarS § 113 lg 1 järgi kuriteo toimepanemise eest karistuse, mis vastab tema süü astmele ja isikule. J. Fedosejevi puhul on temale mõistetud vangistuse määr karistuse eesmärgi saavutamiseks kohtukolleegiumi arvates piisav. Apellatsioonist ei nähtu, et maakohus oleks J. Fedosejevile karistuse mõistmisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või rikkunud oluliselt kriminaalmenetluse seadust, mistõttu apelleeritud kohtuotsus tuleb jätta muutmata.
2. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium, et vaidlustatud otsus J. Fedosejevile mõistetud karistuse määra osas on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks 4

(5)alust ei anna. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 18. detsembri 2015 otsuse muutmata ja prokuröri apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Reinola Pavel Gontšarov Orvi Tali 5