1-14-5669/49

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-5669 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. veebruari
3. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Andrey Chulin (isikukood 38204273728), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. veebruari
5. a määrus muutmata ja Andrey Chulini määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Andrey Chulin on Viru Maakohtu
7. veebruari
8. a otsusega tunnistatud süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ja karistatud 4-aastase vangistusega. Kinnipeetava karistusaeg algas
9. jaanuaril 2014 ja lõpeb
10. jaanuaril
12. Viru Maakohtu
13. veebruari
14. a määrusega jäeti A. Chulin vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 2.1 Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest selgub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. A. Chulin on korduvalt kriminaalkorras karistatud (valdavalt varavastaste kuritegude eest). Vangistust kannab ta neljandat korda. Vaatamata varasematele karistustele ei asunud ta paranemise teele ning jätkas kuritegude toimepanemist, pannes toime esimese raskusastme narkokuriteo. See asjaolu viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. 2.2 Vabaduses puudub A. Chulinil kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. A. Chulini väide, et ta leiab endale kindlasti hästitasustatavat tööd, on paljasõnaline. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega (karistatud KarS § 424 ja NPALS alusel, vangla iseloomustuse järgi hakkas narkootikume tarvitama 18-aastaselt, tarvitas kuni vangistuseni) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. 2.3 Arvestades kuriteo raskust ja kinnipeetava käitumist, leiab kohus, et A. Chulini ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. A. Chulin kannab karistust narkokuriteo eest, mille puhul on väga oluline näidata ühiskonnale, et narkokuriteod ei ole mitte mingil määral tolereeritavad ja on rangelt karistatavad. Kohus hindab positiivselt, et vangistuse kandmise ajal on kinnipeetav tegelenud riigikeele õppimisega, osalenud sotsiaalprogrammides ja majandustöödel, kuid kohtu arvates ei kaalu need asjaolud üles ülaltoodud negatiivseid asjaolusid, mis ei võimalda (vähemalt praegu) tema tingimisi ennetähtaegselt vabastamist.
15. A. Chulin esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. 3.1 A. Chulini hinnangul on täidetud kõik ennetähtaegse vabastamise eeldused. Vabanemisjärgsesse elukohta on võimalik paigaldada valveseadet. Vangistuse jooksul on A. Chulini käitumine olnud õiguskuulekas. Uue kuriteo toimepanemise riskiprotsendid ei ole kõrged. Lisaks on A. Chulin paigutatud avavanglasse, mis kinnitab tema võimekust käituda õiguskuulekalt. Garanteeritud töökoha puudumine ei saa olla kaalukaks põhjuseks vabastamisest keeldumiseks. A. Chulinil ei ole probleeme alkoholi ega narkootikumidega. 3.2 Vangla koostatud iseloomustus sisaldab mitmeid positiivseid asjaolusid ning A. Chulin on tõesti teinud jõupingutusi selleks, et edaspidi seaduskuulekalt elada. Prokuröri näol on tegemist ühiskonna esindajaga ning antud juhul on ühiskond valmis andma talle uue võimaluse end tõestada. Omandatud erialad annavad A. Chulinile võimaluse konkureerida tööturul ning ta soovib tööotsimisega aktiivselt tegeleda. Samuti ei ole tal kuritegelikke hoiakuid ja ta ei suhtle enam inimestega, kes võivad soodustada seadusega pahuksisse minemist. Kriminaalhooldusele allutamine saaks pakkuda talle vajalikku tuge ja suunata õigete valikute tegemisel. Samuti oleks lisaks võimalik läbida vajalikke programme ja maandada riske. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
16. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et A. Chulini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid ning määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid. Ringkonnakohus jagab maakohtu veenvaid ja igati motiveeritud seisukohti, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.
17. A. Chulin taotleb oma kaebuses sisuliselt KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolude teistkordset hindamist ringkonnakohtus. Sellega seoses peab ringkonnakohus esmalt vajalikuks selgitada, et määruskaebemenetluses ei toimu sama asja teistkordset käsitlemist teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine määruskaebuse piires. Seega on 2 ringkonnakohtu ülesandeks hinnata, kas maakohus on määrust tehes õigesti kohaldanud materiaalõigust ning kinni pidanud kriminaalmenetluse reeglitest. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kõnealuses asjas neile küsimustele vastata jaatavalt.
18. Määruskaebuses rõhutab A. Chulin ennast positiivselt iseloomustavaid asjaolusid ning leiab, et maakohus ei ole teda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jättes nendega piisavalt arvestanud. Kriminaalkolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. Maakohtu määrus sisaldab piisavalt selgeid ja arusaadavaid põhjendusi selle kohta, miks A. Chulini ennetähtaegne vabastamine selleks esimese võimaluse avanemisel ei ole KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolusid hinnates põhjendatud. Seejuures on maakohus arvestanud kõigi A. Chulinit positiivselt iseloomustavate asjaoludega, ent põhjendatult leidnud, et A. Chulini varasem elukäik (12 korda kriminaalkorras karistatud, neljas reaalne vangistus, korduvad kriminaalhooldusele allutamised) ja toimepandud kuriteo asjaolud (raske esimese astme rahvatervisevastane kuritegu) ei võimalda tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist selleks esimese võimaluse avanemisel. Süüdimõistetu kaebus ei sisalda uusi, seni kohtule teadmata olevaid asjaolusid, mis maakohtu järelduse kahtluse alla seaksid või selle ümber lükkaksid. Asjaolu, et A. Chulin maakohtu seisukohaga ei nõustu, ei muuda kohtumäärust põhjendamatuks ega anna alust selle tühistamiseks.
19. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus 3