1-14-1632/72

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-1632 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. veebruari 2016 määrus süüdimõistetu Anatoli Kostini tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik süüdimõistetu Anatoli Kostin 39307270855), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu
4. veebruari 2016 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu Anatoli Kostini määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohtu 20.03.2014 kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Anatoli Kostin süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 ning KarS § 185 lg 2 p 2 järgi ning mõisteti karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel 3 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 15.05.2013 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa (vangistus 2 kuud 28 päeva) võrra, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka; mõistetud karistusest loeti kantuks 1 päev eelvangistust (30.08.2013) ning kandmisele kuulus 3 aastat 6 kuud 27 päeva vangistust algusega 06.09.
7. Karistuse kandmise lõpp 02.04.
8. Maakohtu määrus
9. Viru Maakohtu 03.02.2016 määrusega jäeti A. Kostin vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. 2.
10. Süüdimõistetule on vanglakaristus määratud küll esmakordselt, kuid tegu, mille eest kohus selle määras, on esimese astme narkokuritegu, mille A. Kostin pani toime katseajal. Oluline on märkida, et ta edastas keelatud narkootilist ainet kahel korral alaealistele. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 17 kehtivat väärteo karistatust: karistatud 13-l korral liiklusalaste rikkumiste eest, 3-l korral alkohoolse joogi tarbimise eest avalikus kohas või avalikku kohta joobnud olekus ilmumise eest ning 1-l korral alkohoolse joogi ostmise eest alaealisele või joobeseisundile viitavate tunnustega isikule. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude laad jäänud samaks, mõlemad teod on ühiskonnaohtlikud. Soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine, ajendiks rahalise kasu saamine. 2.
11. Maakohus leidis, et kuna isik on olnud kriminaalhooldusalune, kuid ei ole suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks (süüdimõistetu pani katseajal toime uue kuriteo), ei ole seega varasem karistus ja määratud kriminaalhooldus süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Mõlema toimepandud kuriteo puhul on tegemist ühiskonnaohtliku teoga ning see ilmestab kogumis maakohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole maakohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. 2.
12. Samas luges maakohus positiivseks, et isik on läbinud Sotsiaalsete oskuste treeningu, Eluviisitreeningu, on hõivatud tööga väljaspool vanglat ning soovib vabanedes õppida automaalriks. Maakohus hindab seda kui asjaolu, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda aadressile XXX. Tegemist on neljatoalise, heas korras korteriga, mis on linnavalitsuse poolt eraldatud kinnipeetava emale. Kinnipeetaval puudub vabanedes garanteeritud töökoht. Lähedastest on isikul ema, kasuisa, kaks õde ja vend, kes on nõus kinnipeetavat vabanemisel toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. Maakohus luges positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on toetav lähivõrgustik ning kindel vabanemisjärgne elukoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas süüdistusaktist nähtub, et kinnipeetav käitles kuriteo toimepanemise ajal narkootilist ainet kohas, kuhu soovib vabanedes elama asuda, seega ei saa ema ja kasuisa tugi ning elukoha olemasolu olla kohtule otsuse tegemisel määravaks. See tähendab, et kindel elukoht ja toetavad lähedased ei hoia ära uute kuritegude toimepanemist. 2.
13. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik on juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis ning pannud toime esimese astme narkokuriteo, mille käigus käitles keelatud ainet suures koguses ja vahendas seda alaealistele. Maakohus oli seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. 2.
14. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 02.04.2017, ärakandmiseks on veel natuke üle aasta, mis on piisavalt pikk aeg. Maakohus leidis, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Olenemata kindla elukoha olemasolust ning lähedaste toetusest, puudus maakohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku puhul esinesid samad asjaolud ka enne vangistusse sattumist, kui isik oli katseajal, kuid sellegipoolest jätkas ta kuritegelikku eluviisi. See tähendab, et olenemata võimalustest elada stabiilset ja õiguskuulekat elu, ei ole isik sellest huvitatud. Garanteeritud töökoha puudumist ja tasumata võlanõudeid pidas maakohus üheks riskifaktoriks uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse hindamisel. 2.
15. Kuna süüdimõistetul on kehtiv distsiplinaarkaristus, näitab see, et isik ei ole ka kinnipidamisasutuses suutnud järgida üldkehtivaid reegleid. Kõik see iseloomustab maakohtu hinnangul asjaolu, et süüdimõistetu ei ole motiveeritud oma käitumist muutma õiguskuulekamaks. Maakohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline ning maakohus ei nõustu Viru Vangla hinnanguga kinnipeetav tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus
16. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes palub tühistada maakohtu määruse. Süüdimõistetu leiab, et maakohtu järeldused on erinevad võrreldes prokuröri, kriminaalhooldaja ja vangla arvamusega. Katseajal varasemalt toimepandud rikkumiste osas leiab A. Kostin, et oli noor ja vastutustundetu. Süüdimõistetu on aru saanud oma vigadest ning on motiveeritud elama seadusekuulekalt ja soovib asuda õppima. Määruskaebuses selgitab süüdimõistetu talle määratud distsiplinaarkaristust ja märgib, et talle on võimaldatud lühiajaline väljasõit. Lisaks toob süüdimõistetu välja, et tal on olemas garanteeritud töökoht ja ka praegu töötab ta XXX OÜ-s. Kuna A. Kostin on esimest korda vangistuses, siis kantud karistus on piisavalt pikk, et aru saada elu olulisusest ja kuidas elada seadusekuulekalt. Süüdimõistetu viibib alates 02.09.2015 avavangla osakonnas ja käib 5 korda nädalas väljaspool vanglat tööl. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
17. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et A. Kostini vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
18. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt välja toodud süüdimõistetu suhtes esinevate positiivsete asjaoludega ning peab veel täiendavalt positiivseks, et süüdimõistetu on näinud vaeva endale vabanemiseks töökoha leidmisega. Samas kohtukolleegium leiab, et KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid tuleb hinnata nende kogumis, mistõttu on maakohus A. Kostini vabastamise otsustamisel arvesse võtnud kõiki positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning määruskaebuses ei ole välja toodud uusi olulisi asjaolusid, mis tingiksid maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale jõudmise ning mida maakohus ei oleks oma määruses arvestanud. Kõik KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolud ei ole ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Ringkonnakohus leiab, et ei esine selliseid asjaolusid kogumis, mis tingiksid A. Kostini ennetähtaegse vabastamise. Ringkonnakohus peab positiivseks, et A. Kostin on näidanud üles motivatsiooni muutuda ning see ei väljendu üksnes tema sõnades, vaid osaliselt ka tema käitumises, kuid arvestades ka muid isikust tulenevaid asjaolusid, kuriteo toimepanemise asjaolusid ning varasemat elukäiku, leiab kohtukolleegium, et A. Kostini vabastamine oleks ennatlik.
19. Ringkonnakohus peab veelkord vajalikuks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. A. Kostini puhul kogumis ei esine selliseid veenvaid positiivseid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist ning selliste asjaolude esinemisele ei viita ringkonnakohtu hinnangul ka määruskaebus. Lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Arvestades, et A. Kostinit on karistatud narkootikumidega seotud kuritegude ees, sh narkootilise ja psühhotroopse aine edasiandmise eest nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, riivaks süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine oluliselt ühiskonna õiglustunnet.
20. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 03.02.2016 määrus muutmata ning süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Aarne Sarjas