Obsah (13)

§ 126§ 181§ 180§ 268§ 154§ 339§ 340§ 63§ 61§ 338§ 337§ 175§ 185

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-2858 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Sten L

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada Andrus Gerassimovile tema elukohast XXXXX XXXXXXX, XXXXX XXXX, XXXXXXXX XXXX, XXXXXXXXXX XXX XX äravõetud 3 šašlõkivarrast. 4)

§ 181

lg 1, 185 lg 1 alusel mõista Eesti Vabariigilt välja Andrus Gerassimovi kasuks 4711,72 ( neli tuhat seitsesada üksteist eurot ja 72 senti) õigusabi osutamise eest makstud tasu hüvitamiseks. 5) Menetluskulud summas 228,00 eurot, s.o määratud kaitsja tasu 144 eurot ja ekspertiisi teostamisega seotud kulu summas 84 eurot) jätta riigi kanda.

1. Muus osas, s.o asitõendi, CD plaadi, suhtes võetud meetme osas, jätta kohtuotsus muutmata.
2. Kaitsja apellatsioon rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:
3. Andrus Gerassimovile esitatud maakohtu menetluse käigus muudetud süüdistuse kohaselt tekkis 29.07.2014 kella 23:30 ajal Harjumaal XXXXXXXX XXXXXXXXXX XXX XX asuva elumaja aias, ühise alkoholi tarvitamise käigus, ALG ja Andrus Gerassimov’i vahel sõnaline konflikt ja vastastikune tõuklemine. Tõuklemisele järgnes ühe rusikalöögi sooritamine ALG poolt Andrus Gerassimovi näkku, misjärel lõi Andrus Gerassimov, mööndes mistahes raskusega tagajärje, s.h surma, saabumist, ühe löögiga kolm šašlõkivarrast ALG rinnapiirkonda, põhjustades ALG-le kaks torkehaava rindkere vasakul pool koos südamepauna ja südame vasaku vatsakese eesseina ning diafragma vigastusega, mille näol on tegemist eluohtlike tervisekahjustustega. Sündmuskohale saabunud kiirabibrigaadil õnnestus ALG elu päästa. Tekitades raske tervisekahjustuse, millega põhjustati oht elule, pani Andrus Gerassimov toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. HARJU MAAKOHTU OTSUS:
4. Maakohus tunnistas Andrus Gerassimovi süüdi KarS § 119 lg 1 järgi ja mõistis karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määras, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 (kahe) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 06.11.
5. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. A. Gerassimovilt mõisteti riigituludesse sundraha 585 eurot ja menetluskulud 228 eurot (kaitsjatasu 144 eurot, ekspertiisitasu 84 eurot). Maakohus määras, et menetluskulud tuleb tasuda

§ 180lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

2.

1. Maakohus, olles kuulanud ära süüdistatava, kannatanu ja tunnistajad ning uurinud kohtuistungil avaldatud kirjalikke tõendeid ning hinnanud neid kogumis, leidis, et uuritud tõenditest ja järeldustest tulenevalt ei kujunenud maakohtul kindlat siseveendumust, et nõustuda A. Gerassimovi süüditunnistamisega KarS § 118 lg 1 p 1 järgi. Tõendatud on 2 A. Gerassimovi süü ALG-le raske tervisekahjustuse tekitamises ettevaatamatusest, s.o. KarS § 119 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. APELLATSIOON:
2. A. Gerassimovi kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega mõistetakse A. Gerassimov õigeks. Lisaks taotleb kaitsja esimese astme kohtumenetluses ja apellatsioonimenetluses A. Gerassimovi kasuks tema poolt kantud kohtukulude väljamõistmist ning muude menetluskulude riigi kanda jätmist. 3.
3. Kaitsja leiab, et Harju Maakohus lõi oma otsuses uue faktilise teokirjeldusega süüdistuse. Apellant on seisukohal, et kohus on omaalgatuslikult muutnud süüdistust viisil, mis on muutnud teokirjeldust oluliselt ja mõistnud süüdistatava süüdi. Apellant on seisukohal, et kohus väljus

§ 268

lg-s 1 jj sätestatud kohtuliku arutamise piiridest ja omistas süüdistatavale hoopis uute asjaoludega sisustatud teo.

§ 154lg 3 kohane süüdistusakti lõpposa määrab asja arutamise piirid.

Kohtuliku uurimise lõpus muutis prokurör

§ 268

lg 2 alusel süüdistust

§ 154lg 3 p 3 tähenduses ja kvalifitseeris Andrus Gerassimovi teo Kar

S § 118 lg 1 p 1 järgi. Muus osas, sh

§ 154lg 3 p 2 tähenduses, süüdistuse sisu ei muudetud.

Apellant on seisukohal, et rikkumised on apellatsioonimenetluses kõrvaldatavad. 3.

1. Kaitsja hinnangul välistavad kohtu poolt tuvastatud teo kirjeldus ja asjaolud süüdistatava teo õigusvastasuse. Kannatanu, kes oli kasutanud samal õhtul süüdistatava kallal vägivalda, minnes eemalduvale süüdistatavale järele n-ö norima, pidi arvestama, et seonduvalt tema varasema vägivallatsemise tõttu, sai mõistlik isik eeldada, et see võib päädida uue vägivallaga. Kannatanu kui ka tunnistajad on öelnud, et kannatanu järgnes süüdistatavale käed tõstetult selleks, et „teda vähemalt tõugata“. Kaitsja ei nõustu, et kannatanut polnud alust karta arvestades just toimunud näkku löömist ning kannatanu üldist agressiivsust, mida kaitsja on kohtule tõendanud süüdistatava ulatuslikku süütegevust puudutavate tõendite ning MLG ja MH ütlustega. Kohtu hinnang, nagu poleks alust olnud oodata sellist rünnet, mille eest end teravate varrastega kaitsta, ei lõimu tänapäevase arusaamaga hädakaitsest. Nn sobivuse kaalumisel ei arvestata kaitstava ja rünnatava hüve väärtust ega nõuta nende võrdsust või kaitstava hüve ülekaalukust (3-1-1-17-04, p 11, 14.3 ja 15). Rünnates samal õhtul süüdistatavat löögi ja tõukamistega ja jätkates agressiivset käitumist süüdistatava suhtes, pidi kannatanu möönma, et selline käitumine võib saada vastureaktsiooni, mis võib teda kahjustada. Kohus on tuvastanud, et A. Gerassimov võttis laua pealt šašlõkivardad, et neid pesema minna ja hakkas rahulikult maja poole minema. Sellises olukorras pidi kannatanu möönma, et süüdistatavale järgnemine eesmärgiga jätkata A. Gerassimovi kallal vähemalt tõukamist (kohtu hinnangul vähemalt norimist), võib saada vasturündega tõrjutud, sest varasem analoogiline tegevus – tõukamine – päädis kannatanupoolse ründega süüdistatava kallal (käelöök). Apellant ei pea võimalikuks tegu kvalifitseerida nii, nagu seda teeb süüdistus ja kuidas kvalifitseeris kohus. Kaitsja käsitleb KarS § 28 lg 1 ettenähtud enesekaitse olemust ja KarS § 1191 lg 1,2 sisu. 3.
2. Kaitsja hinnangul on maakohus ebaõigesti välistanud võimaliku hädakaitse seisundi. Õige on kohtu seisukoht, et ründe olemasolu ja selle lõpuhetke tuvastamine sõltub faktilistest asjaoludest ja lähtub objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt teo toimepanemise ajal (nn ex ante 3 hindamine). Kohus on tuvastanud, et kõrvaltvaatajad hoiatasid kannatanut, et ta lõpetaks enda käitumisakti. Antud käitumisakt võis eelduslikult kõrvaltvaatajale näida vähemalt sama agressiivne kui tema varasem käitumine, mis päädis rusikaga süüdistatavale näkku löömisega. Arvestades, et kohus määratles süüdistatava käitumise ettevaatamatuseks, on ka välistatud, et hädakaitse korral oleks teoreetiliselt võimalik ületada hädakaitse piire. Kaitsja teeb viite Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-111-04, p-s 21 seisukohale. 3.3.
3. Kaitsja leiab, et süüdistatav kaitses ennast ohu eest. Jõudnud maja trepi ette, millel seisis M, hüüdis M kannatanule „A ära tee, jäta järele“, millest süüdistatav sai aru, et kannatanu teda jälle ründab. Nagu lk 5 toodud, süüdistatav „tajus ohtu, kuna M karjus“. Süüdistatav keeras ümber, et end kaitsta, vardad ette suunatud, ning kannatanu oli vahepeal tulnud niivõrd lähedale, et sai torkehaavad. Kinnitab ka kannatanu (lk 11), et süüdistatav tahtis end kaitsta, käsi tõusis, ta tahtis end kaitsta; kannatanu kinnitab, et kõndis nii kiirelt, et ei jõudnud pidurdada; samuti kinnitab (lk 12), et kõik käis väga kiiresti. Kinnitab ka MLG (lk 27), et ümber pööramine oli kiire. Nagu süüdistatav täiesti loogiliselt kinnitab, tõstis ta vardad pöörates enda ette, et „end nendega kaitsta, et ta lähemale ei tuleks“. Kannatanu tuli hooga; süüdistatav ei saanud alguses arugi, et vardad läksid kannatanu kehasse. Samuti ei saanud sellest kannatanu aru (lk 12), tema ütluste kohaselt oli tal vaid „ebamugav tunne“ ja tundis, et midagi on „valesti“ (valu ei tundnud, lk 13). Tunnistaja L meelest liikus kannatanu joostes (lk 17) käed laiali (lk 19 – nagu tahaks Andrust kinni võtta); samuti tunnistas M poolset karjumist. MLG samuti kirjeldab ütlustes, et kannatanu tuli süüdistatavale järele kiiremal kõnnakul (lk 27 „jooksu moodi“); pani käed laiali, nagu hakkaks ründama ning tunnistaja M hakkas karjuma „ära tee või ära tule“ (lk 24). Enesekaitset tõendavad ka süüdistatava ütlused selle kohta, et ta „mõtles, et teda lüüakse“ ning pööras ka pea kaitseks ära (prot lk 5). Kannatanu kinnitas, et löögi ajal süüdistatav (lk 12) ehmatas ja tõmbus tahapoole; mida kinnitas ka tunnistaja MLG (lk 27). Lk 13 kinnitas kannatanu, et ta läks süüdistatavale nii lähedale, sest tal oli plaan süüdistatavat vähemalt tõugata (mitte temaga nt rääkida). Kõik tunnistajad kinnitavad ja samuti kannatanu ise, et alkoholi võttes on süüdistataval agressiivsusprobleemid ning ta oli tol õhtul väga purjus, seejuures rohkem purjus, kui süüdistatav (lk 13). L kirjeldab, et A kujutas küll Andrusele ohtu (lk 20). Kannatanu joove episoodi ajal kinnitab tema agressiivsust. Kaitsja esitatud PERHi tõendi järgi oli joove kell 01.30 – paar tundi peale sündmust 2,83 mg/l, mis tähendab, et sündmuse ajal oli see veelgi suurem. Nimetatud joovet nimetab ekspert AA (lk 44) keskmise ja raske joobe vahepealseks; mistõttu oli sündmuse ajal kannatanu kindlalt raskes joobes. Narkootilise aine teste ei tehtud (ekspert AA ütlus, lk 44). Kaitsja hinnangul ei ole ka vaidlust selles, et nagu süüdistatav vastas, kannatanu teadis, et süüdistataval olid vardad käes, sest ta nägi seda ja sellest oli juttu (et läheb pesema neid). 3.
4. Kaitsja hinnangul ei ole kohtu poolt tuvastatu loogiliselt jälgitav. Kannatanu enda liikumise mõju vigastuste tekkimisele on kohtuotsuses tuvastatud puudulikult. 3.4.
5. Ekspert AA ei kinnitanud, et kannatanu vigastused tekkisid löögiga. Ekspert AK andis kohtus samuti ütlusi selle kohta, et pole tuvastatav, kas kannatanu liikus varraste poole või vardad kannatanu poole või toimusid need üheaegselt. Kohus on jätnud süüdistatava süüd välistavad asjaolud tähelepanuta ja püüdnud leida vaid võimalusi kuidas süüstavad asjaolud sedastada. 3.4.
6. Kaitsja hinnangul on maakohus elimineerinud tõendeid põhjendamatult Kaitsja väidab, et konflikt kohtueelses menetluses antud ütlustega ei muuda kohtus antud ütlusi automaatselt ebausaldusväärseks. Ebausaldusväärsed võivad olla hoopis kohtueelses 4 menetluses antud ütlused. Kohus peab tõendeid hinnates põhjendama, millistel täpsetel põhjustel ta peab ühte ütlust usaldusväärsemaks, kui teist. Kohtulikul uurimisel avaldati MLG kohtueelsed ütlused. Kaitsja leiab, et antud tõend tuleb tähelepanuta jätta, kuivõrd tõendi kogumisel on rikutud kriminaalmenetluse sätteid. Samas kohtulikul uurimisel antud ütlused riimuvad teiste sündmuse juures viibinud isikute ütlustega ja muude tõenditega. Samuti läbis MLG veatult polügraafitesti. Kohtulikul uurimisel avaldatud CL kohtueelsed ütlused. CL ülekuulamine ei toimunud menetlusnorme järgides. Kohus ei arvestanud tõendina kaitsja taotlusel esitatud polügraafia testi tulemusi. Tegemist on lubatava tõendiga

mõttes. Käesoleval juhul on polügraaf tuvastanud, et kõikides olulistes küsimustes (tegu oli enesekaitsega; süüdistatav ei osalenud konflikti käivitamises, pöörde pealt enese kaitsmine ründe eest) on kannatanu ja tunnistaja MLG rääkinud kohtus tõtt. Seega kohus elimineeris tõendite kogumist olulised tunnistajate ütlused ja nende kontrolliks tehtud polügraafitestid, et mitte tegeleda tõendite sisulise kõrvutamise, harmoniseerimisega. Tuvastatu võimalik riimumine erinevate tõendusallikate kaudu tagab eelduslikult tõetruu olukorra taasesitamise. Kohtu etteheited polügraafiaspetsialisti kvalifikatsiooni kohta on täiesti alusetud. Asjaolu, millal spetsialist koolituse on läbinud, ei oma tähtsust, kui ta on polügraafia alal teadustööd teinud kümneid aastaid. Kohtu põhjendused on otsitud ja arusaamatud, st pole aru saada, mida täpselt kohus polügraafi arvamusele ette heidab ja milliseid omadusi ja mille – millise tõendi või üldteada asjaolu – alusel oleks kohus nõudnud, et polügraafiatesti tõendina käsitleda. Kohus pidas tunnistajate kohtueelse menetluse ütlusi usaldusväärsemaks, kuigi need on selges vastuolus kohtu poolt järeldatuga näiteks selles, kuidas ja kus väidetav kuritegu toimus. Vaatlusprotokoll toetab kaitse seisukohta, et kohtueelse menetluse CL ja MLG ütlused pole usaldusväärsed, veenvad tõendid kohtuasjas. Kohus on ebaõigesti kõrvaldanud tõendeid ja jätnud kohtuotsuses põhjendused asjaolude tuvastamises esitamata. 3.4.

1. Kaitsja analüüsib süüdistatava ja kannatanu poolt antud ütlusi. Kahtlused selles, kas süüdistatav on talle süüks pandava teo toime pannud või mitte, tuleb tõendite kogumis hindamisega kõrvaldada. Kaitsja viitab süüdistatava tervislikule seisundile ja iseloomule. Tervisliku seisundi kohta esitas kaitsja tõendid ning mis tõendavad, et temast ei olnud noore agressiivse mehe ründajat ning toetab kõikide poolt kinnitatut, et süüdistatav kaitses ennast ning ei soovinud kannatanuga tüli norida, vältis seda. Süüdistatavat iseloomustava materjalina on prokuratuur esitanud süüdistatava karistusregistri väljavõtte, mille kohaselt on süüdistatavale kogu elu jooksul tehtud üks väärteo-rahatrahv (ka see karistus on aegunud). Kohus ei ole hinnanud kannatanu varasemat käitumismustrit ja kokkupuuteid õiguskaitseorganitega. Tunnistaja MH andis kohtus ütlusi mõnede näidete kohta kannatanu isiklikest omadustest (alates lk 30). G4S väljavõte ei tõenda mitte ainult selle öö sündmusi ning kuriteole vahetult eelnenud kannatanu agressiivsust, vaid ka kannatanu üldist agressiivsust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:
2. Süüdistatav toetab kaitsja poolt esitatud apellatsiooni ja palub õigeksmõistva otsuse tegemist. Kaitsja toetab apellatsiooni ja palub taotlused rahuldada. Prokurör palub jätta maakohtu otsus muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. 5 KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
3. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, otsusega ja esitatud apellatsiooniga, ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Apellatsioonist tulenevalt märgib kolleegium järgmist.
4. Kaitsja leiab apellatsioonis, et maakohus on väljunud süüdistuse piiridest, omistades süüdistatavale uute asjaoludega sisustatud teo. Kohus rikkus menetlusõigust

§ 339lg 2 tähenduses.

Kolleegium sellise etteheitega ei nõustu. Esmalt kolleegium märgib, et kuna kriminaalmenetluse seadustik ei nõua süüdistuse sisu esitamist kohtuotsuses, siis ei pea süüdistus olema kohtuotsuses ära toodud sõna-sõnalt. Oluline on, et süüdistuse kokkuvõte, mis on otsuses kajastatud ei moonutaks süüdistuse sisu. Iga süüdistuse eseme kohtuotsuses süüdistust tutvustavas osas esitamata jätmine, ei kaota seda eset veel süüdistusest endast. Antud juhul on kaitsja leidnud, et kuna otsuses kajastatud süüdistuses pole esitatud enne raske tervisekahjustuse tekitamist toimunud sõnalist ja füüsilist konflikti, siis on kohus väljunud süüdistuse raamidest. Kolleegium leiab, et kui rääkida ainult süüdistuse raamidest, siis on kohus mitte väljunud vaid kitsendanud süüdistuses kajastatud asjaolusid. Seejuures peab kolleegium vajalikuks märkida, et maakohus on otsuse lk 3 lugenud isikulistele tõenditele tuginevalt tuvastatuks, et süüdistatava ja kannatanu vahel toimus 29.07.2014 aastal konflikt, mille käigus kannatanu vihastas süüdistatava peale ja lõi süüdistatavat näkku. Süüdistatav konflikti käigus kannatanu suhtes vägivalda ei tarvitanud vaid jätkas koos kannatanuga alkoholi tarvitamist ja vestlust. Seega on maakohus süüdistuses esitatud asjaolu, eelneva konflikti ja kannatanu poolt süüdistatava löömise lugenud tuvastatuks ning seega kaitsja etteheited ja viited menetlusõiguse olulisele rikkumisele kohtuotsuse tühistamist kaasa ei too.

1. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et kannatanu ALG-le oli tekitatud tervisekahjustus, millega põhjustati oht tema elule. Oht kannatanu elule tulenes otseselt A.Gerassimovi tegevusest ja maakohus on tuvastanud põhjusliku seose A.Gerassimovi teo ja kannatanu tervisekahjustuse vahel. Maakohus on tuvastanud( otsuse lk 5), et objektiivselt kujutab selliste vigastuste tekitamine endast eluohtliku tervisekahjustuse tekitamist KarS § 118 lg 1 p 1 tähenduses ning tõendatud on, et tervisekahjustuse tekitas A.Gerassimovi tegevus. Samas maakohus ei lugenud tõendatuks süüdistatava poolt kannatanule kehavigastuste tahtlikku tekitamist märkides, et süüdistatava ja kannatanu ütlused ei kinnita A.Gerassimovi poolt kannatanu tahtlikku löömist ja soovi tekitada raske tervisekahjustus. Eeltoodust lähtuvalt on maakohus jõudnud järeldusele, et A.Gerassimov on toime pannud KarS § 119 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kolleegium osutab, et KarS § 119 kohaldub vaid juhul, kui teo toimepanija on ettevaatamatu nii teo kui tagajärje suhtes. Kui toimepanija on ettevaatamatu ainult tagajärje suhtes, teo paneb aga toime tahtlikult, vastutab ta KarS § 118 lg 1 järgi. Seega maakohtu järeldus, et ei leidnud tõendamist süüdistatava tahtlus tekitada kannatanule raske tervisekahjustus pole aluseks tema poolt toimepandu kvalifitseerimiseks KarS § 119 lg 1 järgi. Kuivõrd maakohus on kvalifitseerinud A.Gerassimovi poolt toimepandu KarS § 119 lg 1 järgi, on vaidlustatud otsuse lõppjärelduseks, et A.Gerassimovil ei olnud tahtlust mitte ainult tagajärje 6 suhtes vaid ka teo suhtes ja otsuse põhistusest nähtuvalt on maakohus leidnud, et süüdistatav pani teo toime kergemeelsusest.
2. Kaitsja on apellatsioonis leidnud, et süüdistatav viibis hädakaitseseisundis ning tema poolt toimepandut tuleb käsitada lubatud kaitsetegevusena ja süüdistatav tuleb õigeks mõista. Siinjuures jätab kolleegium tähelepanuta kaitsja asjakohatud viited KarS § 1191, kuna säte näeb ette vastutuse kakluse ehk vastastikuse kehalise väärkohtlemise eest. Nimetatud faktilisi asjaolusid pole süüdistuses esitatud. Kolleegiumi veendumuse kohaselt õigusvastast rünnet tõrjuv kaitsetegevus tähendab kaitsja tahtlikku käitumist kuivõrd vaid siis on võimalik hinnata kaitsetegevuse kriteeriume kui ka kaitsetahet. Seega apellatsiooni väidete analüüsimise ning esitatu pinnalt maakohtu põhjendustele ja järeldustele hinnangu andmise eelduseks on süüdistatava tahtliku käitumise tuvastamine. Maakohus on tuvastanud ( otsuse lk 6), et süüdistatav, kes teadis, et talle läheneb alkoholijoobes kannatanu, pööras end ja tõstis käe koos teravaotsaliste šašlõkivarrastega kannatanu suunas. Kolleegium leiab, et eelnimetatud tegevust saab hinnata tahtliku käitumisaktina kuna ka süüdistatav on andnud ütlusi, et šašlõkivarraste tõstmine ja hoidmine läheneva kannatanu suunas oli teadlik ja tahtlik kaitsetegevus, mis täidab KarS § 118 lg 1 p 1 süüdimõistmiseks ettenähtud tahtluse teo suhtes. Samas kolleegium märgib, et süüdistatava tahtliku käitumise tuvastamine ei too kaasa A.Gerassimovi süüdimõistmist KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kuna ringkonnakohtul puudub pädevus ja õigus süüdistatava olukorra raskendamiseks. Selline järeldus tuleneb

§ 340

lg-s 4 sätestatust, mis lubab apellatsioonikohtul teha uus süüdistatava seisundit raskendav otsus üksnes prokuratuuri või kannatanu apellatsiooni alusel. Tegemist on reformatio in peius( muutus halvemuse suunas) keelu põhimõttega, mis ei luba süüdistatava või kaitsja initsiatiivil toimuva edasikaebemenetluse tulemina süüdistatava olukorda raskendada. Vaid kaitsja apellatsiooni alusel asja arutades ei ole ringkonnakohtul seega lubatud süüdistatava õiguslikku olukorda halvendada. Antud juhul on maakohtu otsust vaidlustanud vaid kaitsja, kannatanu ega prokurör ei ole maakohtu otsust apelleerinud.

1. Maakohus, olles eelnevalt välistanud teo osas tahtluse, on otsuses siiski käsitanud KarS § 28 sätestatud hädakaitset. Apellatsioonis esitatakse nimetatud järeldusele vastuväited ning leitakse, et tegemist oli õiguspärase teoga. Kolleegium peab vajalikuks viidata KarS § 2 lg-le 2, mille kohaselt karistatakse teo eest kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Seega isiku karistamiseks ei piisa üksnes sellest, et ta on täitnud süüteokoosseisu. Koosseisupärase teo tuvastamisele peab järgnema hinnang kas ei esine õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kui esinevad asjaolud, mis võivad teo õigusvastasuse välistada ehk kui teatud asjaolude tõttu saab kahelda selles, kas õigusvastasust on põhjust eeldada, tuleb õigusvastasuse esinemist kontrollida. Vaidlustatud kriminaalasjas on maakohus teinud tervikuna süüdimõistva otsuse. Kolleegium leiab, et kuna KarS § 28 lg 1 sätestatud hädakaitse tuvastamine toob kaasa õigeksmõistva otsuse tegemise, mis on selgelt käsitatav süüdistatava olukorda kergendavana, on antud juhul vajalik ja võimalik apellatsiooni alusel muuhulgas anda hinnang ka õigusvastasust välistava asjaolu esinemise osas.
2. Apellatsioonis kaitsja leiab, et konflikt kohtueelses menetluses antud ütlustega ei muuda kohtus antud tunnistajate C.L ja MLG ütlusi automaatselt ebausaldusväärseteks. 7 Ebausaldusväärsed võivad olla hoopis kohtueelses menetluses antud ütlused. Kohus peab tõendeid hinnates põhjendama, millistel täpsetel põhjustel ta peab ühte ütlust usaldusväärsemaks, kui teist.

§ 63

lg 1 kohaselt on tunnistaja ütlus tõend ja seda tuleb arvestada, kui tõend on usaldusväärne. Tõendi usaldusväärseks tunnistamisel on kohtul võimalik hinnata, kas tunnistaja ütlused on järjepidevad või sisaldavad vastuolusid, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlusi muudetakse ristküsitluse käigus, kas ütlustes on vastuolu teiste menetlusosaliste ütlustega või teiste kogutud tõenditega, kas ütlused on eluliselt usutavad. Kohtuotsuses saab tugineda vaid usaldusväärsetele tõenditele, mida kohus hindab

§ 61lg 2 kohaselt.

Tõendades kriminaalasja tehiolusid tunnistaja ütlustega, tuleb anda hinnang ütluste andja usaldusväärsusele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 289 lg 1 kohaselt võib kohus selleks muu hulgas ristküsitlemise käigus kohtumenetluse poole taotlusel määrata tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. Taoline kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine ristküsitlusel teenib eranditult vaid ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki. Maakohtu istungiprotokollist nähtuvalt on prokurör taotlenud vastuoluliste ütluste tõttu nii tunnistaja CL kui ka MLG ristküsitlemise käigus, nende poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist. Kaitsja ei ole avaldamisele vastu vaielnud ning kohus ongi vastuolu osas nende ütlused avaldanud. Kohus ei ole kohtueelsel uurimisel antud ütlusi eraldi tõendina käsitanud ega kohtueelsel uurimisel antud ütlusi tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel aluseks võtnudki, mistõttu sellekohased kaitsja etteheited on asjakohatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud( nt otsus 3-1-1-25-15), et kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Ütluste seda osa, milles vastuolud puuduvad, tuleb aga kohtul

§ 61lg 2 kohaselt hinnata kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt.

Kohtuotsuse rajamine isiku nendele ütluste osadele, milles ilmnevad diametraalsed vastuolud, on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339lg 2 mõttes.

Maakohus on tuvastanud osalise diametraalse vastuolu tunnistajate ristküsitlemisel antud ütluste ja kohtueelsel uurimisel antud ütluste vahel. Kuna kumbki tunnistaja ei osanud veenvalt vastuoluliste ütluste andmist põhjendada ongi kohus osaliselt jätnud nende ütlused kõrvale ja nimelt kannatanule tervisekahjustuse tekitamise asjaolude osas. Kolleegium sellise järeldusega nõustub. 11. Kolleegium nõustub ka maakohtu järeldusega, et tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel ei ole polügraafitesti tulemused tõendina käsitatavad. Tegemist ei ole

§ 63

ettenähtud tõendiliigiga ning polügraafiga testi tegemine ei kuulu kriminaalmenetluse seaduses ettenähtud tõendite kogumise lubatavate viiside hulka. Siinjuures kolleegium osutab, et kaitsja on esitanud väited, et tunnistajatele pole kohtueelsel uurimisel nende õigusi täiel määral tutvustatud, mistõttu nende poolt menetlejale antud ütlusi ei saa arvestada. Siis on kaitsja enda väidetega vastuolus polügraafitesti tulemuste arvestamine tõendina kuivõrd sealt ei nähtu üldse tunnistajale ja süüdistatavale õiguste tutvustamist. Tunnistaja MLG oli kohtueelsel uurimisel üle kuulatud ja ütlused vormistatud menetleja poolt vastavalt menetlusseadustikus ettenähtule ning ka kohtulikul uurimisel on tunnistajat ja süüdistatavat olnud võimalik ristküsitleda. Ristküsitlemisel ütluste usaldusväärsust testi alusel ei kontrollitud. 8

1. Kaitsja on leidnud, et kohus on eksinud kannatanu ütluste kajastamisel. Kohtuistungi protokollist ( 1 kd. t.lk. 180, 19.05.2015 aasta kohtuistungi protokolli lk 11) nähtub, et prokuröri küsimusele, et mida ta tegi kui A.Gerassimov lahkus laua tagant, vastas kannatanu, et jõi edasi ja mõtles, et norib teda veel natuke. 30 sekundiks jäi veel laua taha. Siis läks süüdistatavale järele, mõttega, et norib teda veel natuke. Tahtis omast arust edasi rääkida. Kaitsja küsimusele, milles on antud vastuse alternatiivid, et kas ta soovis rääkida või oli plaan teda tõugata või lüüa vastas kannatanu et oli plaan tõugata. Seega tuleb nõustuda kaitsja väitega, et kannatanu on väljendanud kohtuistungil, et tema järgnes süüdistatavale sooviga teda nii sõnaliselt kui ka füüsiliselt rünnata.
2. Süüdistatava ütluste kohaselt pärast löömist ta istus, siis tõusis ja läks vardaid tuppa viima. A oli tige. A jäi temast laua äärde, tema mingit norimist või sõimamist ei kuulnud. Kui ta jõudis trepi juurde, karjus M “ A ära tule“. Tema sai aru, et toimub jälle rünnak. Keeras ennast ümber. Vardad olid tema käes, ta tõstis need üles enda ette selleks, et ennast kaitsta, et A lähemale ei tuleks.
3. Maakohus on õigesti leidnud, et hädakaitse olemasoluks KarS § 28 lg 1 järgi tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisund, mis tekib vahetult olemasoleva või vahetult eesseisva õigusvastase ründe tõttu kaitsja või teise isiku õigushüve vastu. Seega moodustab ründe olulisima komponendi ründaja tegevuse ohtlikkus. Sellise ohu määratlemiseks tuleb olukorda hinnata ning tuvastada, kas oht kaitsja õigushüvele oli olemas või mitte. Kolleegium leiab, et maakohtu poolt on juba tuvastatud ja seda pole vaidlustatud, et toimus eelnev konflikt kannatanu ja süüdistatava vahel, mille käigus kannatanu lõi rusikaga süüdistatavale näkku. Ajavahemiku osas näkku löömisest kuni süüdistatava poolt varrastega maja poole astumisest on süüdistatav rääkinud 2-3 minutist, kannatanu on rääkinud 30 sekundist. Maakohus on tuvastanud, et kannatanu järgnes süüdistatavale, et jätkata norimist. Eelnevalt refereeritud ( p 12) kannatanu ütlustest tulenevalt saab järeldada, et sõnalisele ründele lisaks oli tahtlus süüdistatavat rünnata ka füüsiliselt, teda vähemalt tõugata. Maakohus on jätnud kannatanu ütlused selles osas tähelepanuta ning on vastupidiselt ütlustele leidnud, et kannatanu ei kirjelda mingit rünnakut süüdistatava suhtes. Maakohus on tuvastanud ja ka selles osas puudub vaidlus, et kannatanu järgnes süüdistatavale kiirel sammul, süüdistatav teda ei näinud kuna oli seljaga kannatanu poole. Maakohus on lugenud tõendatuks ka asjaolu, et trepil viibinud tunnistaja MLG, kes oli näoga nii süüdistatava kui ka kannatanu poole hüüdis A jäta järele ära tee, ära tule. Seega on tunnistajast kõrvaltvaataja hinnanud, et rünne on reaalne, et tõenäoline on kannatanu poolt vägivalla kasutamine ja pidanud vajalikuks verbaalselt sekkuda ja sellega ka rünnatavat hoiatada. Kohus on leidnud, et hädakaitseseisundit ei tekkinud kuna A.Gerassimovil oli võimalik ümber keerata ja kontrollida kas kannatanu ikka ründab. Kolleegium sellise järeldusega ei nõustu. Tegemist oli olukorraga, kus kannatanu oli eelnevalt rünnanud süüdistatavat ja löönud talle rusikaga näkku. Asjaolust, et kannatanu oli alkoholijoobes konfliktne inimene, mida on kinnitanud kannatanu ise, olid teadlikud kõik sündmuskohal viibinud isikud, nende hulgas ka süüdistatav. Süüdistatava ütluste kohaselt sai ta tunnistaja hüüdest aru, et ALG ründab teda uuesti. Kolleegium leiab, et eeltoodud asjaolud annavad aluse tuvastada süüdistataval hädakaitseseisundi olemasolu. A.Gerassimovil oli alust karta järjekordset kannatanu poolset 9 rünnet tema tervise vastu ning kannatanu oli juba sellega alustanud, liikudes kiiresti süüdistatava suunas sooviga teda vähemalt tõugata. Kolleegium leiab, et süüdistataval oli sellises olukorras õigus ennast kannatanu ründe vastu kaitsta. A.Gerassimovi ütluste kohaselt tõstis ta vardad enda ette, et takistada rünnet, et kannatanu ei saaks talle läheneda. Kaitsetegevuseks on seega tuvastatud šašlõkivarraste enda ette tõstmine. Maakohus ei ole lugenud tõendatuks varrastega löömist ning kolleegiumil puudub õigus süüdistatava olukorda selles osas raskendada. Kaitsetegevuseks valitud vahend peab olema sobiv ründe lõpetamiseks ehk ründe lõplikuks tõrjumiseks, kuid samas ka säästvaim vahend selle eesmärgi saavutamiseks. Kolleegium leiab, et teravad vardad on vahend, mis kindlasti takistab rünnet ning sedastatud asjaolude alusel pole tuvastatav mingi muu ese, millega tal oleks võimalik olnud ennast efektiivselt kaitsta. Kuivõrd on tõendatud vaid varraste tõstmine selleks, et kannatanu ei tuleks lähemale, on tuvastatav ka kaitsevahendi kasutamine ründaja õigushüve arvestades säästvaimal moel. Vastavalt KarS § 28 lg-le 2 ületab isik hädakaitse piire vaid juhul, kui ta teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselgelt ei vasta ründe ohtlikkusele või tekitab liigset kahju kavatsetult või otsese tahtlusega. Kolleegium leiab, et süüdistatava tegu on hinnatav vajaliku kaitsetegevusena. Samuti pole alust rääkida hädakaitsepiiride ületamisest otsese tahtlusega või kavatsetusega. Eeltoodud põhistusel on maakohus, leides, et hädakaitseseisund pole tuvastatav ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, mis on

§ 338p 2 kohaselt kohtuotsuse tühistamise aluseks.

Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega mõistab A.Gerassimovi õigeks. 15. Maakohus on konfiskeerinud ja hävitanud asitõendiks tunnistatud šašlõkivardad. Kolleegium leiab, et asitõend kuulub süüdistatavale, kui omanikule, tagastamisele vastavalt

§ 126lg 3 p 2.

CD plaat kõnesalvestusega tuleb jätta kriminaalasja juurde ja selles osas maakohtu otsus tühistamisele ei kuulu. 16. Maakohtu otsusega mõisteti Andrus Gerassimovilt 180 lg 1 alusel välja menetluskulud. Ringkonnakohus tühistab maakohtu süüdimõistva otsuse ja teeb õigeksmõistva otsuse, seega jäävad menetluskulud, s.o määratud kaitsja tasu 144 eurot ja ekspertiisitasu 84 eurot

§ 181lg 1 alusel riigi kanda.

17. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337

lg lg 1 p 4, § 338 p 2, § 340 lg 2 p 1 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu

1. novembri 2015 aasta süüdimõistva otsuse ning teeb uue, õigeksmõistva otsuse. Kaitsja apellatsiooni rahuldab.
2. Apellatsioonis taotles kaitsja lisaks kaitsealuse õigeksmõistmisele ka süüdistatavale kriminaalmenetluse kulude hüvitamist, kusjuures viimatinimetatud taotlus hõlmas selgesõnaliselt nii esimese kui ka teise astme kohtu menetluskulu. Mõistes Andrus Gerassimovi õigeks, on ringkonnakohus seega

§ 181

lg 1 alusel kohustatud hindama kriminaalmenetluse kulude hüvitamise taotluste põhjendatust kogu ulatuses, sh esimese astme kohtu menetluses tekkinud kulude osas. Valitud kaitsjale makstav tasu on käsitatav menetluskuluna

§ 175lg 1 p 1 alusel üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega.

Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada selle hüvitamist. 10 18.1. Maakohtus on kaitsja esitanud taotluse hüvitada süüdistatava kasuks õigusabi osutamisega seotud kulu summas 6368,68 eurot. Esitatud on ka õigusabiga seotud menetlustoimingute ning nendele kulutatud aja osas õiendid. Kolleegium leiab, et õigusabiga seotud kulude hüvitamise taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kolleegium märgib, et alusetu ja ebavajalik oli polügraafi teenus ja sellega seotud kulutused, mistõttu need kulutused hüvitamisele ei kuulu. Samuti on olnud õiguslikult ainetu taandamistaotluse esitamine, mille tõttu selle koostamine ja esitamine hüvitamisele ei kuulu. Ekspertiisiaktiga tutvumisega 1 tund loeb ringkonnakohus hõlmatuks ka eksperdi ülekuulamise vajaduse analüüsi ja paarirealise taotluse esitamiseks kulutatud aja, mistõttu nende eraldi hüvitamist ei saa hinnata mõistlike kulutustena. Kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtukõne koostamiseks kulutatud 6 tundi on kolleegiumi seisukohalt ebamõistlik. Kolleegium arvestab et tegemist oli ühe kuriteosündmusega. Tegemist ei olnud mahuka kriminaalasjaga ega ka keeruliste juriidiliste probleemidega, mistõttu mõistlikuks kohtuistungiks ettevalmistumise ajaks saab lugeda 3 tundi. Vastavalt esitatud taotlusele on tunnihinnaks koos käibemaksuga 168 eurot. Kolleegium leiab, et eeltoodud põhistusel kuulub taotletud summa, mis on esitatud juba koos käibemaksuga, vähendamisele ebavajalike ja ebamõistlike kulutuste tegemisega seonduvalt summas 1992,96 eurot. Maakohtu menetluses õigusabi osutamisega seotud ja

§ 175

lg 1 p 1 kooskõlas olevaks summaks saab lugeda 4375,72 eurot, mis kuulub

§ 181lg 1 kohaselt Andrus Gerassimovile hüvitamisele.

18.2. Apellatsioonimenetlusega seotud kulude osas esitas kaitsja taotluse hüvitada õigeksmõistva otsuse korral Andrus Gerassimovile menetluskulud kokku 2,5 tunni eest, summas koos käibemaksuga 420,00 eurot. Taotluse kohaselt on kohtuistungiks ettevalmistumise ajaks märgitud 1,5 tundi ja kohtuistungil osalemise ajaks 1 tund. Kolleegium leiab, et kohtuistungiks ettevalmistumise aega saab pidada mõistlikuks ja selles osas kuulub taotlus rahuldamisele. Kohtuistungil osalemise aja osas peab ringkonnakohus lähtuma kohtuistungi protokollis kajastatud ajast, milleks on 30 minutit. Seega kuulub taotlus rahuldamisele osaliselt ja hüvitamisele kuuluvaks KarS § 175 lg 1 p 1 kooskõlas olevaks summaks koos käibemaksuga, saab lugeda 336,00 eurot.

§ 185

lg 1 kehtestab muuhulgas, et kui ringkonnakohus teeb

§ 337lg 1 p 4 nimetatud lahendi, kannab menetluskulud riik.

Antud juhul tuleb apellatsioonimenetluses õigusabiga seotud mõistliku suurusega tasu summas 336, 00 eurot Andrus Gerassimovile riigi poolt hüvitada. (allkirjastatud digitaalselt) 11