4-15-9092/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. novembril 2015 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-15-9092 (2440,15,006545) Kohtunik Inna Kirsipuu, kirjalikus menetluses Kohtuasi Kalle Piho Liiklusseaduse § 238 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, milles Kalle Piho tunnistati süüdi LS § 238 järgi ja karistati rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o summas 80 eurot Menetlusalune isik Kalle Piho, isikukood 37006185224, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx Kaitsja vandeadvokaat Andi Tubin, e-post: xxx RESOLUTSIOON VTMT § 119, § 29 lg 1 p 1 kohus MÄÄRAS: Rahuldada Kalle Piho kaitsja vandeadvokaat Andi Tubini kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullija liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik Heiki Linduse 28.09.2015 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr.2440,15,006545 ja nimetatud otsus tühistada täielikult. Lõpetada väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel. Rahuldada taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks ja mõista välja riigieelarvelistest vahenditest 390 (kolmsada üheksakümmend) eurot Kalle Piho kasuks. Kohtumääruse ärakirjad edastada Kalle Pihole, kaitsja vandeadvokaat Andi Tubinile ja Ida Prefektuurile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. MENETLUSE KÄIK 09.09.2015 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Xxx Xxx väärteoprotokolli AB1422437 Kalle Piho suhtes selle fakti kohta, et 09.09.2015 kella 16.08 paiku Ida-Virumaal Tallinn-Narva mnt 164ndal kilomeetril juhtis Kalle Piho mootorsõidukit haagisega xxx reg.nr.xxx. Autorongi 1 mass ületas lubatud piirväärtusi. Lubatud autorongi suurim mass 44 000 kg, tegelik 49 665 kg. Juhil ei olnud selle kohta esitada paberkandjal või digitaalsel kujul eriluba. Nimetatud teoga rikkus Kalle Piho Liiklusseaduse (LS) § 80 lg 3, TSM määruse nr 51 § 7 lg 1, MKM määruse nr 42 lisa 1 kood 1109g 28.09.2015 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik Heiki Lindus otsuse väärteoasjas nr.2440,15,006545, milles leidis, et isiku rikkumine on tõendatud massimõõteseadme kasutamise protokolli, tunnistaja ütluste, menetlusaluse isiku ütluste ja veoloaga. Otsuse kohaselt juhtis isik mootorsõidukit haagisega „xxx“ registreerimisnumber xx. Autorongi mass ületas lubatud piirväärtusi. Lunatud autorongi suurim mass 44000kg, tegelik 49665 kg. Juhil ei olnud selle kohta esitada paberkandjal või digitaalsel kujul eriluba. Menetlusalune isik rikkus TSM määruse nr 51 § 7 lg 1, mille eest on ette nähtud vastutus Liiklusseaduse § 238 järgi ning Liiklusseaduse § 80 lg 3; MKM määruse nr 42 lisa kood 1109g, mille eest on ette nähtud vastutus Liiklusseaduse § 261-1 lg 1 järgi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega lõpetati menetlus Liiklusseaduse § 261-1 lg 1 osas väärteokoosseisu puudumise tõttu, leides, et kuna menetlusalusel isikul ei olnud eriluba kohapeal esitada, vaid see laekus hiljem, siis tegelikult oli isikul siiski eriluba olemas. Liiklusseaduse § 238 alusel määrati menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, s.o summas 80 eurot. Kohtuväline menetleja juhtis tähelepanu asjaolule, et vastav eriluba peab olema autojuhil kaasas ning see tuleb esitada järelevalvet teostavale ametnikule, kuid käesoleval juhul ei olnud menetlusalusel isikul seda kohapeal esitada. KAEBUS 26.10.2015 saabus Viru Maakohtule Kalle Piho kaitsja vandeadvokaat Andi Tubini kaebus. Kaitsja taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaitsja väitel võib TSM määruse nr 51 § 5 lg 1 kohaselt luba olla kirjalik või elektrooniline. Kaitsja rõhutab, et kuna TSM määruse nr 51 § 5 lg 1 ei ole vedaja kohustatud elektroonilist veoluba kohapeal esitama, vaid vedaja kohustus on teha kohtuvälise menetleja ametnikele võimalikuks veoloa kontrollimine vastavast registrist, siis ei ole menetlusalune isik rikkunud TSM määruse nõudeid. KOHTU SEISUKOHT Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 119 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §-le
2. VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. 2 Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja väärteotsuse ning selle aluseks olevate asja materjalidega, leiab, et väärteootsus kuulub tühistamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et 09.09.2015 juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit haagisega, mille autorongi mass ületas lubatud piirväärtust. Samuti puudub vaidlus selles, et piirmäära ületamine oli lubatud, kuna menetlusalusel isikul oli olemas vastav eriluba. Käesoleval juhul seisneb vaidlus selles, et menetlusalusel isikul ei olnud kohapeal esitada politseiametnikule eriluba. Ta ütles küll vastava eriloa numbri, kuid kuna kohapeal ei olnud eriluba kaasas ja seda ei olnud järelevalvet teostavale ametnikule võimalik esitada, leidis kohtuväline menetleja, et menetlusalune isik on toime pannud LS § 238 järgi kvalifitseeritava rikkumise. Vastavalt Teede- ja Sideministri 21.05.2001 määruse nr 51 (Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri) (kehtis 01.03.2015 kuni 11.09.2015) § 5 lg 1 võis eriveost vedada ainult loa olemasolul. Luba võis olla kas kirjalik või elektrooniline. Kirjalik luba pidi olema sõidukijuhil kaasas ja see tuli esitada riikliku järelevalve teostamise õigust omava isiku nõudmisel. Elektrooniline luba oli riikliku järelevalve teostamise õigust omavale isikule elektrooniliselt kättesaadav. Seega ei olnud teo toimepanemise ajal (09.09.2015) vajalik elektroonilise loa olemasolu füüsilisel kujul autojuhil kaasaa. Kohus peab vajalikuks märkida, et Teede- ja Sideministri 21.05.2001 määruse nr 51 (Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri) redaktsioonis, mis kehtis kuni 28.02.2015 § 5 lg 1 pidi luba olema vedajal kaasas ja see tuli esitada politseiametniku või muu teda seaduse alusel kontrollimise õigust omava isiku nõudel. Käesoleval hetkel (ja ka teo toimepanemise ajal) ei sellist nõuet enam ei olnud. Lisaks märgib kohus, et alates 12.09.2015 kehtib Majandus- ja taristuministri määrus nr 114 (Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord ning tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad), mille § 3 lg 5 kohaselt peab kirjalik eriluba olema sõidukijuhil kaasas ja see tuleb esitada riikliku järelevalve teostamise õigust omava isiku nõudel. Elektrooniline eriluba peab olema riikliku järelevalve teostamise õigust omavale isikule elektrooniliselt kättesaadav. See tähendab omakorda, et kohtuväline menetleja peab tegema endast kõikoleneva, et kontrollida elektroonilise loa olemasolu. Eeltoodu alusel leiab kohus, et menetlusalusel isikul ei olnud nõutav elektroonilise loa esitamine politseiametnikule 09.09.
3. Kohtu hinnangul on äärmiselt kahetsusväärne ja taunitav, et kohtuväline menetleja ei ole oma 28.09.2015 tehtud otsuses vaevaks võtnud kehtiva seaduse redaktsiooni kontrollimist. Mis veelgi enam – kohtuvälise menetleja lisatud materjalidest nähtub, et politseiametnik Xxx Xxx on kontrollinud juba 09.09.2015 veoloa olemasolu, selle tuvastanud, ja lisanud väärteoasja toimikusse. On äärmiselt kummastav, miks kohtuväline menetleja selliste andmete ja kehtivate õigusaktidega arvestanud ei ole. Seda enam, et elektroonilise loa esitamise kohustus füüsilisel kujul ei ole nõutav juba üle poole aasta. 3 Kuna käesolevas asjas on tuvastatud, et eriloa esitamine ei olnud nõutav, rahuldab kohus, juhindudes VTMS § 119 lg 1 ja § 29 lg 1 p 1 kaebuse, tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 28.09.2015 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr.2440,15,006545 ning lõpetab väärteomenetluse. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas menetluskulusid tõendava dokumendi summas 390 eurot, mis kuulub rahuldamisele VTMS § 23 alusel ja tuleb välja mõista riigieelarvelistest vahenditest. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 4