← Eesti

2-15-16001/37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-15-16001 Määruse tegemise aeg ja koht 07.03.2016, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ele Liiv, Indrek Soots Tsiviilasi SL avaldus lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 14.12.2015 määrus menetluse lõpetamiseks kompromissi kinnitamisega Kaebuse esitaja ja kaebuse liik MK määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja SL (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Kukk Puudutatud isik I MK (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ants Nõmmik Puudutatud isik II ML (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik III SJL (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik IV IL (isikukood XXXXXXXXX) Laste esindaja määratud korras vandeadvokaat Marika Jaanson Eestkosteasutus Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

  1. Muuta Pärnu Maakohtu 14.12.2015 määrust ja jätta maakohtu poolt kinnitatud suhtluskorra kompromissist välja punkt 3.
  2. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
  3. Määruse resolutsiooni terviktekst kehtib järgmises sõnastuses: 2.
  4. Kinnitada SL (L) ja MK (K) vahel 10.12.2015 kohtuistungil sõlmitud alljärgnev kompromiss: 2.1.1 Laste ML, SJL ja IL alaliseks elukohaks jääb ema MK elukoht. 2.1.2 Laste ema teavitab isa enda ja laste elukoha ning laste haridusasutuse muutumisest mõistlikult varakult ette. 2.1.3 Ema kohustub võimaldama isal lastega takistamatult suhelda alljärgnevatel tingimustel (st isal on õigus ja kohustus): 2.1.3.1 Lapsed viibivad isaga kaks kord kuus, igal paaritul nädalal alates reedest kuni pühapäevani laste isa poolt valitud kohas. Isa tuleb reedel ajavahemikus 15:00 – 17:00 laste ema elukohta või lasteasutusse lastele järgi. Ema läheb lastele järgi pühapäeval Tallinna bussijaama. Ema teatab isale, millise bussiga ema ja lapsed Tallinnast Pärnusse sõidavad, ning isa toob lapsed vähemalt 15 minutit enne bussi väljumist Tallinna bussijaama. 2.1.3.2 Paaritule nädalale järgneval koolivaheajal on isal õigus lastega koos olla vaheaja kolm esimest päeva ja vaheajal, mis eelneb paaritule nädalale, on isal õigus lapsed enda juurde tuua 3 päeva varem; 2.1.3.3 Oma soovist lastega pikemalt koos olla väljaspool kokkulepitud graafikut teavitab isa mõistliku aja ette, v.a juhul kui vanemad on juba eelnevalt kokku leppinud konkreetsed kohtumisajad, mil lapsed viibivad isa juures. Mõistlikuks etteteatamisajaks loetakse vähemalt 10 päevast etteteatamisaega. Laste ja isa konkreetsed kohtumise ajad lepitakse kokku eposti teel. Ema vastab isale 3 päeva jooksul e-kirja saatmisest alates. Kui ema kolme päeva jooksul arvamust ei avalda, siis loetakse kohtumine kokkulepituks. 2.1.3.4 Juhul kui lastega suhtlemisel või kooskõlastatud plaaniliseks koosveetmiseks on mingeid objektiivseid takistusi, siis kohustub pool sellest teist poolt esimesel võimalusel teavitama, tuues ühtlasi ära takistuse põhjenduse. Mõistlikuks etteteatamisajaks loevad pooled üldjuhul 5 päeva, kui tegemist ei ole eriolukorraga (nt lapse või vanema äkiline haigestumine, ilmastikuolud vms objektiivne ettenägematu takistus). Eriolukorrast teavitab vanem teist vanemat e-posti või telefoni või SMS-i teel. 2.1.4 Ema tagab, et lastel on kaasas ilmastikule vastavad riided. Puhas pesu ja isiklikud hügieenitarbed iga lapse jaoks on isa kodus olemas. 2.1.5 Ajal, mil lapsed viibivad vanema juures, on neil õigus viibida ka vanavanemate pool. Vanem tagab lastele eemalviibimise ajal võimaluse mõlema vanemaga telefonitsi suhelda. 2.1.6 Sõltumata sellest, kellega vanematest lapsed parasjagu viibivad, on mõlemal vanemal õigus lastega suhelda koolivälisel ajal piiramatult telefoni, e-posti, Skype´i, kirja vms teel, arvestades suhtlemisel siiski laste tavapärast päevakava. 2.1.7 Käesolevas suhtluskorras sätestamata küsimustes lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest, juhindudes laste parimatest huvidest. 2.1.8 Mõlemad vanemad hoiduvad laste juuresolekul teise vanema halvustamisest. 2.1.9 SL ja MK kohustuvad osalema perenõustamises ja –lepituses SA Pärnu Haigla juures tegutsevas Pärnumaa noorte ja laste vaimse tervise keskuses (Ristiku 1, Pärnu). Perenõustamise korraldamist vahendab ja kontaktid edastab vanematele Pärnu linnavalitsuse lastekaitsetöötaja. 2.
  5. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-15-
  7. Määruskaebus rahuldada osaliselt.
  8. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, v.a lapse määratud korras esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Asjaolud
  9. 26.10.2015 esitas SL Pärnu Maakohtule avalduse avaldaja ja laste ML, SJL ja IL suhtluskorra 2

(6)kindlaksmääramiseks.
  1. Avalduse ja selle täpsustuste kohaselt sündisid avaldaja ja puudutatud isiku MK kooselust lapsed M (XX.XX.XXXX), SJ (XX.XX.XXXX) ja I (XX.XX.XXXX).
  2. a kevadel poolte kooselu lõppes ning avaldaja lahkus poolte ühisest elukohast Harjumaal. Pärast lahkuminekut keeldus puudutatud isik põhimõtteliselt avaldajaga suhtlemast. Avaldaja üritas lastekaitse spetsialisti abiga leppida puudutatud isikuga korduvalt kokku lastega suhtlemise korras. Puudutatud isiku nõudmisel sõlmiti kokkulepped alati tähtajalistena.
  3. a augustis sai avaldaja teada, et laste uueks elukohaks on Pärnu linn. Laste ema laste elukoha ja haridusasutuste vahetust avaldajaga ei arutanud. Kuna Pärnusse kolimine oli puudutatud isiku vaba valik, siis peab ta kasvõi osaliselt vastutama sellise otsuse tagajärgede eest. Distants avaldaja elukoha ja Pärnu linna vahel on 150 km ning see tähendab sõitmist kokku 600 km (8 tundi) kaks korda kuus. Arvestades, et nädalavahetus peaks võimaldama ka puhata ja lastega toimetamine võtab oma energia, siis 8 tundi autoga sõita on avaldajale liiga koormav – rääkimata sellest, et see on koormav ka lastele. Vanema väsimus liikluses võib olla nii vanemale kui ka lastele ohtlik.
  4. 10.12.2015 kohtuistungil esitas avaldaja isa ja laste suhtluskorra kindlaksmääramises osas oma ettepaneku. Puudutatud isiku MK seisukoht
  5. Puudutatud isik kirjalikus vastuses avaldaja poolt pakutud suhtluskorraga ei nõustunud. Vanemate läbisaamine on väga halb avaldajast tingituna. Avaldaja ei pea kokkulepetest kinni. Laste ema ei ole teinud takistusi, kui avaldaja on soovinud lastega suhelda. Ema on soovinud laste pikemaajalisemat viibimist isa juures, näiteks oli laste huvides olla suvevaheajal pikemaajaliselt isa juures, laste isa aga keeldus lapsi võtmast rohkem kui kahel nädalavahetusel kuus. Eelkõige tuleb arvestada laste soove ja huve. Lapsed soovivad veeta üks kord kuus isaga aega Pärnus ja pikemalt aega koolivaheajal. Samuti soovivad lapsed, et isa võtaks nad lasteaiast, lastele on oluline kaasata isa oma keskkonda ja see annab avaldajale võimaluse suhelda lastega igapäevaselt kokkupuutuvate inimestega. Ilma olulise vajaduseta lapsi liiklusesse kaasata pole otstarbekas. Laste huvides on, et lapsed ei näe ega kuule vanemaid omavahel vaidlemas. Laste määratud korras esindaja seisukoht
  6. Laste esindaja arvamuse kohaselt on isa ja laste suhtluskorra määramine vajalik tagamaks isa ja laste korrapärast suhtlust. Vanematel on soovitav osaleda perenõustamisel. Eestkosteasutuse seisukoht
  7. Pärnu Linnavalitsuse kirjaliku arvamuse kohaselt on avaldaja taotlus suhtluskorra kindlaksmääramiseks põhjendatud ning taotletav suhtluskord ei ole vastuolus laste huvidega. Menetluse edasine käik
  8. 10.12.2015 kohtuistungil palusid avaldaja ja puudutatud isik kohtul kinnitada vanemate vahel kohtuistungil saavutatud kompromisskokkuleppe isa ja laste suhtluskorra osas. Esimese astme kohtu määrus
  9. Maakohus kinnitas vanemate vahel 10.12.2015 kohtuistungil sõlmitud järgneva kompromissi:
  10. Laste ML, SJL ja IL alaliseks elukohaks jääb ema MK elukoht.
  11. Laste ema teavitab isa enda ja laste elukoha ning laste haridusasutuse muutumisest mõistlikult varakult ette.
  12. Ema kohustub võimaldama isal lastega takistamatult suhelda alljärgnevatel tingimustel (st 3
(6)isal on õigus ja kohustus): 3.
  1. Lapsed viibivad isaga kaks kord kuus, igal paaritul nädalal alates reedest kuni pühapäevani laste isa poolt valitud kohas. Isa tuleb reedel ajavahemikus 15:00 – 17:00 laste ema elukohta või lasteasutusse lastele järgi. Ema läheb lastele järgi pühapäeval Tallinna bussijaama. Ema teatab isale, millise bussiga ema ja lapsed Tallinnast Pärnusse sõidavad ning isa toob lapsed vähemalt 15 minutit enne bussi väljumist Tallinna bussijaama. 3.
  2. Paaritule nädalale järgneval koolivaheajal on isal õigus lastega koos olla vaheaja kolm esimest päeva ja vaheajal, mis eelneb paaritule nädalale, on isal õigus lapsed enda juurde tuua 3 päeva varem; 3.
  3. Käia lastega perekondlikel iga-aastastel sünnipäevadel, tähtpäevadel või traditsioonilistel koosviibimistel. Sooviavaldus lastega aja veetmiseks tähtpäeval edastatakse emale vähemalt 15 päeva enne tähtpäeva saabumist; 3.
  4. Oma soovist lastega pikemalt koos olla väljaspool kokkulepitud graafikut teavitab isa mõistliku aja ette, v.a juhul kui vanemad on juba eelnevalt kokku leppinud konkreetsed kohtumisajad, mil lapsed viibivad isa juures. Mõistlikuks etteteatamisajaks loetakse vähemalt 10 päevast etteteatamisaega. Laste ja isa konkreetsed kohtumise ajad lepitakse kokku e-posti teel. Ema vastab isale 3 päeva jooksul e-kirja saatmisest alates. Kui ema kolme päeva jooksul arvamust ei avalda, siis loetakse kohtumine kokkulepituks. 3.
  5. Juhul kui lastega suhtlemisel või kooskõlastatud plaaniliseks koosveetmiseks on mingeid objektiivseid takistusi, siis kohustub pool sellest teist poolt esimesel võimalusel teavitama, tuues ühtlasi ära takistuse põhjenduse. Mõistlikuks etteteatamisajaks loevad pooled üldjuhul 5 päeva, kui tegemist ei ole eriolukorraga (nt lapse või vanema äkiline haigestumine, ilmastikuolud vms objektiivne ettenägematu takistus). Eriolukorrast teavitab vanem teist vanemat e-posti või telefoni või SMS-i teel.
  6. Ema tagab, et lastel on kaasas ilmastikule vastavad riided. Puhas pesu ja isiklikud hügieenitarbed iga lapse jaoks on isa kodus olemas.
  7. Ajal, mil lapsed viibivad vanema juures, on neil õigus viibida ka vanavanemate pool. Vanem tagab lastele eemalviibimise ajal võimaluse mõlema vanemaga telefonitsi suhelda.
  8. Sõltumata sellest, kellega vanematest lapsed parasjagu viibivad, on mõlemal vanemal õigus lastega suhelda koolivälisel ajal piiramatult telefoni, e-posti, Skype´i, kirja vms teel, arvestades suhtlemisel siiski laste tavapärast päevakava.
  9. Käesolevas suhtluskorras sätestamata küsimustes lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest, juhindudes laste parimatest huvidest.
  10. Mõlemad vanemad hoiduvad laste juuresolekul teise vanema halvustamisest.
  11. SL ja MK kohustuvad osalema perenõustamises ja –lepituses SA Pärnu Haigla juures tegutsevas Pärnumaa noorte ja laste vaimse tervise keskuses (Ristiku 1, Pärnu). Perenõustamise korraldamist vahendab ja kontaktid edastab vanematele Pärnu linnavalitsuse lastekaitsetöötaja. Maakohus lõpetas tsiviilasja menetluse ning jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a alaealistele määratud riigi õigusabi kulud, mis jäid riigi kanda.
  12. Maakohtu määruse kohaselt jõudsid laste vanemad 10.12.2015 kohtuistungil isa ja laste suhtlemise korraldamises kokkuleppele. Pooled täpsustasid arutelu käigus avaldaja poolt 10.12.2015 istungil kirjalikult esitatud suhtluskorra ettepanekut. Vanemad leppisid kokku, et laste alaliseks elukohaks on ema elukoht ning isa kohtub lastega 2 korda kuus paaritutel nädalavahetustel reedest pühapäevani laste isa valitud kohas. Isa tuleb lastele järgi Pärnusse ning lapsed toob tagasi koju ema, sõites lastele järgi pühapäeval Tallinna bussijaama, kuhu isa viib lapsed 15 minutit enne ema teatatud bussi väljumisaega. Vanemad leppisid samuti kokku selles, mil viisil toimuvad isa ja laste pikemad kohtumised koolivaheaegadel ning graafikuvälistel aegadel kohtumiste kokku leppimine, täiendavate kohtumiste soovist või kohtumist takistavatest asjaoludest etteteatamise tähtajad ja viisi. 4
(6)Menetlusosalised taotlesid arutatud tingimustel kompromissi kinnitamist ja asjas menetluse lõpetamist. Kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamisega nõustusid ka lastele määratud esindaja ja Pärnu linnavalitsuse esindaja.
  1. TsMS § 172 lg 3 kohaselt tuleb lapsele määratud esindaja kulud jätta riigi kanda, teiste menetlusosaliste menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt jätta nende endi kanda.
  2. Menetlusosalised on vastavalt TsMS § 661 lg 4 kokku leppinud, et 14.12.2015 teatavakstehtava määruse peale määruskaebuse esitamise viimane tähtpäev on 18.12.
  3. Määruskaebus
  4. Puudutatud isik MK palub maakohtu määruse tühistada ning saata tsiviilasi tagasi esimese astme kohtule uueks lahendamiseks.
  5. Tutvunud kompromissi tekstiga ning arvesse võttes avaldaja käitumist peale kohtuistungi toimumist, soovib puudutatud isik uue kohtuistungi pidamist, et leppida kokku määruses puudu olevad olulised asjaolud. Suhtlemiskorras ei ole üheselt mõistetavalt reguleeritud lastega suhtlemine nii jõulude ja aastavahetuse ajal kui ka suvisel koolivaheajal. On laste huvides, et nad saaksid olla isa juures koolivaheajal pikemalt kui üks nädalavahetus. Omavahel vanemad kokkuleppele ei jõua. Samuti on jäänud kompromissis reguleerimata avaldaja kohustus kompenseerida puudutatud isikule Tallinna sõidu kulu kindla rahasummana. Vahet ei ole, kas puudutatud isik sõidab bussi või autoga, avaldaja peab kandma kompensatsiooni eelnevalt puudutatud isiku pangakontole. Kohtuistungil sai kokku lepitud, et avaldaja täpsustatud suhtluskorra p 3.3 jääb välja, kuid kompromissis on see sees. Vastused määruskaebusele
  6. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.
  7. Laste määratud korras esindaja leiab, et määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
  8. Eestkosteasutus määruskaebust ei toeta.
  9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
  10. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud. Maakohtu määrust tuleb muuta, jättes kinnitatud kompromisskokkuleppest välja punkti 3.
  12. Maakohtu määruse põhjenduste järgi kinnitas maakohus laste ja isa suhtlemise korra kokkuleppe vastavalt 10.12.2015 kohtuistungil laste vanemate vahel kokkulepitule. Määruskaebuse esitaja väitel sisaldub maakohtu poolt kinnitatud kokkuleppes punkt 3.3, mis pidi istungil saavutatud kokkuleppe järgi suhtlemiskorrast välja jääma. Avaldaja väitel ei muuda punkti 3.3 suhtluskorda sissejäämine kompromissi mittetäidetavaks. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja väide on siiski põhjendatud. 5
(6)Suhtluskorra punkti 3.3 kohaselt on isal õigus käia lastega perekondlikel iga-aastastel sünnipäevadel, tähtpäevadel või traditsioonilistel koosviibimistel; sooviavaldus lastega aja veetmiseks tähtpäeval edastatakse emale vähemalt 15 päeva enne tähtpäeva saabumist. Maakohtu 10.12.2015 istungiprotokollist nähtub, et vanemad leppisid kokku punkti 3.3 suhtluskorrast väljajätmises (tl 106). Maakohtu määruses ei ole toodud põhjendusi, miks jättis maakohus kompromissi kinnitades punkti 3.3 siiski sisse. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd tulenevalt TsMS § 561 lg-st 1 peab kohus last puudutavas menetluses püüdma suunata vanemaid kokkuleppele, on maakohus põhjendatult oma määrusega kinnitanud vanemate vahel kohtuistungil saavutatud kompromissi. Samas pidanuks maakohus kinnitama kompromissi võimalikult täpselt kokkulepitule, et oleks eelduslikult paremini tagatud saavutatud kompromissi täitmine mõlema vanema poolt ja mitte tekitada võimalust või ettekäänet kompromissi mitte täita. Eeltoodu tõttu tuleb punkt 3.3 suhtluskorra kokkuleppest välja jätta.
  1. Määruskaebuse esitaja ülejäänud väited ei anna põhjust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohtu määrusega kinnitatud kompromissi tingimused vastavad ülejäänud osas vanemate vahel kohtuistungil kokkulepitule. Kohtuistungi protokollist nähtub, et puudutatud isik on ise teinud ettepaneku, et isa tuleb reedel lastele järele nende kodulinna ja ema läheb lastele järele pühapäeval Tallinna bussijaama, kusjuures sõidukulu kompenseerimise nõuet laste ema ei esitanud. Ringkonnakohus märgib, et suhtluskorra kindlaksmääramise menetluses ei ole kohtul ilma vanemate sellekohase kokkuleppeta võimalik panna vanemale rahalisi kohustusi, laste ülalpidamiseks vajalikke rahalisi vahendeid saab teiselt vanemalt nõuda elatise hagi esitades. Lisaks pidi laste ema, kolides koos lastega elama teise paikkonda, arvestama muu hulgas sellega, et kolimisega võivad paratamatult kaasneda sõidukulud seoses vajadusega tagada piisaval määral laste suhtlemine isaga. Jõulude, aastavahetuse ja suvise koolivaheajaga seoses teistsuguse suhtluskorra kehtestamise vajaduse küsimust puudutatud isik kohtuistungil ei tõstatanud.
  2. Lõpuks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kohtumäärusega kinnitatud kompromiss ei takista mingil viisil sõlmimast edaspidi vanematevahelist teistsugust kokkulepet lastega suhtlemise korraldamiseks. Pealegi on maakohtu määruse resolutsiooni punkti 9 järgi mõlemad vanemad kohustunud osalema perenõustamises ja –lepituses, mille edukas läbimine tagaks eelduslikult lastega suhtlemise korraldamise vanemate vahel edaspidi kokkuleppel kohtu abita, mis oleks ka kõige rohkem laste huvidega kooskõlas.
  3. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda, v.a laste määratud korras esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Krista Kirspuu /digitaalselt allkirjastatud/ Ele Liiv /digitaalselt allkirjastatud/ Indrek Soots 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.