Obsah (5)

§ 8§ 101§ 397§ 113§ 42

2-15-111271 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-15-111271 Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2016, Jõhvi kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi Crystal de L

) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust.

§ 8

lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 101

lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

1. Hageja ja kostja vahel laenulepingu sõlmimine 19.10.2014.a summas 150 eurot on tõendatud poolte poolt esitatud allkirjastatud laenulepinguga (tl. 19-26). Laenu tagastamise tähtajaks oli 19.12.
2. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja poolt oli teostatud hagejale makseid kogusummas 225 eurot. Kostja on teostanud maksed alljärgnevalt:  09.01.2015 summas 30,00 eurot;  12.02.2015 summas 20,00 eurot;  06.03.2015 summas 15,00 eurot;  07.06.2015 summas 20,00 eurot;  07.07.2015 summas 20,00 eurot;  07.08.2015 summas 20,00 eurot;  07.09.2015 summas 20,00 eurot;  08.10.2015 summas 20,00 eurot;  07.11.2015 summas 20,00 eurot;  08.12.2015 summas 20,00 eurot ja 3  07.01.2016 summas 20,00 eurot (11 makset, tl. 43). Eeltooduga on tuvastatud, et 19.10.2014 andis hageja kostjale laenu summas 150 eurot, mille kostja jättis tähtaegselt, so 19.12.2014, tagastamata.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
4. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et kuigi kostja ei tagastanud võetud laenu vastavalt lepingule, so kuni 19.10.2014, asus ta siiski vabatahtlikult laenu tagastamise kohustust täitma 09.01.
5. Antud väljavõttest nähtub, et enne hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist oli kostja poolt tasutud hagejale võlgnevus kogusummas 65 eurot (09.01.2015 – 30 eurot, 12.02.2015 – 20 eurot ja 06.03.2015 – 15 eurot), seega moodustas kostja põhivõlgnevus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise hetkel mitte 150 eurot, vaid 85 eurot (150-65).
6. Hageja esitas kohtule hagi 13.07.2015, milles on märkinud põhivõlgnevuse suuruseks 150 eurot. Nagu nähtub kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttest, siis enne hagi esitamist kohtule on kostja teostanud veel 2 makset: 07.06.2015 - 20 eurot ja 07.07.2015 summas 20 eurot, kokku 40 eurot, seega moodustas kostja põhivõlgnevus hagiavalduse esitamise hetkel mitte 150 eurot, vaid 45 eurot (150-65-40). Hagimenetluse käigus on kostja teostanud veel 6 makset, kokku summas 120 eurot. Kokku on kostja tasunud võlgnevuse katteks 225 eurot (65+40+120), seega on kostja tasunud hagejale täies ulatuses põhivõlgnevuse summas 150 eurot.
7. Antud asjaolust lähtuvalt jätab kohus hagi põhivõlgnevuse, summas 150 eurot, väljamõistmise osas rahuldamata. Intress 13.

§ 397lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole selles, et Crystal de Luxe OÜ on andnud laenu oma majandustegevuse raames. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Intress on tasu raha kasutamise eest, mis lepitakse kokku lepingu kehtivuse ajaks. Lepingu p 5 ja 6 järgi kohustus kostja maksma 150 eurot laenamisel 60-neks päevaks intressi (lepingus märgitud ka kui krediidi kulukuse määr). Kostja on lepingut sõlmides sellise tasuga nõustunud. Laen tuli tagastada hiljemalt 19.12.

1. Kuivõrd lepingu pooled on leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja jättis nimetatud kohustuse tähtaegselt täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud.
2. Kuna kostja on tasunud hagejale kokku 225 eurot, millest põhinõue moodustab 150 eurot, siis loeb kohus, et kostja on tasunud hagejale intressi summas 25 eurot ja jätab selles osas hageja nõude rahuldamata. Seega on kostja põhinõude ja intressi katteks tasunud hagejale kokku 175 eurot. Viivis 15.

§ 113

lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks 4 muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt 19.10.2014 sõlmitud lepingu p 8.3, kui laenusaaja ei tagasta laenu lepingus märgitud lõpptähtpäevaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata laenult viivist 20% kuus (240% aastas) ehk 0.65% tagastamisele kuulunud summast kalendripäevas.

1. Hageja on arvestanud viivist ajavahemiku 10.01.2015-21.05.2015 eest summas 128,70 eurot, so 0,65% päevas 132 päeva eest põhivõlgnevuselt 150 eurot. Kohus leiab, et viiviste nõue on rahuldatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
2. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, oli kostja poolt 09.01.2015 teostatud makse summas 30 eurot, seega moodustas 10.01.2015 seisuga tasumata põhivõlgnevus mitte 150 eurot, vaid 120 eurot. Järgmise makse toestas kostja 12.02.
3. Seega moodustab viivis ajavahemiku 10.01.2015-11.02.2015 (33 päeva) eest 25,74 eurot (0,65% viivist tasumata põhinõudelt 120 eurolt, so 0,78 eurot x 33 päeva). 12.02.2015 teostas kostja makse summas 20 eurot, seega moodustas 12.02.2015 seisuga põhivõlgnevus 100 eurot (120-20). Järgmise makse teostas kostja 06.03.
4. Seega moodustab viivis ajavahemiku 12.02.2015 kuni 05.03.2015 (22 päeva) eest 14,30 eurot (0,65% viivist tasumata põhinõudelt 100 eurolt, so 0,65 eurot x 22 päeva). 06.03.2015 teostas kostja makse summas 15 eurot, seega moodustas 06.03.2015 seisuga põhivõlgnevus 85 eurot (100-15). Seega moodustab viivis ajavahemiku 06.03.2015 kuni 21.05.2015 (77 päeva) eest 42,35 eurot (0,65% viivist tasumata põhinõudelt 85 eurolt, so 0,55 eurot x 77 päeva). Kokku moodustab viivis ajavahemiku 10.01.2015 kuni 21.05.2015 eest 82,39 eurot (25,74+14,30+42,35), millises osas kohus viiviste nõude ka rahuldab. Kuna kostja on tasunud hagejale kokku 225 eurot, millest põhinõue moodustab 150 eurot, intress 25 eurot ja viiviste katteks 50 eurot (150+25+50), siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis summas 32,39 eurot (82,39-50). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt välja viivised summas 32,39 eurot.
5. Hageja soovib kostjalt laenu sissenõudmisega seotud menetluskulu 42 euro väljamõistmist. Vastavalt lepingu 8.4, laenuandjal on õigus laenusajalt nõuda lisaks laenule ja muudele maksetele ka laenu sissenõudmisega seotud menetluskulusid. Menetluskulude miinimumsuurused on: punkti 8.4.
6. kohaselt – laenu ja maksete tähtaja ületamisel 35 või enam kalendripäeva, kuid vähem kui 65 kalendripäeva – menetluskulud summas vähemalt 42 eurot. Kohus leiab, et tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale ja käendajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi on

§ 42lg 3 p 5 alusel tühine.

Hageja tõendeid, millest tuleneks tema poolt seoses kostjale arvete/meeldetuletuste saatmisega kulutuste tegemine ja kahjude kandmine, esitanud ei ole. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus hageja taotluse menetluskulude, summas 42 eurot, väljamõistmise osas rahuldamata. Menetluskulud

1. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 5
2. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 4 teise lause kohaselt määrab kohus vajadusel kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, siis jätab kohus menetluskulud (riigilõivu) poolte kanda võrdsetes osades, so 50% hageja kanda ja 50% kostja kanda.
3. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on märkinud menetluskuluna riigilõivu summas 75 eurot. Õigusabikulusid ei ole hageja märkinud. 13.01.2016 kirjaga andis kohus menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Pooled kohtule taotlusi ei esitanud. Kuna kohus jätab menetluskulud (riigilõivu) võrdsetes osades poolte kanda, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ½ riigilõivust summas 37,50 eurot.
4. Riigilõiv summas 37,50 eurot ja muud asjas kantud võimalikud menetluskulud jäävad hageja enda kanda. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja enda kanda.
5. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 6