Obsah (5)

§ 423§ 75§ 426§ 150§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-15-16498 Määruse tegemise aeg ja koht 04. märts 2016, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi Aseri Kommunaal OÜ hagi T. K. vastu 1353, 44 euro võlgnevuse

§ 423lg 1 p 13 alusel.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus jätab hagi läbi vaatamata.
2. 24.08.2012 sõlmitud korteriomandi müügilepingu nr 2632 kohaselt elab T. K. Vene Föderatsioonis Moskva linnas Jakušini tn 8-
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 70 lg 1 ja lg 2 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati (

§ 75lg 1).

Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades (õigusabilepingu) artikli 1 kohaselt on ühe lepingupoole kodanikel teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi; Artikli 21 p 1 ja 2 kohaselt on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht või kui selleks on poolte kirjalik nõusolek.

1. Kohus andis hagejale tähtaja muuhulgas kohtualluvuse põhjendamiseks ning kostja kirjaliku nõusoleku esitamiseks asja arutamiseks Eesti kohtus. 26.01.2016 nõudekirjas hoiatas kohus hageja lepingulist esindajat, et puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmisel, sh kostja kirjaliku nõusoleku esitamata jätmisel jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata. Puuduste kõrvaldamise lõplik tähtaeg oli 29.02.
2. Hageja lepinguline esindaja ei ole osundatud puudusi kõrvaldanud. Kuna kohtul puudub kostja nõusolek kohtualluvuse suhtes, ei ole Eesti kohus pädev asja lahendama ning kohus jätab hagi läbi vaatamata (

§ 423lg 1 p 13).

6. Kohus selgitab hagi läbi vaatamata jätmise õiguslikke tagajärgi. Tulenevalt

§ 426

lg 1 loetakse hagi läbivaatamata jätmisel, et hagi ei ole kohtumenetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 2 7. Kooskõlas

§ 150

lg 1 p 3 ja 4 tagastatakse hagi läbi vaatamata jätmise korral selle esitamisel tasutud riigilõiv selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest tasuti. Menetluskulud 8.

§ 168

lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Menetluskulud jäävad hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 3