KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Ele Liiv, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 22.02.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-11833

§ 162

lg 4 alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kuna hagi rahuldati osaliselt. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada.
2. Kostjal puuduvad õigusteadmised ja kostja eeldas, et maakohus kontrollib tema töövõimetust ja selgitab talle olukorda. Kostja avaldas maakohtule, et ta on töövõimetuspensionär ja tal puudub töökoht. Kui maakohus oleks tutvunud sotsiaalkindlustusregistri andmetega põhjalikumalt, oleks ilmnenud asjaolu, et kostja põeb närvisüsteemi haigust sclerosis multiplex ja prognoos paranemisele puudub. Kostja ainus sissetulek on riiklik töövõimetuspension 237,03 eurot kuus. Kostjal tuleb iga kuu tasuda kohtutäiturile 60 eurot. Kostja jättis maakohtule tõendid esitamata teadmatusest. Viimase 1,5 kuuga on kostja tervis tunduvalt halvenenud, närvisüsteemi haigus on ägenenud. Kostja on osaliselt halvatud, mis muudab igapäevased kehalised funktsioonid raskendatuks.
3. Maakohus ei ole arvestanud, et lahutuse käigus jättis kostja AL-le nende ühises korteris oleva sisustuse koos tehnikaga. Vastustaja seisukoht
4. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
5. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

§ 657

lg 1 p 3 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus ei ole tsiviilasja menetledes kohaselt läbi viinud eelmenetlust, mis on tinginud ebaõige otsuse tegemise. See, et tsiviilasja menetletakse lihtmenetluses, ei tähenda, et vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud võiks jätta olulises määras välja selgitamata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

1. Maakohus on elatise maksmise kohustuse olemasolu ja suurust põhjendanud ebaõigesti. Põhjendus, mille kohaselt maakohus on jaganud kostja oletatava sissetuleku kostja enda ja ülalpeetavate arvu järgi kolmeks, ei ole kooskõlas poolte vajadusi ja varalist seisundit käsitlevate PKS sätetega ega poolte esitatud ja maakohtu tuvastatud asjaoludega.
2. Kostja poolt maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses esitatud väidetest ülalpidamise kohtuvälise andmise kohta on arusaadav, et kostja on apellatsioonimenetluses vaidlustanud muu hulgas hageja ülalpidamisvajadust. PKS § 99 lg 1 kohaselt 3

§ 436

lg 6 kohaselt ei ole kohus perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ja seisukohtadega. Kolleegiumi arvates ei saa kostja vastusest järeldada, nagu kostja oleks hageja vajaduste suuruse omaks võtnud. Rajamata otsust hageja tõendatud ülalpidamisvajadusele ja tuvastamata hageja vajadusi, on maakohus rikkunud

§ 436lg 2 esimest lauset ja § 438 lg 1.

Kolleegium märgib, et maakohus on 24.08.2015 määruses hagejale ebaõigesti selgitanud, et ainult sellisel juhul, kui hageja soovib elatist suuremas määras, kui see on sätestatud

§ 101

lg-s 1, peab ta hagiavalduses esile tooma ja tõendama oma vajaduste katteks tehtavaid kulutusi. 16. Maakohus rikkus selgitamiskohustust ka sellega, kui jättis kostjale selgitamata, et kostjal tuleb vastuväiteid oma varalise seisundi kohta tõendada. Ringkonnakohus on seisukohal, et seetõttu ei saanud kostja oma varalise seisundi kohta täpsustavaid seletusi ja tõendeid varem esitada (

§ 652lg 3 p 2).

PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Maakohus on jätnud toodud sättes nimetatud asjaolud tuvastamata ja selle sätte ebaõigesti kohaldamata. Maakohus on asjakohaselt märkinud, et kostja on töövõimetuspensionär ja ei tööta ning kostjal on oma alaealisele lapsele SL-le elatise maksmise kohustus, kuid maakohus on eksinud kostja praeguse sissetuleku suuruse, muude kohustuste ja eeldatava töövõime tuvastamisel. Vaidlustatud otsuses on maakohus teinud eeltoodud asjaolude osas oletuslikke järeldusi.

1. Ringkonnakohtul ei ole mõistlikult võimalik hagi ise lahendada, kuna elatise väljamõistmiseks olulised asjaolud on valdavas osas maakohtu poolt välja selgitamata. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kohaldada PKS § 99 lõikeid 1 ja 2, hinnata PKS § 102 lg 1 kohaldamist, anda pooltele võimalus esitada nendes sätetes nimetatud asjaolude tõendamiseks tõendeid, tõendeid hinnata ja otsustada nendes sätetes nimetatud asjaolude tuvastamise üle.
2. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ 4