KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtunikud Reet Allikvere, Gaida Kivinurm, Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht
- märts 2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-17259 Tsiviilasi SS hagi KS vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 26.veebruari 2016 menetlusse võtmisest keeldumise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik SS määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: SS, isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX XX, XXXXXX XXXX, XXXX XXXX, XXXXX-XXXXXXX XXXXX määrus hagi Kostja: KS, isikukood XXXXXXXXXXX, rahvastikuregistrijärgne elukoht XXXXXXXX, XXXX XXXX, XXXXX XXXX, XXXXXXXX Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Tühistada Pärnu Maakohtu 26.veebruari 2016 määrus ja saata asi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule.
- Määruskaebus rahuldada. Määruse peale ei saa edasi kaevata (TsMS § 372 lg 5 teine lause). Asjaolud ja menetluse käik
- SS esitas 17.11.2015 Pärnu Maakohtusse hagi KS vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks.
- 09.02.2016 kohtumäärusega jättis kohus hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja (7 päeva määruse kättetoimetamisest) puuduste kõrvaldamiseks – tasuda täiendav riigilõiv, täpsustada kostja elukoht, märkida hagi hind, selgitada nõuetega seonduvat (millal lõppesid abielulised suhted, millal omandati vara, täpsustada vara väärtus).
- Kohtu poolt määratud tähtaja jooksul tasus hageja täiendava riigilõivu 300 eurot. 22.02.2016 esitas hageja taotluse puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks kuni 25.02.
- Maakohus taotluse osas seisukohta ei võtnud. Maakohtu määrus
- Maakohus keeldus 26.02.2016 määrusega hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel, mille kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse mh juhul, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Määruse põhjenduste kohaselt tasus hageja üksnes riigilõivu, kuid muid hagiavalduses esinevaid puudusi ta tähtajaks ei kõrvaldanud. Määruskaebus
- Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule tagasi hagi menetlusse võtmiseks.
- Puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja jooksul täiendava riigilõivu tasumisega kinnitas hageja oma soovi hagi menetlemiseks. Hagiavalduse sisuliste puuduste kõrvaldamiseks taotles hageja tähtaja pikendamist kuni 25.02.2016, millisel kuupäeval postitas ka täiendavad dokumendid.
- Hagiavalduse menetlusse võtmisest võib kohus keelduda vaid juhul, kui esineb selline puudus, mis takistab avalduse menetlemist. Hagi esitamisel tõi hageja välja talle teadaoleva kostja viimase elukoha. Hagejale ei saa panna vastustust selle eest, et kostja ei ela oma rahvastikuregistri järgses elukohas. Täiendavate tõendite, sh vara omandamise ja kuludokumentide esitamata jätmine ei saa samuti olla TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi hagi menetlemisest keeldumise aluseks. Menetluse edasine käik
- Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ja tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
- TsMS § 371 lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse muu hulgas siis, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud maakohtul antud juhul alust keelduda hagi menetlusse võtmisest, sest hagiavaldusel ei olnud selliseid puudusi, mis oleks takistanud hagi menetlusse võtmast. Seetõttu ei oma tähtsust, kas kostja kõrvaldas kohtu määratud tähtajaks kõik 09.02.2016 kohtumääruses välja toodud puudused või mitte. 2
- Hageja märkis hagiavalduses hagihinna, abielusuhete lõppemise orienteeruva aja, ühisvara hulka kuuluva vara nimekirja ja selle väärtuse (tl 2-4). Asjaolu, et hagiavalduses ei ole märgitud, mis kuupäeval täpselt abielusuhted lõppesid, mis kuupäeval ühisvarasse kuuluv korter vallasasjana omandati või mis kuupäeval võis kostja sõiduki võõrandada, ei saa olla hagi menetlusse võtmise keeldumise alusteks. Nimetatud kuupäevade tähtsus võib selguda alles hagi menetlemise käigus, kui on saadud kostja seisukohad hagi suhtes.
- Maakohus on hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusena toonud välja ka selle, et hagiavalduses on märkimata kostja tegeliku elukoha andmed. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kostja isik on teada, ei ole ka sellel põhjusel võimalik keelduda hagi menetlusse võtmisest. Kuigi kostja tegeliku elukoha väljaselgitamine on menetlusdokumentide kättetoimetamiseks vaieldamatult vajalik, ei olnud maakohtu poolt antud 7-päevane tähtaeg sellise puuduse kõrvaldamiseks piisav. Hagiavaldusest nähtus, et hageja ei ole kostjaga suhelnud üle 12 aasta, mistõttu võis kohus eeldada, et kostja tegeliku elukoha väljaselgitamine võtab aega. Seejuures tuleb märkida, et maakohus jättis tähelepanuta hageja taotluse tähtaja pikendamiseks.
- Arvestades, et hageja tasus kohtu määratud tähtajaks riigilõivu (kõrvaldas osaliselt maakohtu poolt märgitud puudused), kinnitades sellega oma huvi abielu lahutamise ja vara jagamise hagi menetlemiseks, oleks maakohus saanud jätta hagi teistkordselt käiguta ja anda täiendava tähtaja kostja elukoha väljaselgitamiseks. Hagi sisu silmas pidades on selge, et hageja soovib abielu lahutada, mistõttu on menetlusökonoomia põhimõttega vastuolus olukord, kus hageja peaks taotlema tasutud riigilõivu tagastamist ja esitama hagiavalduse uuesti.
- Hageja poolt 25.02.2016 postitatud ja 01.03.2016 kohtusse jõudnud hagiavalduse täpsustusest nähtub, et hageja on kostja tegeliku elukoha teada saanud (tl 48). /allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav 3