← Eesti

3-16-156/6

Obsah (4)§ 119§ 252§ 111§ 249

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 3. veebruar 2016. a, Tallinn Haldusasja number 3-16-156 Haldusasi G.B.e esialgse õiguskaitse taotlus Menetlust

§ 119lg 1, § 204 lg-d 1 ja 2).

Määruse resolutsiooni p 2 peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (

§ 252lg 7, § 204 lg 2).

ASJAOLUD

  1. Tallinna Vangla direktor kinnitas 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 „Tallinna Vangla kodukorra“ (Kodukord), mille p 12.2 ls 3 järgi väljastatakse suitsetada soovivale kinnipeetavale jalutuskäigu alguses laekast maksimaalselt viis sigaretti ilma pakita.
  2. Tallinna Vangla direktori asetäitja direktori ülesannetes muutis 28.12.2015 käskkirja nr 1-1/135 p-ga 1.21 varasemalt kinnitatud Kodukorra p 12.2 ls 3 osas ja lubas suitsetada soovivale kinnipeetavale väljastada maksimaalselt kolm sigaretti. Sama käskkirja p-ga 1.22 muudeti Kodukorra seletuskirja p 12.2 ning põhjendati sigarettide arvu vähendamist vajadusega vältida äratarvitamata jäänud sigarettide salaja toimetamist kambritesse, nende tarvitamist keelatud ajal ja kohas, kinnipeetavate ebaseaduslikke võlasuhteid ning vajadusega tagada vangla julgeolek.
  3. G.B. (taotleja) esitas 20.01.2016 Tallinna Vanglale ja Justiitsministeeriumile vaided, milles palus tühistada 28.12.2015 käskkirja p-d 1.21 ja 1.
  4. 3-16-156
  5. Taotleja esitas 20.01.2016 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, paludes peatada vaidlustatud käskkirja kehtivuse kuni asjas sisulise otsuse tegemiseni. Koos õiguskaitse taotlusega esitas taotleja ka menetlusabi taotluse, väites, et on maksejõuetu. Põhjendused: 4.
  6. Vanglal puudub õigus sätestada taolisi piiranguid ja sekkuda taotleja õigustesse ja vabadustesse enam, kui see tuleneb otseselt seadustest (vangistusseaduse (VangS) § 41 lg-d 1 ja 2, Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-d 9, 10, 11, 13, 14 ja 19). 4.
  7. Vaidlustatud käskkirja on andnud ametnik, kellel polnud selleks õigust. Ametivolituste ületamine on kvalifitseeritav kuriteona. 4.
  8. Vaidlustatud käskkirja p-d 1.21 ja 1.22 rikuvad taotleja õigusi, mis on tagatud PS §-dega 26 ja 32; tubakaseaduse (TubS) §-ga 30 ja vangla sisekorraeeskirja §-ga
  9. Sigarettide tarbimisest tingitud tagajärjed avaldavad mõju taotleja tervisele ja vanglal ei ole õigust sekkuda taotleja isikliku vara kasutamisse. Ükski seadus ei keela suitsetada. Suitsetavad inimesed on sõltuvuses nikotiinist ja selle puudumisel tunnevad peavalu ja on närvilised ning võivad kergesti sattuda konfliktidesse. PS § 18 ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 3 keelavad inimeste piinamise ja nendega katsete tegemise. 4.
  10. Taotleja palub analüüsida järgmiseid kohtuotsuseid: Riigikohtu 13.10.2005 otsus asjas nr 3-3-1-45-05; 04.04.2011 otsus asjas nr 3-4-1-9-10, 16.05.2012 määrus asjas nr 3-3-1-11-12 p 14, Tartu Halduskohtu 16.06.2011 otsus asjas nr 3-10-
  12. Tallinna Vangla palub 28.01.2016 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Põhjendused: 5.
  13. Suitsetamise korraldus vanglas on reguleeritud justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) §-s
  14. Kodukorra p 12.2 muutmine ei toonud kaasa suitsetamise täielikku piiramist, vaid sellega vähendatakse üksnes jalutuskäigule kaasavõetavat sigarettide arvu. Isikule on tagatud võimalus igapäevaseks suitsetamiseks ja vangla ei ole piiranud taotluse esitaja otsustusvabadust suitsetamise küsimuses. Suitsetamise kahjulikkus on üldteada fakt ja suitsetamise vähendamine hoopis minimeerib kahjulikke tagajärgi, mitte ei põhjusta neid juurde. Seega ei nähtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega võiks taotlejale kaasneda negatiivsed tagajärjed, mida ei ole hiljem võimalik kõrvaldada. 5.
  15. Kohtud on tunnistanud vangla direktori õigust jalutuskäigule kaasa võetavate sigarettide arvu piirata (haldusasjad nr 3-12-1417 ja nr 3-12-956). Isikute põhiõigused ei ole piiramatud (vt Riigikohtu 07.12.2009 otsus asjas nr 3-3-1-5-09). 5.
  16. Ka enne vaidlustatud haldusakti andmist oli jalutuskäigule kaasavõetavate sigarettide kogus piiratud ja seega ei ole tegemist esmakordse piirangu kehtestamisega. Kehtiva regulatsiooni alusel saab taotleja suitsetada ühe tunni vältel iga päev, tarbides keskmiselt iga 20 minuti jooksul ühe sigareti, mida ei saa pidada ülemäära piiravaks. Sigarettidega seonduvate distsipliinirikkumiste arv on näidanud, et viit sigaretti ei tarvitatud tunni aja jooksul ära ja sigarette toimetati peidetult eluosakondadesse. Keelatud ajal ja kohas suitsetamine on aga ohuks isikute elule ja tervisele ning vangla julgeolekule tervikuna, mistõttu on vajalik rakendada meetmeid nimetatud tegevuse vältimiseks. 5.
  17. Esialgse õiguskaitse taotlusest ei nähtu, milles seisneb pöördumatu või raskesti kõrvaldatav tagajärg, mille vältimiseks taotleja õiguskaitset vajab. Taotlusest ei nähtu ka pöördumatute tagajärgede esinemise tõenäosust, mille võib õiguskaitse kohaldamata jätmine kaasa tuua. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole mõeldud igasuguste ebamugavuste 2

(5)3-16-156 vältimiseks, vaid üksnes juhuks, kui vastasel juhul saaksid taotleja õigused olulisel määral kahjustada. Taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Vaidlustatud haldusakti andmisega ei ole vastustaja ületanud talle antud volituste piire vangla sisekorrareeglite kehtestamisel, rikkunud isikutele kuuluvaid põhiõigusi ja –vabadusi ega kohelnud taotlejat muul moel isikule kuuluvaid vabadusi rikkudes. KOHTU PÕHJENDUSED Menetlusabi taotlus 6. Taotleja menetlusabi taotlusest nähtub, et taotlejal puudub igasugune vara ja sissetulek. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt kuulutati taotleja pankrot välja Harju Maakohtu 11.07.2014 määrusega asjas nr 2-14-52164 ja 29.04.2015 määrusega samas asjas lõpetas kohus pankrotimenetluse raugemise tõttu. Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttelt perioodi 19.09.2015–19.01.2016 kohta nähtub, et taotlejal oli nimetatud perioodil sissetulekuid 40,32 euro ulatuses ja väljaminekuid 39,62 euro ulatuses, sh 20,16 eurot peeti kinni nõuete fondi ja 8,06 eurot vabanemisfondi. 19.01.2016 seisuga oli kontol vabu rahalisi vahendeid 0,72 eurot. Seega ületab taotlejalt nõutav riigilõiv 15 eurot (riigilõivuseaduse § 60 lg 6) tema kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud 4 kuu keskmise sissetuleku alusel ning millest on maha arvatud mõistlikud kulud (halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 112 lg 1 p 1) (40,32 – (20,16 + 8,06)) ÷ 4 × 2 = 6,05) ning taotleja tuleb lugeda riigilõivu tasumisel maksevõimetuks. 7. Ehkki taotleja ei ole konkreetselt märkinud, et ta suitsetab, siis haldusasjas nr 3-15-1522 Tallinna Vangla poolt 14.01.2016 halduskohtule esitatud vastuse lisast nähtuvalt on taotlejat karistatud distsiplinaarkorras selle eest, et ta suitsetas kambri aknal (karistus määrati 11.03.2015). Samuti ei ole vangla taotlusele vastuväidete esitamisel osundanud, et piirang taotlejat ei puuduta. Sellest järeldub, et taotleja suitsetab. PS § 19 kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Vaba eneseteostus hõlmab ka suitsetamise vabadust. VangS § 41 lg 1 järgi ei või karistuse kandmine põhjustada rohkem ebameeldivusi ja kannatusi, kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Ahendades taotleja vabadust suitsetada, kitsendab vaidlustatud käskkirjaga kehtestatud piirang taotleja õigusi. Isiku jaoks, kelle harjumustesse kuulub igapäevane suitsu tarbimine, võib tarbitava tubaka koguse piiramine avaldada olulist mõju. Teadaolevalt isik, kes on harjunud igapäevaselt suitsetama, on nikotiinisõltlane. Seega võib isik suitsetamise piiramisel temast mittesõltuvatel asjaoludel muutuda rahutuks ja ilmneda võib peavalu. Järelikult ei saa vangla kehtestatud piirangut pidada taotleja jaoks väheoluliseks (

§ 111

lg 2) ega esmapilgul ka mitte ilmselgelt perspektiivituks (

§ 111lg 3).

8. Kohus rahuldab menetlusabi taotluse ja vabastab taotleja esialgse õiguskaitse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest. Esialgse õiguskaitse taotlus 9.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. 3

(5)3-16-156
  1. Taotluse sisust nähtuvalt ei ole taotleja eesmärgiks peatada kogu 28.12.2015 käskkirja kehtivus, vaid üksnes p-de 1.21 ja 1.22 kehtivus kuni asjas sisulise otsuse tegemiseni. Taotlejale saab mõju avaldada vaidlustatud käskkirja p 1.21, sest sellega vähendati suitsetamiseks kaasa võetavate sigarettide maksimaalset arvu. Vaidlustatud käskkirja p 1.22 puudutab üksnes Kodukorra seletuskirja. Seletuskiri aga ei saa iseseisvalt taotleja õigusi rikkuda, sest sellega ei kehtestata mingit käitumisnormi. Kodukorra seletuskiri üksnes põhjendab otsuse vastuvõtmist. Nii nagu ei saa haldusakti põhjendused üldjuhul eraldiseisvalt rikkuda adressaadi õigusi, ei saa ka praeguses vaidluses seletuskirja muutmine taotleja õigusi eraldiseisvalt mõjutada.
  2. Taotleja eesmärk on see, et vaidlustatud käskkirjast tulenevaid piiranguid tubakatoodete tarbimisel tema suhtes ei rakendataks. Kohus eeldab eelneva põhjal, et taotlejal on suitsetamisharjumus ja seega võib kinnipeetavat pidada nikotiini tarvitamisest sõltuvaks olevaks. Järelikult ei saa eitada taotlejal esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu. Taotleja on viidanud, et suitsetamise puudumisel võib sellest sõltuvuses olev isik tunda peavalu ja on närviline ning võib kergesti sattuda konfliktidesse. Vaiet või kaebust rahuldava otsusega ei ole võimalik tagantjärele kõrvaldada taotlejale juba vaide- või kohtumenetluse ajal tekkivat kahjulikku tagajärge (nt peavaluga kaasnevat kannatust). Seda ei kõrvalda ka mittevaralise kahju hüvitis, mille eesmärk on vaid pakkuda hüvitist tekkinud kahju heastamiseks.
  3. Avalikuks huviks on tagada vangla julgeolek ja vältida kinnipeetavate poolseid õigusrikkumisi. Vastustaja on põhjendanud suitsetamise piiramist vajadusega vältida vanglas ebaseaduslike võlasuhete tekkimist, mille tagajärjel võivad kinnipeetavad jõuda füüsiliste konfliktideni, mis ilmselgelt ohustab vangla ja ka teiste kinnipeetavate julgeolekut. Samuti on kinnipeetavad vangla selgituste kohaselt toonud sigarette eluosakonda kaasa ning suitsetanud neid keelatud ajal ja kohas, põhjustades tulekahju ohu. Seega ei ole vangla senised jõupingutused suutnud kinnipeetavate rikkumisi ära hoida ning eksisteerib ilmselge vajadus täiendavate meetmete tarvitusele võtmise järele. Vanglal on õigus kohaldada julgeolekut tagavaid meetmeid ennetavalt ega pea jääma ohu realiseerumist ära ootama. Kohus leiab, et julgeoleku tagamine vanglas kaalub üles kinnipeetava subjektiivse vajaduse enne asjas lõpplahendi tegemist jätkata tubakatoodete kasutamist kuni 10.01.2016 kehtinud Kodukorra p 12.2 järgi. Seejuures ei võetud Kodukorra muudatusega kinnipeetavalt õigust tubakatooteid tarbida, vaid vähendati nende hulka. Seega ei saa pidada vaidlustatud haldusakti mõju taotlejale mõistlikku talumiskohustust ületavaks. Pealegi sõltuvad taotleja viidatud tervisehäired tema enda harjumustest. Kui esialgu võib seni tarbitud tubakakoguse vähendamine tuua taotlejale kaasa tema viidatud peavalu ja närvilisuse, siis vähema tubakakogusega harjumine kaotab usutavasti need probleemid. Kohtu hinnangul kaaluvad vangla julgeolek ja kinnipeetavate õigusrikkumiste vältimise vajadus üles taotlejale vaidlusaluse käskkirjaga kaasnevad mõjud, mis ilmnevalt eelduslikult vaid piiratud aja jooksul.
  4. Taotleja leiab ekslikult, et vangla on vaidlusaluse piiranguga ületanud oma pädevust. TubS § 30 lg 2 p 1 järgi on riigiasutuse ruumides suitsetamine lubatud üksnes suitsetamisruumis või suitsetamisalal. VSKE § 82 lg 2 järgi võib kinnipeetav vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida. Sama paragrahvi lg 3 järgi ei ole kinnipeetaval õigus enda juures hoida tubakatooteid. Tubakatooted võetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule. Vanglateenistus väljastab tubakatooted kinnipeetavale vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada. Praegusel juhul ei võetud taotlejalt õigust suitsetada, seega ei ole vangla tegevus vastuolus viidatud sätetega. VSKE ei sätesta, kui mitut sigaretti võib kinnipeetav mingil ajavahemikul tarvitada, samuti ei keela see vanglal julgeoleku kaalutlustel tarvitatavate sigarettide arvu piirata. Tegemist on konkreetset vanglat ja selle 4
(5)3-16-156 julgeolekut puudutava küsimusega. VSKE kehtib kõigi vanglate suhtes ega saagi anda väga konkreetseid juhiseid iga üksiku elujuhtumi kohta. Täpsemad vangla korraldust puudutavad küsimused tuleb lahendada vangla kodukorras (VangS § 105 lg 21 p 14). Kohtu hinnangul ei ole praegune piirang vastuolus VangS ega VSKE regulatsiooniga ja selle kehtestamisel ei ole ületatud ka pädevust. Piirangu kehtestamiseks oli olemas legitiimne vajadus (vangla julgeolek), seega oli vanglal VangS § 41 lg-st 2 tulenev õigust sellist piirangut kehtestada. Vangla selgituste kohaselt näitavad arvukad distsiplinaarrikkumised, et kinnipeetavad ei tarvita suitsetamiseks ette nähtud ajal kogu kaasa võetud tubakakogust ära, seega on väljastatavate sigarettide arvu vähendamine vajalik ja asjakohane meede edaspidiste rikkumiste vältimiseks. Suitsetamine keelatud kohas rikub ka mittesuitsetajate õigusi. Vanglal on kohustus kaitsta nii oma ametnike kui ka mittesuitsetajatest kinnipeetavate tervist. Kolme sigareti väljastamine ühetunniseks jalutuskäiguks ei ole ilmselgelt ebapiisav ega saa tuua kaasa taotleja õiguste ebaproportsionaalset riivet. Eeltoodust järeldub, et taotleja tulevasel kaebusel ei ole kuigi suuri eduväljavaateid, mis õigustaks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist. 14. Taotleja osundatud kohtulahendid ei ole praegusel juhul asjakohased. Antud juhul on vanglal taotleja õigustesse sekkumiseks olemas seadusest tulenev alus. Samuti ei võetud taotlejalt täielikult õigust tubakatooteid tarvitada, seega ei ole tema õigusi riivatud sarnaselt asjale nr 3-10-2660. 15. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.