Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED
) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Kostja ei ilmunud 18. veebruaril 2016 toimunud kohtuistungile. Hagimaterjalid on kostja kätte saanud 22.08.2014 (tl 76) ja vastanud hagile 04.09.2014.a. (tl 76). Edaspidi ei ole õnnestunud menetlusdokumente ja kohtukutseid R. L. kätte anda. Rahvastikuregistri andmebaasi järgi on kostja registrijärgne elukoht alates 17.04.2014 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (tl 94), millisel aadressil saadetud materjalid on postiasutuse poolt tagastatud märkusega „saaja ei viibinud kohal“ (tl 92, 95, 107). E-posti aadressil p2rnam2gi@gmail.com kohtukutse kättetoimetamine ei õnnestunud (tl 96). Kohtukordnik on tagastanud aadressil Lille 15-6 Võru viidud kohtukutse märkusega „ei viibinud antud aadressil“. Kohtukutse on saadetud ka kostja võimalikule aadressile Malminiityntie 12b 64 Vantaa Soome Vabariik, kuid see on postiasutuse poolt tagastatud märkusega „ ei nõutud“ (tl 109). PPA Võru politseijaokonna õiendite kohaselt (tl 97, 100) puuduvad politseil andmed Rando Lindebergi asukoha kohta; vesteldes tema emaga selgus, et R. L. ei ela enam Eestis ja kodus käib väga harva. Tolli- ja Maksuameti andmebaasi kohaselt on seal andmed R. L. teostatud maksustatavate väljamaksete kohta viimati oktoobrist 2013.a. (tl 108). Kuna kohtul puuduvad andmed R. L. tegeliku asukoha kohta ning ei ole ka muul viisil olnud võimalik tema asukohta teada saada ja R. L. menetlusdokumente nõuetekohaselt kätte toimetada, toimetas kohus menetlusdokumendid (kohtukutse) R. L. kätte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teadaanne avaldati 14.01.2016 ning loetakse vastavalt
Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuva põhjuse esinemisest kohtuistungile mitteilmumiseks ega taotlenud kohtuistungi edasilükkamist. Hageja esindaja taotles istungil tagaseljaotsuse tegemist.
kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.
lg 1 järgi kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 38 lg-test 1 ja 2 tulenevalt peab liiklusõnnetuses kahju tekitanud isik esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui viis päeva pärast liiklusõnnetust, teatama oma kindlustusandjale või Garantiifondile 3 liiklusõnnetusest, esitama kirjaliku seletuse toimunu kohta ning ülevaatuseks sõiduki, mis osales liiklusõnnetuses. Kui viie päeva jooksul ei olnud mõjuva põhjuse tõttu võimalik teatada, tuleb seda kindlustusandjale või Garantiifondile tõendada. LKindlS § 48 lg 2 p 8 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu 30 protsendi ulatuses hüvitisest, kuid mitte enam kui 450 eurot, kui valdaja ei teatanud liiklusõnnetusest kindlustusandjale või Garantiifondile käesolevas seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. LKindlS § 48 lg 3 järgi nõutakse §-s 48 sätestatud tagasinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ning VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 4. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi
lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 937 eurot. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist
järgi maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis perioodi maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 18.11.2013 kuni kohtuotsuse tegemiseni 09.03.2016 eest on 176,12 eurot ning alates 10.03.2016 tuleb viivis välja mõista põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohtupraktika kohaselt ei tohi viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 176,12 eurot ületada põhinõude 937 euro suurust.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 5. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus
§-dest 162 lg 1, § 173 lg 1, 4.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 4 Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv summas 150 eurot, sõidukulud 150,90 eurot ning õigusabikulud 53,33 eurot.
lg-test 1, 2 ning
lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 150 eurot. Kohtuväline kulu on
p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on põhjendatud välja mõista õigusabikulu 53,33 eurot, mis on kantud seoses hageja esindaja osalemisega kohtuistungil ning esindaja otsene sõidukulu 150,90 eurot. Tulenevalt
Vastavalt menetlusosalise taotlusele tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue ei või ületada menetluskulu (354,23 eurot) nõuet. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.