) § 2 lg 1 p 21 mõttes, kuivõrd tööturuteenuste- ja –toetuste seaduse § 41 lg-st 2 tuleneb, et kui isik ei maksa alusetult makstud summasid tagasi, tehakse nende tagasinõudmiseks ettekirjutus koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on Eesti Töötukassal õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Antud juhul on Eesti Töötukassa vastavalt ka tegutsenud, andes eelnevalt võimaluse kaebajal tasuda nõue osamaksetega (vastus maksegraafiku avaldusele tl 34, Eesti Töötukassa maksegraafiku kokkuleppe leping 36-3-37). Seejuures on selge, et kaebaja lepingut ei allkirjastanud ning Eesti Töötukassa on aktsepteerinud kaebaja pakutud suuruses osamaksete tasumist seni, kuni kaebaja enda pakutud maksegraafikust kinni ei pidanud (nähtub Eesti Töötukassa e-kirjast tl 3). Nõude aluseks olev ettekirjutus on kehtiv ja seda ei ole kaebaja vaidlustanud. Seega on selge, et Eesti Töötukassa andis nõude sundtäitmisele õiguspäraselt. Neid asjaolusid kaebaja kaebuses ka ei vaidlusta. Kaebusest nähtub üheselt kaebaja tahe saavutada täitemenetluse lõpetamine, täita avalik-õiguslik nõue temale sobival viisil ning saada tagasi kohtutäituri kinnipeetud summad ning lõpetada täitemenetlus. Seejuures ei vaidlusta kaebaja täitedokumendi kehtivust. Kohus selgitab, et kaebused kohtutäituri tegevuse ja otsuste peale kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtus. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 52 kohaselt võib kohustatud isik kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse vaidlustada täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras. KTS §-st 53 kohaselt, kui kohus on tunnistanud kohtutäituri tegevuse tasu sissenõudmisel või tasu suuruse määramisel seadusvastaseks, tagastab kohtutäitur alusetult nõutud ja tasutud summa kohustatud isikule kümne päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest arvates.
kohaselt on maakohtu pädevuses kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine ning täitemenetlusega seotud hagide lahendamine. Kohtutäitur Arvi 2 Pink tööpiirkond on Kohtutäiturite ja Pankrotiahldurite Koja veebilehel avaldatud andmetel Harju. Justiitsministri 27.10.2005 määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ § 2 lg 1 kohaselt on Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, Liivalaia kohtumaja ja Tartu mnt kohtumaja teeninduspiirkonnaks Harju maakond. Harju maakond kuulub seega Harju Maakohtu teeninduspiirkonda.
lg-st 1 tuleneb, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama §-i lg 3 järgi vaatab kohtutäitur kaebuse kohtutäituri tegevuse peale läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Seega, enne asjakohase maakohtu poole pöördumist, tuleb kaebajal esitada kohtutäituri tegevuse osas kaebus esmalt kohtutäiturile endale ning selle kohta tehtud otsusega mittenõustumisel kaebus kohtutäituri büroo asukoha järgsele maakohtule. Kohus peab vajalikuks selgitada, et Ü.-A.A.i võimalikud nõuded kohtutäiturile ja hiljem maakohtule kaebuses toodud põhjendustel ei ole kuigi perspektiivikad. Kohtutäituril ei ole alust lõpetada algatatud täitemenetlust muul kui seadusest tuleneval alusel – so sissenõudja avalduse alusel või kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud või nõude rahuldamiseks vajaliku raha maksmisel kohtutäiturile või täitedokumendis märgitud toimingu tegemisel või kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine või kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub täitmise vältimiseks vajaliku tagatise andmine, samuti sissenõudja või võlgniku surma või lõppemise puhul, kui nõue või kohustus ei saa üle minna surnud isiku pärijatele või õigusjärglastele, täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu, dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et täitedokumendiks oleva välisriigi kohtulahendi või ametliku dokumendi mõju on päritoluriigis tühistatud ning muul seaduses sätestatud alusel. Antud juhul kaebusest ühtegi vastavat alust ei nähtu. Selliste aluste esinemisel tuleb need kohtutäiturile või hiljem maakohtule esitatavas avalduses välja tuua. Kohus selgitab lisaks, et kohtutäituril on vastuvõtuajad ja kui kaebajal puuduvad perspektiivsed väljavaated kaebust tema tegevusele esitada, saab siiski kohtutäitur anda kõige täpsemaid soovitusi, kas kaebajal on võimalik enda olukorda leevendada. Mis puutub kaebaja nõudesse saada tagasi tema kontolt võetud 250 eurot, selgitab kohus, et
§-des 130-136 on toodud sissetuleku arestimisega seonduv regulatsioon. Selleks näeb
ette võlgniku sissetulekud, millele ei saa üldse sissenõuet pöörata või millele saab seda teha erandjuhul (need on riiklikud peretoetused, puudega inimese sotsiaaltoetus, sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis, Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks, kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis, töövõimetoetus, seadusel põhinev elatis, vanemahüvitis, rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis, riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses ning vanglast vabanemise toetus).
i § 132 näeb ette piirangud sissetulekute arestimisel nende suurusest lähtuvalt (sh ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekus) ja
näeb muu hulgas ette, et kui võlgniku sissetulek on laekunud tema arvelduskontole, siis kehtivad samasugused arestimise piirangud, nagu on sätestatud
§-des 131 ja 132. Sellest tulenevalt on sissetuleku osaliseks või täielikuks arestist vabastamise eelduseks
-i mõttes sissetuleku olemasolu. Kuivõrd kohtutäitur ei oma infot võlgniku kontole laekuvate sissetulekute kohta ega näe ka võlgniku kontole laekunud summade selgitusi või raha laekumise allikat, on seadusandja näinud ette võlgniku teavitamis- ja tõendamiskohustuse, mis tuleneb
§-i 133 lg-st 1 ning mille 3 kohaselt on võlgnik kohustatud informeerima kohtutäiturit arestimisele mittekuuluva sissetuleku laekumisest arveldusarvele ning esitama ka seda tõendavad dokumendid. Kaebusest nähtub, et kaebaja kontolt on kohtutäitur kinni pidanud laenusummana laekunud raha. Kuivõrd laenusummade puhul ei ole tegemist kaebaja sissetulekutega
mõttes, siis on asjakohane
§-s 66 toodud regulatsioon.
lg 1 p-de 3 ja 12 kohaselt ei saa arestida täitemenetluses võlgnikule ja tema perele üheks kuuks vajalikud toiduained ja eluruumi kütmiseks üheks kütteperioodiks vajaminev küte või kui täitmise ajaks sellist varu ei ole ja selle muretsemine ei ole muul viisil tagatud, siis varu soetamiseks vajalik rahasumma ning muid asju, mille arestimine on vastuolus seadusega või heade kommetega.
lg 1 p-d 3 ja 12 annavad võlgnikule õiguse esitada kohtutäiturile avaldus ja paluda arestimine teatud ulatuses tühistada, kuna kogu summa arestimine ei jätaks võlgnikule raha üheks kuuks vajalike toiduainete ostmiseks ja üheks kütteperioodiks vajamineva küttevaru soetamiseks (
lg 1 p 3) või oleks vastuolus heade kommetega (
lg 1 p 12).
lg 1 p 12 võib anda aluse arvestada summa aresti alt vabastatava osa määramisel ka võlgnikul ülalpeetavate olemasoluga. Kui esinevad eelnimetatud asjaolud, tuleb kaebajal need kohtutäiturile ja vajadusel hiljem maakohtule esitatavas kaebuses selgelt välja tuua. 9. Eelnevast nähtub, et kohtutäituri tegevuse ja otsuse peale esitatud kaebuse lahendamiseks on (täitemenetluse seadustikuga) ette nähtud kindel menetluskord, st lahendamine maakohtus. Seega ei kuulu HKMS § 4 lg-st 1 tulenevalt kohtutäituri toimingute ja tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamine halduskohtu pädevusse. Eeltoodule tuginedes tagastab halduskohus esitatud kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu ning eelnevatest selgitustest nähtuvalt on asja lahendamiseks pädev kohtutäitur ning järgmise instantsina maakohus. Kohus märgib, et tulenevalt HKMS § 43 lg-st 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda seadusega sätestatud korras uuesti kohtusse. Karin Kalmiste kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.