← Eesti

3-14-431/52

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Agu Timmi

  1. veebruar 2016, Tartu 3-14-431 OÜ ATKO Liinid kaebus Kohtla-Järve Linnavalitsuse
  2. märtsi
  3. a teate nr 2-5.20/752 ja
  4. mai
  5. a vaideotsuse nr 2-5.20/1118-3 tühistamiseks ning
  6. a märtsikuu eest makstava toetuse vähendamise keelamiseks Tartu Halduskohtu
  7. detsembri
  8. a otsus OÜ ATKO Liinid apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja OÜ ATKO Liinid, esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Vastustaja Kohtla-Järve Linnavalitsus, esindaja advokaat Kristel Valk RESOLUTSIOON
  9. Tagastada OÜ ATKO Liinid apellatsioonkaebuse lisa.
  10. OÜ ATKO Liinid apellatsioonkaebus rahuldada.
  11. Tühistada Tartu Halduskohtu
  12. detsembri
  13. a otsus ja teha uus otsus, millega tühistada Kohtla-Järve Linnavalitsuse 07.03.
  14. a teade nr 2-5.20/752 ja 07.05.
  15. a vaideotsus nr 2-5.20/1118-
  17. Välja mõista Kohtla-Järve linnalt 1551,20 eurot OÜ ATKO Liinid kasuks menetluskulude katteks. Muus osas jätta menetluskulud OÜ ATKO Liinid enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt
  18. märtsil 2016 (HKMS § 212 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  19. Kohtla-Järve Linnavalitsuse ja AS-i ATKO Liinid (käesoleval ajal OÜ ATKO Liinid) vahel sõlmiti mais 2013 Kohtla-Järve linna bussiliinide avaliku teenindamise leping.
  20. Kohtla-Järve Linnavalitsus otsustas 07.03.
  21. a teate nr 2-5.20/752 kohaselt seoses lepingurikkumistega rakendada AS ATKO Liinid suhtes leppetrahvi summas 1200 eurot ja avaliku teenindamise lepingu p-i 8.10 alusel vähendada AS-le ATKO Liinid
  22. a märtsikuu eest makstavat toetust 1200 euro võrra.
  23. Kohtla-Järve Linnavalitsus jättis 07.05.
  24. a vaideotsusega nr 2-5.20/1118-3 AS ATKO Liinid vaide Kohtla-Järve Linnavalitsuse 07.03.
  25. a teatele rahuldamata.
  26. AS ATKO Liinid esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Kohtla-Järve Linnavalitsuse 07.03.
  27. a teate nr 2-5.20/752 ja 07.05.
  28. a vaideotsuse nr 2-5.20/1118-3 tühistamiseks ning Kohtla-Järve Linnavalitsuse keelamiseks vähendada AS-le ATKO Liinid
  29. a märtsikuu eest makstavat toetust. Kaebuse kohaselt tuleb kõik Kohtla-Järve Linnavalitsuse ametniku A.P. tuvastatud ning vaidlustatud teate tegemisel arvestatud ja AS-le ATKO Liinid etteheidetavad asjaolud jätta tähelepanuta, kuna A.P. on kohtuotsusega ära võetud õigus töötada vahetu sunni kohaldamisega seotud ametikohal ning teda poleks Rahandusministeeriumi hinnangul tohtinud teenistusse võtta. Nõustuda ei saa vastustaja etteheitega nagu oleks kaebaja rikkumise toime pannud raske hooletuse tagajärjel, sest kaebaja tegi kõik endast oleneva, et tekkinud olukorrale võimalikult kiiresti lahendus leida. Kuigi 14.01.2014 jäi ära kolm reisi, põhjustas probleemi sellel bussil töötama pidanud bussijuhi terviserike. Linnavalitsust teavitati vahejuhtumist ning selle lahendamiseks lisati reisid vastavalt tööde järjekorrale teise bussijuhi tööpäevale. Ebaõiged on vastustaja väiteid nagu poleks bussijuhti liini osas informeeritud. Bussijuht oli liinist teadlik ja selle ka läbi sõitnud. Marsruudi mittejärgimise osas oli tegemist bussijuhi ühekordse inimliku eksimusega. Busside kiiruse vähendamine on põhjendatud vajadusega vältida halbadest teeoludest tulenevat ohtu inimestele ja varale. Linnavalitsus on teadlik nii teede halvast olukorrast kui probleemist pensionäridega, kes keelduvad pileti ostmisest ja käituvad seejuures agressiivselt. Põhjendamatu on maksimaalse leppetrahvi määramine seda kaalumata. Kõik rikkumised on sellised, mida kaebaja ei saanud mõjutada ehk tegemist on olnud vääramatu jõuga. Nii teade kui vaideotsus on kaalutlusvigased ja osa väidetest on ebaõiged või arusaamatud. HALDUSKOHTU LAHEND
  30. Tartu Halduskohus jättis 22.12.
  31. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Halduskohtu otsuse kohaselt kinnitavad asja materjalide hulgas olevad A.P. tööleping ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse transpordi vanemspetsialisti ametijuhend, et A.P. on tööle võetud peale Riigikohtu 22.06.2012 otsust nr 3-1-1-63-12, millega võeti A.P. lisakaristusena ära töötamise õigus üksnes töö- või ametikohal, mis seondub vahetu sunni kohaldamise, erivahendi või relva kasutamisega. A.P. ei täida niisuguseid tööülesandeid, mida oleks võimalik seostada vahetu sunni ja erivahendi või relva kasutamisega. Ametijuhendi p 3 näeb tema tööülesandena muuhulgas ette vedajatele teatiste koostamise. Seega pole alust kaebaja väitel, et nimetatud ametnikul ei ole õigust oma ametikohal töötada ega rikkumisega seotud asjaolusid tuvastada. Kaebaja on sisuliselt omaks võtnud, et ta ei ole avaliku teenindamise lepingu p-s 4.3, 4.4, 4.5.1 f ja 5.3.1 ette nähtud kohustusi piisava hoolsusega täitnud, sest 14.01.2014 jäi ühel liinil kolm väljumist ära, 13.01.2014 ja 14.01.2014 ei peetud busside hilinemise tõttu neljal korral kinni kehtestatud sõiduplaanidest ning 17.01.2014 ei järginud bussijuht ühel liinil ettenähtud marsruuti. Kaebaja on tähelepanuta jätnud, et liinide tagamine busside ja nõuetele vastavate bussijuhtidega ning sõiduplaanide järgimine nii marsruudi kui aegade osas on avaliku teenindamise lepingu p-i 4 vastavate alapunktide kohaselt ta enda kohustus. Seega oli tegemist kaebaja tingitud 2 asjaolu tõttu ära jäänud vedude, hilinemiste ja vastavale liinile ette nähtud marsruudi mittejärgimisega. Samuti on kaebajal tähelepanuta jäänud avaliku teenindamise lepingu p 10, mille kohaselt eeldatakse, et rikkumine pole vabandatav ja loetakse vääramatuks jõuks üksnes asjaolu, mida pool ei saanud prognoosida, mõjutada ja mille arvestamist ei saanud temalt mõistlikkuse põhimõttest lähtudes lepingu sõlmimisel oodata. Mitme bussijuhi korraga haigestumist või muul põhjusel töölt kõrvale jäämist ei saa pidada rikkumist vabandavaks vääramatuks jõuks, vaid hooletuseks, mida saanuks tähelepanelikuma suhtumisega ette näha ja vältida. Vääramatu jõuna pole käsitletav ka bussijuhi eksimus marsruudi järgimisel ja paikkonna teede üldine olukord. Kaebaja pole väitnud ega tõendanud, et 13.01.2014 ja 14.01.2014 oli teede seisukorras või ilmastikuoludes tekkinud niisugune varasemast oluliselt erinev olukord, mis ei võimaldanud kehtestatud sõidugraafikuid järgida. Seda ei nähtu ka kaebusele lisatud ilmavaatluse andmetest. Teede halvale olukorrale tähelepanu juhtimist tõendavad dokumendid kannavad kuupäevi alates 31.03.2014 ega saa seetõttu õigustada jaanuaris aset leidnud rikkumisi. Samas ajast on ka dokumendid, milles käsitletakse marsruudi muutmist seoses Kooli tänava remondiga Jõhvis. Sõiduplaanidega seotud elektrooniline kirjavahetus aga algab kuupäevaga 21.03.2014 ning seda, et kaebaja oleks ka enne vaidluse põhjuseks olevaid rikkumisi kurtnud pingeliste sõidugraafikute üle ja püüdnud midagi nende muutmiseks ette võtta, pole usutavalt tõendatud. Seadusandja pole määranud, kuidas leppetrahvi nõue vormistada ning kas tasumisele kuuluvate rahasummade kohaldamisel peab lisaks rikkumise asjaoludele veel midagi arvestama või kaaluma. Kaebaja on vaidlustanud leppetrahvi õiguspärasuse tervikuna, kuid pole väitnud ega tõendanud, et määratud rahasumma on tema majanduslikku seisundit arvestades ebamõistlikult suur ega esitanud taotlust leppetrahvi summa vähendamiseks. Õige pole väide, et leppetrahvi määramisel ei ole toimunud kaalumist. Vaidlustatud teade pole selles osas küll piisavalt selge, kuid p-st 27, 31 ja 32 nähtub, et vastustaja on arutlenud otsustuse tegemisel kaebaja süü vormi ning varasema ja hilisema tegevuse üle lepingu täitmisel. Rikkumiste järjepidevuse kohta tehtud järeldust on võimalik pidada asjaoluks, miks peeti vajalikuks kohaldada just sellise suurusega leppetrahv. Kuna vastavate rikkumistega seotud rahasumma kokku moodustab vaid 600 eurot ning kaebaja on pidanud võimalikuks kulutada advokaadi osutatud abile ligi kaks ja pool korda enam, ei saa tegu olla ebamõistlikult suure ja kaebaja majanduslikku seisundit mitte arvestava leppetrahviga. Veootste ärajäämisega seoses määratud leppetrahvi puhul on aga kohaldatud lepingu p-s 8.7 ettenähtud minimaalset võimalikku sanktsiooni, mistõttu puudub vajadus arutleda selle kaalumise ja suuruse mõistlikkuse üle. Kohtuistungil kinnitas kaebaja esindaja, et vaideotsuse vaidlustamine soovitakse kõrvaldada sisulistest argumentidest lähtuvalt ning puuduvad asjaolud, mis annaksid aluse vaideotsuse iseseisvaks tühistamiseks. Seega jääb kaebus kõigi selles esitatud nõuete osas rahuldamata. Avalike bussiliinide teenindamiseks lepingu sõlmimine ning selle täitmise üle järelevalve teostamine on ühistranspordiseadusega kohalikule omavalitsusele pandud ülesanne ja seega vastustaja igapäevase põhitegevuse osa. Kuna kohtule pole nimetatud ühtegi tõsiselt võetavat põhjendust, mis võiks õigustada käesoleva vaidluse puhul vastustaja kasutatud advokaadi kulude panemist kaebaja kanda, jäävad need täies ulatuses hüvitamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  32. OÜ ATKO Liinid esitas Tartu Halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ning menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei sisaldanud poolte vahel sõlmitud avaliku teenindamise leping kindlaksmääratud suuruses leppetrahve, vaid jättis vastustajale kaalutlusõiguse otsustamaks, kas ja millises ulatuses on leppetrahvi kohaldamine põhjendatud (p 8.7). Vastustaja väärkasutas oma kaalutlusõigust, jättes arvestamata mitmed olulised asjaolud. 3 Seoses leppetrahviga kolme ärajäänud veootsa eest tuleb märkida, et enne esimest väljumist kell 6.25 hakkas liini nr 29 teenindaval bussijuhil halb ja dispetšer ei lubanud teda liinile. Selle tõttu jäid ära ka ülejäänud kaks väljumist. Samaaegselt tuli leida asendus veel kahele bussijuhile, kellest ühel suri ema ja teine ei saanud haigestumise tõttu tööle tulla. Kõigi kolme bussijuhi puhul selgus takistav asjaolu 14.01.
  33. a hommikul vahetult enne tööpäeva algust. Kuigi kokku langesid kolm erandlikku asjaolu, suudeti hoida kahju minimaalsena ning ära jäid kõigest ühe liini kolm väljumist. See on kahetsusväärne, kuid asjaolusid arvestades mitte etteheidetav. Seetõttu ei saa kaebajat süüdistada hooletuses, vaid pigem oli tegemist vääramatu jõuga, mida kaebaja ei saanud mõistlikult ette näha. Kaebaja ei teinud midagi karistamisväärset, vaid tegi endast kõik mõistlikult võimaliku, et rikkumist ära hoida ja kahju minimeerida. Arvestada tuleb asjaolu, et pärast 14.01.2014 on kaebaja võtnud teenuse korrapärase osutamise tagamiseks kasutusele täiendavad meetmed, iga päev on reservis kaks bussijuhti. Seega ei õigusta leppetrahvi väljamõistmist ka soov mõjutada kaebaja edasisi lepingurikkumisi ära hoidma. Seoses leppetrahvidega reiside hilinemise eest, tuleb märkida, et vastustaja jättis arvestamata, et reiside hilinemised toimusid ajal, mil ilmastikuolud olid keskmisest halvemad. Seetõttu seadsid bussijuhid esikohale reisijate ohutuse, mitte sõidugraafiku täpse järgimise. Halduskohus jättis arvestamata tõsiasja, et talvisel ajal muutuvad teeolud pidevalt ka sama päeva vältel. Teeolude halvenemine lumesaju tõttu ning paranemine sõltuvalt teede hooldamisest, samuti ka teiste liiklejate käitumine halva ilma ajal on muutuvad tegurid, mida kaebaja ei suudaks kontrollida. Seetõttu on arusaadav, et üksikud reisid hilinevad isegi juhul, kui sõidugraafikute koostamisel on ilmast tingitud viivitusega arvestatud. Busside hilinemise põhjustas vääramatu jõud ning rikkumised on seetõttu vabandatavad. Kõiki võimalikke hilinemist põhjustavaid asjaolusid seoses muutliku talvise ilmaga pole võimalik ette näha. Kaebaja dispetšerid on korduvalt edastanud vastustajale palveid teede puhastamiseks, kuid sellele ei reageeritud. Seega vastutab vähemalt osaliselt busside hilinemise eest ka vastustaja, kes ei suutnud tagada ühtlaselt häid teeolusid. Kohtla-Järve Linnavalitsus suhtub äärmiselt hooletult oma kohustusse tagada teede korrashoid. Leppetrahvi väljamõistmine ei aita edasisi rikkumisi ära hoida, mis on vastustaja väitel karistuse eesmärgiks. Marsruudi mittejärgimine 17.01.2014 liinil 17 väljumisega kell 22.00 Orult toimus bussijuhi inimliku eksimuse tõttu. Tegemist oli uue bussijuhiga, kes sõitis liinil esimest päeva üksinda. Seega ei olnud tegemist tahtliku liini mittejärgimisega. Halduskohus jättis arvestamata, et bussijuhtide vahetumine on loomulik ning paratamatult vajavad uued bussijuhid marsruudiga harjumiseks aega. Kuna uut juhti ei saadetud kohe üksi liinile, vaid esialgu käis temaga kaasas juhendav bussijuht, ei saa väita, et kaebaja oleks bussijuhtide nõuetekohasuse tagamisel olnud hooletu. Mõistetamatuks jääb, kuidas leppetrahvi väljamõistmine ühekordse inimliku eksimuse eest, mis ei olnud kaebaja otsese kontrolli all, aitab tulevikus rikkumisi vältida. Halduskohus hindas ebaõigesti kõigi rikkumiste eest leppetrahvi väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid ja kohaldas valesti materiaalõigust, kui leidis, et vastustaja kasutas oma kaalutlusõigust korrektselt. Asjakohased ei ole halduskohtu argumendid, et kaebaja ei ole väitnud, et leppetrahv on tema majanduslikku seisundit arvestades ebamõistlikult suur ning, et kaebaja on kulutanud advokaadi osutatud abile ligi kaks ja pool korda enam. Kaalutlusõiguse kasutamine peab olema kooskõlas seaduse eesmärkide ja põhimõtetega, arvestades proportsionaalsuse printsiipi. Nõustuda ei saa halduskohtu seisukohaga, et vastustaja arutlust kaebaja süü vormi ning varasema ja hilisema tegevuse üle lepingu täitmisel võibki pidada kaalutlusõiguse põhjenduseks. Halduskohtu põhjendused on ebaõiged mh põhjusel, et vastustaja pole analüüsinud ega vaidlustatud teates põhjendanud kaebaja iga rikkumise raskust eraldi, samas kohaldades kahel juhul leppetrahvi maksimumsummas ja ühel juhul miinimumsummas. Maksimaalses määras leppetrahvi kohaldamine peab eeldama eriti olulist rikkumist, kuid vastustaja ei ole maksimaalsest väiksemas ulatuses leppetrahvi määramist kaalunud. 4 Halduskohus möönnis, et vastustaja selgitused teates ei ole selged, kuid jättis tähelepanuta, et samade põhjendustega, millega halduskohtu hinnangul vastustaja põhjendas maksimaalses määras leppetrahvi kohaldamist, on põhjendatud teise rikkumise eest minimaalses määras leppetrahvi kohaldamist. Seega rikkus halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 157 lg-t
  34. Vastustaja ei ole ära näidanud seost leppetrahvi väljamõistmise ja väidetava eesmärgi saavutamise vahel. Kokkuvõtvalt on tegemist diskretsiooniõiguse olulise rikkumisega, mis toob kaasa haldusakti sisulise õigusvastasuse.
  35. Kohtla-Järve Linnavalitsus palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastuse kohaselt ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga justkui oleks toime pandud lepingu rikkumised vabandatavad vääramatu jõu tõttu. Kaebaja pidi lepingut sõlmides aru saama, mis on lepingu sisu ja, et vastustaja eesmärk lepingu sõlmimisel on sõiduplaani täpne järgimine. Samuti pidi kaebaja võtma tarvitusele meetmed, et erinevate tööjõust tulenevate takistuste korral oleks lepingu täitmine tagatud. Kaebajale oli teada, et lepingu rikkumisel on vastustajal õigus nõuda leppetrahvi. Nõustuda ei saa väitega, et pärast 14.01.2014 ei ole enam lepingu rikkumisi aset leidnud. Kaebaja esitas ise vastustajale ebaregulaarsete veootsade aruande, mille kohaselt jäi 24.08.2014 ära kolm reisi liinil nr
  36. Seega esitas kaebaja valeinfot. 13.01.2014 ja 14.01.2014 ei olnud erakordselt tormist ilma või tavapäratut ilmast tingitud olukorda, mis põhjendaks vääramatu jõu asjaolule tuginemist. Kaebaja on teadlik Eesti muutlikest ilmastikuoludest talvel ja pidi sellega arvestama ka lepingut sõlmides. Väited halbadest teeoludest ning viited, et tegemist oli niivõrd halbade teeoludega, et esines vääramatu jõu asjaolu, ei ole tõendatud. Seetõttu on alusetu kaebaja viide ilmast tingitud viivitusele. Samuti oli kaebaja enne lepingu sõlmimist teadlik Kohtla-Järve teeoludest, kuna osutas teenuseid samadel teedel
  37. aastast. Sõidugraafikud on koostatud kaebaja ettepanekute alusel, mistõttu on põhjendamatu kaebaja viide, et teed on üllatuslikult halvas seisukorras ja sõidugraafikute koostamisel ei ole neid asjaolusid arvesse võetud. Samas ei teavitanud kaebaja vastustajat viivitamatult lepingu täitmise võimatusest nii nagu leping seda ette näeb. Viivitamata teavitamine oleks kell 6.25 toimunud rikkumise korral olnud tunni või paari jooksul, kuid tunnistaja kinnitas kohtuistungil, et vastustajat informeeriti peale lõunat. Vastustaja ei ole eiranud enda kohustusi teede korrashoiul, kuid tõendatud ei ole ka vastustajast sõltuv asjaolu, mis vabandaks kaebajapoolset lepingu rikkumist. Kaebaja rikkumised ei olnud vabandatavad. Arusaamatud on kaebaja etteheiteid seoses 17.01.2014 rikkumisega leppetrahvi nõudmisel. Vastustaja nõustub, et uus bussijuht vajab harjutamiseks aega, kuid kaebaja peab tagama bussijuhtidele piisava väljaõppe selliselt, et algajad bussijuhid ei rikuks vastustajaga sõlmitud lepingut. Kaebaja pani toime kaheksa rikkumist, sealjuures varjates rikkumisi vastustaja eest ja mitte järgides lepingu p-i 13.4, mille järgi tuleb kõik lepingu alusel edastatavad teated edastada kirjalikult. Korduvate rikkumiste korral oleks vastustajal õigus leping üles öelda, mis oleks ilmselgelt kaebaja õigusi enam riivanud kui leppetrahvi nõue, mistõttu ei ole põhjendatud väide, et vastustaja kohaldas kõige rangemat meedet ja ilma olulisi asjaolusid kaalumata. Põhjendamata on ka kaebaja väited, et vastustaja rikkus leppetrahvi nõude esitamisel kaalutlusõigust või põhjendamiskohustust. Leppetrahvi kohaldamise tingimused ei tugine ühelgi õigusaktil ega kohtupraktikal ning rakendada tuleb võlaõigusseaduse põhimõtteid. Samuti ei tule lepingu rikkujale leppetrahvi eesmärkide kohta selgitusi anda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5
  38. Ringkonnakohus tagastab kaebaja apellatsioonkaebuse lisa, kuna see puudutab aega, mis eelnes haldusaktis toodud rikkumistele ja seetõttu ei saa mõjutada asja lahendamist. Ringkonnakohus leiab, et OÜ ATKO Liinid apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 22.12.
  39. a otsuse ja teeb uue otsuse, millega tühistab Kohtla-Järve Linnavalitsuse 07.03.
  40. a teate nr 2-5.20/752 ja 07.05.
  41. a vaideotsuse nr 2-5.20/1118-
  42. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
  43. HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgmist järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ja kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kuna praegusel momendil on tegemist kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktiga ja kaebaja on vaidlustanud kaalutlusõiguse teostamise reeglite rikkumist vastustaja poolt, siis on ringkonnakohtul vajalik kontrollida, kas halduskohus on õigustatult leidnud, et kaalutlusõiguse teostamisel ei ole rikkumisi toime pandud.
  44. Kaebaja ja vastustaja vahel sõlmitud Kohtla-Järve linna bussiliinide avaliku teenindamise lepingu (edaspidi Leping) p 8.6 kohaselt on Tellija poolt avastatud iga kehtestatud sõiduplaanis sätestatud bussiliini marsruudi mittejärgimise, liiniveo peatamise või muudatuste tegemise eest busside liikluses Tellijal õigus nõuda Vedajalt leppetrahvi kuni 200 eurot. Sama Lepingu p 8.7 alusel on Tellijal õigus nõuda Vedajalt leppetrahvi Vedajast tingitud asjaolude tõttu ärajäänud veootsa kuni kolmekordsele maksumusele vastavas summas, kuid mitte vähem kui 200 eurot. Lepingu p 8.9 kohaselt on Tellijal õigus nõuda Vedajalt leppetrahvi kuni 100 eurot iga Tellija poolt avastatud puuduse eest, mis puudutavad sõidukijuhtidele esitatavate nõuete mittetäitmist, või muid käesoleva lepingu või hankedokumentidest tulenevate kohustuste mittetäitmist, kui käesoleva lepingu mõnest muust sättest ei tulene konkreetse rikkumise osas teistsugust sanktsiooni.
  45. Käesoleval juhul on vastustaja leidnud, et 14.01.2014 on ära jäänud liinil nr 29 3 reisi, mille eest järgneb vastutus Lepingu p 8.7 alusel. Vastustaja tuvastas ka, et 14.01.2014 on toimunud hilinemine 4 reisil, mille eest on ette nähtud leppetrahv Lepingu p 8.9 alusel. Samuti on vastustaja tuvastanud, et 17.01.2014 on toimunud marsruudi mittejärgimine liinil nr 17, mille eest on ette nähtud leppetrahv Lepingu p 8.6 alusel. Toimunud rikkumiste üle ei ole vaidlust. Ringkonnakohus nõustub kaebaja seisukohaga, et vaidlustatud haldusaktis puuduvad põhjendused selle kohta, miks on leppetrahvid kahel korral määratud maksimumsummas ja ühel korral miinimumsummas. Kuna vastustajal oli õigus otsustada, millises summas ta leppetrahvi kohaldab, siis oleks vastustaja pidanud ka põhjendama, miks ta peab vajalikuks määrata leppetrahv just haldusaktis näidatud summas. Samuti ei nähtu haldusaktist, kas leppetrahvi määramisel on arvestatud ka kaebaja seisukohtadega. Ringkonnakohtu arvates on tegemist nii oluliste kaalutlemisreeglite rikkumisega, mis paratamatult toob kaasa haldusakti tühistamise. Samuti ei nähtu haldusaktist, milline oli 3 ärajäänud veootsa maksumus, kuna Lepingu p 8.7 alusel on see oluline leppetrahvi suuruse määramisel.
  46. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et haldusakt tuleb tühistada kaalutlusreeglite olulise rikkumise tõttu. Kuna tühistamisele kuulub haldusakt, siis kuulub tühistamisele ka selle osas tehtud vaideotsus. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks anda seisukohta apellatsioonkaebuse teiste seisukohtade osas.
  47. Kaebaja on taotlenud enda poolt kantud menetluskulude hüvitamist. Kuna ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja rahuldab kaebuse, siis HKMS § 109 lg 4 alusel tuleb muuta ka 6 menetluskulude jaotust. Kaebaja on halduskohtumenetluses taotlenud menetluskulude väljamõistmist summas 1632,20 eurot. Ringkonnakohus leiab, et antud taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Nagu nähtub taotlusele lisatud dokumentidest (I kd tl 177-181) sisalduvad menetluskulud ka vaidemenetluses kantud õigusabi summas 480 eurot. Kuna kaebaja saab nõuda ainult halduskohtumenetluses kantud menetluskulude hüvitamist, siis tuleb vaidemenetluses kantud menetluskulud sellest summast maha arvata ja kaebaja menetluskuludeks jäävad kulud summas 1152.20 eurot. Apellatsioonimenetluses on kaebaja taotlenud menetluskulude väljamõistmist 783 euro suuruses summas. Ringkonnakohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kui halduskohtus on kaebaja esindaja taotlenud õigusabikulusid ca 11 töötunni eest, siis apellatsioonimenetluses on taotletud õigusabikulusid 8 töötunni eest. Arvestades apellatsioonkaebuse mahtu ja asjaolu, et sisuliselt on apellatsioonkaebuses korratud samu asjaolusid, mis olid juba kirjas halduskohtule esitatud kaebuses, leiab ringkonnakohus, et taotlus kuulub rahuldamisele 4 töötunni ulatuses, so summas 384 eurot, millele lisandub riigilõiv 15 eurot. Seega kuulub apellatsioonimenetluses kaebaja kasuks väljamõistmisele kokku 399 eurot. Muus osas jäävad menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja kõik kantud menetluskulud jäävad tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.