← Eesti

2-16-1039/2

2-16-1039 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Merit Helm Määruse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2016.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-1039 Tsiviilasi Tallinna kohtutäitur Kaja Lilloja avaldu

) § 8 kohaselt peab kohtutäitur võtma viivitamata tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks.

§ 28

lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks.

§ 28

lg 2 ja lg 3 kohaselt võib võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtumääruse alusel, kusjuures läbiotsimist peavad taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on. Alates 01.10.2015.a jõustunud

§ 28

lg 21 sätestab, et

§ 28

lg 2 nimetatud kohtumääruse võib teha ilma, et võlgnik oleks varem keelanud kohtutäituril tema valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile siseneda või seal läbiotsimist teostada. Kohus leiab, et kohtutäituri poolt kohtule esitatud avaldus ei ole piisavalt põhjendatud ning tuleb seetõttu jätta rahuldamata.

§ 24lg 1 kohaselt tuleb täitmisteade võlgnikule kätte toimetada.

Avalduse teksti kohaselt edastati täitmisteade võlgnikule 06.02.2014.a. Avaldaja ei ole kohtule selgitanud, mil viisil täitmisteade võlgnikule kätte toimetati. Samuti ei ole avaldaja esitanud antud asjaolu tõendamiseks kohtule ühtki tõendit. Eeltoodust tulenevalt ei ole täitmisteate kättetoimetamise fakt käesoleval juhul kohtu poolt kontrollitav. Kohtutäitur taotleb luba võlgniku eluruumidesse sisenemiseks vara ülevaatuseks ja pildistamiseks, mis on vajalik vara seisukorra kindlaksmääramiseks, ruumide pildistamiseks ja varale võimalikult täpse hinna määramiseks. 2 2-16-1039

§ 28

lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. Seega peab kohus võlgniku eluruumi sisenemise nõusoleku andmise menetluses kontrollima, kas antud toiming on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Kohtutäitur on võlgniku kinnisasja (asukohaga XXX, Tallinn) arestinud.

§ 143p 4 kohaselt märgitakse kinnisasja arestimisaktis muu hulgas kinnisasja hind.

Kohtutäitur on vara arestimisaktis määranud XXX , Tallinn asuva korteriomandi hinnaks 13 000 eurot. Seega on kohtutäitur tegelikkuses pidanud võimalikuks hinnata kinnisasi ära ilma, et ta oleks vajanud võimalust võlgniku ruumidesse siseneda. Kohtutäitur ei ole põhistanud, millest lähtuvalt asub ta seisukohale, et tema poolt arestimisaktis määratud hind ebaõige on ja täpsustamist vajab. Eeltoodud põhjusel ei pea kohus põhjendatuks võlgniku eluruumi sisenemise taotlust rahuldada korteriomandi hindamise kaalutlusel. Järgnevalt hindab kohus kinnisasjale sisenemise õigust seoses vara seisundi kindlakstegemise huvi ja kohtutäituri poolse vara pildistamise sooviga.

§ 28

lg-d 1 ja 2 ei näe ette, et võlgniku ruume tohiks täitemenetluse huvides fotografeerida võlgniku tahte vastaselt ning tehtud fotosid avaldada. Isiku loata tema valduses olevatesse ruumidesse sisenemine, ruumide fotografeerimine ning ruumidest tehtud fotode avaldamine riivavad isiku eraelu puutumatust, mis tuleneb põhiseaduse §-st 26. Nimelt sätestab põhiseaduse § 26 esimene lause, et igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Põhiseaduse § 26 teine lause sätestab, et riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Isiku eraelu puutumatuse riivel peab omama selge seadusest tulenev alus ja legitiimne eesmärk ning riive peab olema selle eesmärgi saavutamise abinõuna vajalik, sobiv ning mõõdukas. Tulenevalt asjaolust, et seadus (eeskätt

§ 28

lg-d 1 ja 2) ei näe ette kohtutäituri õigust võlgniku eluruume tema tahte vastaselt pildistada ja neid fotosid avaldada, ei ole kohtul diskretsiooni võimaldada kohtutäituri siseneda võlgniku eluruumidesse vaid nende pildistamise soovist lähtuvalt. Kohtu hinnangul ei ole

§ 28lg 2 kui isiku põhiõigusi riivava sätte laiendav tõlgendamine lubatav.

Ühtlasi ei ole ruumidest fotode tegemine kohtu hinnangul vältimatult vajalik täitedokumendi täitmiseks (mis on

§ 28lg-te 1 ja 2 kohaldamise eelduseks).

Sundenampakkumise teade ja kuulutus on võimalik avaldada ka ilma ruumidest tehtud fotodeta. Täiendavalt juhib kohus tähelepanu asjaolule, et avaldusest nähtuvalt on kohtutäitur viimati võlgnikuga ühendust võtnud 08.07.2015.a. Kohtutäitur ei ole põhistanud, millisel põhjusel ei ole ta ise vahepealsel ajal võlgniku poole pöördunud ettepanekuga võimaldada tal ruumidega tutvuda ning neid korteriomandi kõrgema hinnaga müümise kaalutlustel fotografeerida. Kohus möönab, et

§ 28

lg-2 kohaldamiseks (koosmõjus lg-ga 1) ei ole sama paragrahvi lg-st 21 tulenevalt võlgniku keeldumine tema valduses oleval maatükil viibimiseks ja läbiotsimiseks. Samas oleks kohtutäituril võimalik ka käesolevas olukorras vähemalt teoreetiliselt leppida ruumidega tutvumine ja fotografeerimine võlgnikuga kokku kokkuleppeliselt. Eeltoodu alusel jätab kohus avaldaja taotluse võlgniku kinnisasjale sisenemiseks rahuldamata. 3 2-16-1039 /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.