← Eesti

3-12-1213/29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-12

§ 31

lg 2 kohaselt võib vanglateenistuse ametniku loal kinnipeetaval olla isiklik raadio, televiisor, video- või helikassettmagnetofon või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid. Tegemist on kaalutlusotsusega, mille langetamisel lähtutakse vangistuse täideviimise eesmärkidest, milleks on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitse. Kuigi mängude mängimine aitaks taotlejal aega veeta, ei ole reeglina tegu kvaliteetse meelelahutusega, mis aitaks efektiivselt kaasa tema õiguskuulekale käitumisele suunamisel. Taotlejal on Tallinna Vanglas võimalik oma vaba aega sisustada televisiooni- või raadiosaadete jälgimisega ning ajalehtede, raamatute ja õppekirjanduse lugemisega. Arvestada tuleb ka seda, et PlayStation 2 võimaldab seadme kuritarvitamisel lisafunktsioonina sidepidamist ning seoses sellega võib mängukonsooli kasutusse andmisega kasvada vangla julgeolekurisk. PlayStation 2 toetab ka võrgus mängimist ning teda on võimalik lisaseadmete abil kasutada koduarvutina. Vastavalt justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSE) § 641 p-le 10 on kinnipeetavale vanglas keelatud mobiiltelefonid ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, sealhulgas raadiosaatjad, pihu- ja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta. Samuti on Tallinna Vangla kodukorra p 14.5.1.12 kohaselt keelatud kinnipeetaval omada audio-videokandjaid ning mängukonsoole, mis võimaldavad internetiühendust. Tallinna Vangla möönab, et võrguühenduseks on vajalik mingit liiki väljund, kuid vanglal on mõistlik ennetavalt piirata sidepidamiseks vajalike vahendite levikut, kui hakata piirama ühenduse loomiseks vajalikke väljundeid, mida ametnikud igapäevaseks tööks kasutavad. Nende ühenduste kasutamine on kinnipeetavatel keelatud, kuid see ei välista kinnipeetavate poolt nende ühenduste kuritarvitamist. Samuti ei ole PlayStationist interneti kasutamist võimaldava seadme ilma eset lõhkumata demonteerimine tehniliselt võimalik. Tallinna Vangla kodukorra p 14.5.1.11 kohaselt on lisaks digitaalsetele vastuvõtjatele ja muudele elektroonilistele või tehnilistele sidepidamisvahenditele keelatud ka nende tarvikud (sh mälupulgad, kaardid jne) või neid imiteerivad seadmed. CD-plaatide ja mälukaardi üle pideva kontrolli teostamine on ressursimahukas töö, mis võib takistada vangla põhifunktsioonide täitmist. Seega võib nende kasutamine kambrites muuta järelevalve tagamise keerukamaks ning seada seeläbi ohtu vangla julgeoleku. Kuna taotlejale ei lubata mängukonsooli, ei leiaks ka CD-plaadid ja mälukaart kambris sihipärast rakendamist. 3. 27.03.2012 esitas VB vaide Tallinna Vangla 06.03.2012 taotlusele vastamise kirja nr 58/3784-3 kehtetuks tunnistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks asja uueks otsustamiseks. Tallinna Vangla jättis 22.05.2012 vaideotsusega nr 5-15/14023-1 VB vaide rahuldamata. 2

(8)3-12-1213 4. VB 12.06.2012 kaebuses taotletakse Tallinna Vangla 06.03.2012 taotlusele vastamise kirja nr 5-8/3784-3 tühistamist ning ettekirjutuse tegemist taotluse uuesti läbivaatamiseks. Kaebaja väitel tuleneb

-st üheselt, et kinnipeetaval on õigus omada PlayStation

  1. Vastustaja põhjendus, et kaebaja saab PlayStation 2 abil internetti kasutada, on absurdne, kuna kambrites on kaasaegsed telerid, mille kaudu on samuti teoreetiliselt võimalik internetti kasutada. Telerite avad, mis võimaldaks internetiühendust, on kinni kleebitud, seega oleks võimalik ka PlayStation 2 kinni kleepida. Kaebaja on ja oli nõus enda PlayStation 2-lt pesade eemaldamisega ning nõus kandma ka sellega seotud kulud. PlayStation 2 mälukaardile ei ole peale mängude võimalik midagi muud salvestada, mistõttu on vangla väide, et sellel on võimalik salvestada keelatud infot, naeruväärne. Jääb arusaamatuks, miks vangla on motiveerinud keeldumist julgeolekuohuga, kuna julgeolekuohu tekkimise või mitte tekkimise seisukohalt ei saa olla vahet selles, kas kaebajal on käes teleri või PlayStationi pult.
  2. Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja jääb vaidlusaluses haldusaktis ja vaideotsuses toodud seisukohtade juurde.

§ 15

lg 2 kohaselt on vanglas keelatud esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut.

§ 15

lg 4 annab vanglale õiguse keelata täiendavaid esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad lõikes 2 toodud tingimustele. Täiendavate ainete ja esemete keelamine

§ 15

lg 4 kirjeldatud viisil eeldab põhjendatud täpsustava üldakti kehtestamist või ad hoc üksikakti andmist (Riigikohtu 05.03.2009 otsus nr 3-3-1-102-08). Antud juhul on vangla, tuginedes seadusele, justiitsministri määrusele ja vangla direktori üldkorraldusele andnud põhjendatud üksikakti. Vaidlusaluses haldusaktis keelduti põhjendatult VB-le kambrisse mängukonsooli PlayStation 2 lubamisest julgeolekukaalutlustel. Kuna PlayStation 2 võimaldab seadme kuritarvitamisel lisafunktsioonina sidepidamist, võib mängukonsooli kasutusse andmisega kasvada vangla julgeolekurisk.

-st ei tulene kinnipeetavale absoluutset õigust PlayStationi kambris kasutamiseks. Vangla annab

§ 31

lg 2 kohaselt loa juhul, kui seadme kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid. Juhul, kui vangla leiab, et teleri kasutamine kambris võib ohtu seada vangla üldise julgeoleku, keeldutakse kinnipeetavale ka teleri kambris kasutamiseks loa andmisest. Iga kambris televiisori, raadio või muu vaba aja veetmiseks vajaliku eseme kasutamiseks esitatud taotluse lahendamisel arvestatakse konkreetsete asjaoludega ning keeldumise kohta antakse haldusakt, mida põhjendatakse. 6. Tallinna Halduskohtu 30.08.2012 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjendused olid järgmised. 1)

§ 31

lg 2 alusel loa andmisest keeldumine on haldusakt, vaatamata selle vormistamisele kirjana (vt ka Riigikohtu 09.06.2010 otsus nr 3-3-1-32-10, p 17, 26.03.2012 otsus nr 33-1-77-11, p 10). 2) HKMS § 158 lg 3 kohaselt kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Riigikohus on leidnud, et kinnipeetavale kambrisse isikliku raadio, televiisori või muu vaba aja veetmiseks vajaliku eseme lubamisel on vangla administratsiooni diskretsioon piiratud

§ 31lg-s 2 nimetatud kaalutlustega.

Loa andmiseks peab vangla kaaluma, kas kambrisse taotletava eseme kasutamine võib rikkuda vangla sisekorraeeskirja või häirida teisi isikuid.

§ 31

lg-s 2 nimetamata kaalutluste arvestamine ei ole lubatud, kuna sellega ületatakse kaalutlusõiguse piire (vt Riigikohtu 29.09.2010 otsus nr 3-3-1-49-10, p 12 ning 09.06.2010 otsus nr 3-3-1-32-10, p 19). Seega ei saa asjakohasteks pidada vangla kaalutlusi, et kinnipeetaval on Tallinna Vanglas võimalus oma vaba aega sisustada ka televi3

(8)3-12-1213 siooni- või raadiosaadete jälgimisega ning ajalehtede, raamatute ja õppekirjanduse lugemisega. 3) Samas on Riigikohus leidnud, et vangla sisekorraeeskirja rikuks selliste esemete kambrisse lubamine ja nende kasutamise võimaldamine, mis

§ 15

ning VSE § 641 alusel on käsitatavad keelatud esemetena, sest sellega seatakse ohtu vangla julgeolek (Riigikohtu 09.06.2010 otsus nr 3-3-1-32-10, p 19).

§ 15

lg 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis: 1) ohustavad inimese julgeolekut; 2) sobivad eriti vara kahjustamiseks või 3) võivad ohustada vangla julgeolekut. Seega oli Tallinna Vanglal alus seadmete lubamisest keelduda juhul, kui seadmete kasutamise funktsioon võis ohustada vangla julgeolekut. 4) Tallinna Vangla on vaidlustatud haldusaktis leidnud, et PlayStation 2 võimaldab seadme kuritarvitamisel lisafunktsioonina sidepidamist ning sellega seoses võib mängukonsooli kasutusse andmisega kasvada vangla julgeolekurisk. Ka leidis Tallinna Vangla, et seade toetab võrgus mängimist ning teda on võimalik lisaseadmete abil kasutada koduarvutina. Kaebaja ei ole vastustaja eeltoodud seisukohti kahtluse alla seadnud. Vastavalt VSE § 641 p-le 10 on kinnipeetavale vanglas keelatud mobiiltelefonid ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, sealhulgas raadiosaatjad, pihu- ja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta. Kohus on seisukohal, et eeltoodud sättest tulenev keeld hõlmab ka selliseid elektroonilisi vahendeid, mida on seadme kuritarvitamisel võimalik sidepidamiseks ning info edastamiseks ja vastuvõtmiseks kasutada. Seega võivad kaebaja poolt kambrisse taotletavad seadmed

§ 15

lg 2 p-st 3 ning VSE § 641 p-st 10 tulenevalt kuritarvitamise korral ohustada vangla julgeolekut. Vaidlustatud haldusaktist nähtuvalt kaalus vastustaja ka seda, kas oleks võimalik mängukonsooli lõhkumata demonteerida sellelt interneti kasutamist võimaldav seade, kuid asus seisukohale, et see võimalik ei ole. Seega ei saanud vastustaja otsuse tegemisel arvestada kaebaja valmisolekuga eemaldada PlayStation 2 seadmelt internetti võimaldavad pesad. Kaebaja väide, mille kohaselt ei saa julgeolekuohu tekkimise seisukohast vahet olla selles, kas kaebajal on käes teleri või PlayStation 2 pult, ei ole asjakohane. Sarnaselt vaidlusalustele seadmetele on ka televiisori lubamiseks kambrisse vajalik vanglateenistuse ametniku luba, mistõttu otsustatakse ka televiisori kambrisse lubamine iga konkreetse juhtumi asjaolusid ning julgeolekuohtu arvesse võttes. Seega on Tallinna Vangla keeldumine PlayStation 2 kambrisse lubamisest lõppkokkuvõttes õiguspärane. 5) Mis puudutab kaebaja taotlust PlayStation 2 mängimiseks vajaliku puldi, CD-plaatide ja mälukaardi kambrisse lubamiseks, siis arvestades sellega, et tegemist on põhiseadme kasutamiseks vajalike tarvikutega ning põhiseadme kambrisse lubamisest keeldumist saab pidada õiguspäraseks, oli ka vastavas osas kaebaja taotluse rahuldamata jätmine põhjendatud. Ühtlasi on vastustaja õigesti tuginenud Tallinna Vangla kodukorra p-le 14.5.1.11, mille kohaselt on vanglas keelatud digitaalsed vastuvõtjad ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, nende tarvikud (sh mälupulgad, -kaardid jne) või neid imiteerivad seadmed. Seega oli Tallinna Vangla keeldumine ka CD-plaatide ja mälukaardi kambrisse lubamisest õiguspärane. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7. VB apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldatakse. Apellant leidis, et talle tuleneb

-st õigus kambris Playstation mängukonsooli omada. Vangla manipuleerib julgeoleku mõistega. Vangla toodud näited julgeolekuohu kohta on naeruväärsed. Apellant on Playstation mängukonsooli ostnud vangla poest kambris kasutamiseks. 4

(8)3-12-1213 Seadusandlus ei ole selles küsimuses muutunud ning kui muutunud on vangla seisukoht, siis on see seadusel mittepõhinev kapriis. Vangla ei võimalda vaba aja veetmiseks midagi peale väikese valikuga raamatukogu ja spordisaali üks kord nädalas. Vangla praktika on vastuoluline ja muutlik. Kui kohtule esitatud seisukoha järgi on digiraadiod vanglas keelatud, siis vangla poes müüakse neid. Küüniline on kaebusele esitatud vangla vastus, kus sisuliselt öeldakse, et ka digitelerid võib ära keelata. Apellant on nõus, et vangla peab tagama teatud julgeoleku, kuid sellekohased liialdused toovad kaasa kinnipeetavate õiguste riive. Ei tohi karmistada jõustunud kohtuotsusega määratud karistust. Varem oli teretulnud, kui kinnipeetav millegagi tegeles ja millegi vastu huvi tundis, kuid nüüd on kõik äkki muutunud julgeolekuohuks. 8. Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Ebaõige on apellandi seisukoht, nagu tuleneks

-st üheselt kinnipeetava õigus Playstationi kasutamiseks. Vanglal on sellekohase loa andmisel

§ 31

lg-st 2 tulenevalt kaalutlusõigus, mille alusel tuleb kaaluda, kas vastava seadme kasutamine võib rikkuda vangla sisekorraeeskirja või häirida teisi isikuid. Põhjus loa andmisest keeldumiseks võib olla oht vangla julgeolekule. Vangla jääb seni avaldatud seisukohtadele Playstation 2, CD-plaatide ja mälukaardi lubamisega kaasnevatest julgeolekuriskidest ja märgib, et Riigikohus on 25.10.2012 otsuses nr 3-3-1-27-12 leidnud, et kinnipeetav ei saa eeldada, et kord lubatud esemed ei võiks olla mingist hetkest alates keelatud ja seda ka tagasiulatuvalt. Esemed on ohtlikud nende soetamise ajast sõltumata. Õiguspärase ootuse tekkimine on välistatud, sest seadusandja poolt

§ 15

lg-s 4 tehtud reservatsioonist tulenevalt võidakse varem lubatud esemeid keelata. Kinnipeetav ei saa eeldada, et julgeolekusituatsioon ja vangla hinnang eseme ohtlikkusele aja jooksul ei muutu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9.

§ 31

lg 2 sätestas Tallinna Vangla 06.03.2012 kirjas nr 5-8/3784-3 väljendatud otsuse langetamise aja redaktsioonis: „Vanglateenistuse ametniku loal võib kinnipeetaval olla isiklik raadio, televiisor, video- või helikassettmagnetofon või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid.“ Viidatud säte annab vanglateenistuse ametnikule tõepoolest kaalutlusõiguse kinnipeetavale selles sättes nimetatud eseme kambrisse lubamiseks. Kuid see kaalutlusõigus võib olla piiratud seaduse muu sätte või selle alusel antud õigusaktiga. 10.

§ 15

lg 2 sätestab, et kinnipeetavale on keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Sama paragrahvi lg 3 annab justiitsministrile õiguse kehtestada kinnipeetavale vanglas keelatud asjade loetelu ning selle sätte alusel on niisugune loetelu kehtestatud justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 (VSE) §-ga 641.

§ 15

lg 4 annab vanglateenistusele võimaluse keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. Selle sätte ja

§ 105

lg 21 p 14 alusel on võimalik vanglas kinnipeetavatele aineid ja esemeid täiendavalt keelata mh vangla kodukorraga. Vangla kodukord kui haldusakt (üldkorraldus) on HMS § 60 lg 2 kohaselt täitmiseks kohustuslik ka vanglateenistuse ametnikele. Seetõttu ei ole vanglateenistuse ametnikul

§ 31

lg 2 alusel kaalutlusõigust lubada kinnipeetaval omada eset, mille omamine on kinnipeetaval keelatud

§ 15lg 2, VSE või vangla kodukorraga.

11. Seetõttu on vastuolulised halduskohtu otsuse põhjendused, nagu oleks Tallinna Vangla 06.03.2012 kirjas nr 5-8/3784-3 väljendatud otsuse näol tegemist kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktiga, mille õiguspärasust hinnates tuleb kohtul HKMS § 158 lg 3 kohaselt kontrollida 5

(8)3-12-1213 kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt, ning nagu laieneks VSE § 641 p-st 10 kinnipeetavale tulenev keeld ka vaidlusalusele mängukonsoolile. Kui vaidlusaluse mängukonsooli omamise keeld tulenes kaebajale juba VSE § 641 p-st 10, puudus vanglateenistuse ametnikul kaalutlusõigus seda mängukonsooli kaebajale lubada. Kui tegemist ei ole kaalutlusõiguse alusel antava haldusaktiga, ei puutu HKMS § 158 lg 3 ega kaalutlusreeglid selle haldusakti õiguspärasuse hindamisel asjasse.
  1. VSE § 641 p 10 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud „mobiiltelefonid ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, sealhulgas raadiosaatjad, pihu- ja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta“. 06.03.2012 kirjas leiab vastustaja, et Playstation 2 võimaldab seadme kuritarvitamisel lisafunktsioonina sidepidamist, kuna ta toetab ka võrgus mängimist ja teda on võimalik lisaseadmete abil kasutada koduarvutina. Halduskohus on asunud seisukohale, et VSE § 641 p-st 10 tulenev keeld hõlmab ka selliseid elektroonilisi vahendeid, mida on „seadme kuritarvitamisel“ võimalik sidepidamiseks ning info edastamiseks ja vastuvõtmiseks kasutada. Ringkonnakohus halduskohtu sedavõrd laia tõlgendusega ei nõustu, leides, et VSE § 641 p-st 10 tulenev keeld hõlmab selliseid elektroonilisi vahendeid, mille funktsioon hõlmab sidepidamist ning info edastamist ja vastuvõtmist.
  2. Pooltel puudub vaidlus selles, et Playstation 2 võimaldab lisafunktsioonina sidepidamist ning tema funktsioonide hulka kuulub ka võrgus mängimise toetamine. Vangla 06.03.2012 kirjast nähtuvalt on VB taotlenud, et vangla spetsialist vaataks Playstation 2 üle ja demonteeriks interneti kasutamist võimaldava seadme. Seadme kohta antakse Vikipeedias sellist tehnilist infot, et mängukonsool on meelelahutuseks mõeldud arvuti või kohandatud arvutisüsteem, mis tekitab videot kuvava signaali ja mida saab koos kuvariga kasutada videomängu mängimiseks, ning väljendit „videomängu konsool“ kasutatakse, et eristada masinat, mis on kujundatud tarbijatele ostmiseks ja kasutamiseks ainult videomängude mängimiseks, personaalarvutist, millel on mängimise kõrval ka palju muid funktsioone. Playstation 2 kohta märgitakse, et see mängukonsool toetab ka võrgus mängimist;
  3. a tuli Euroopas müüki võrguadapter, mis tegi võimalikuks PS2-ga võrgus mängimise, samuti liitumise Playstation 2 onlinekogukonnaga Central Station ning
  4. a müüki tulnud „Slim“ mudelitel on võrguadapter sisse ehitatud. Mõned mängud lubavad kasutada sissehelistamisega internetiühendust ehk dial-up'i või ühendada otse kaks PS2-te võrgukaabli kaudu või läbi ruuteri kokku. Vikipeedias antakse ka juhised, kuidas Playstation 2-le mõeldud Linuxi komplekti abil anda sellele mängukonsoolile koduarvuti funktsionaalsus.
  5. Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et Playstation 2 puhul on tegemist seadmega, mille tootja mõeldud funktsiooniks on muuhulgas info edastamine ja vastuvõtmine Interneti teel, ilma et sellise funktsionaalsuse saavutamine eeldaks mingisugust „kuritarvitamist“. VSE § 641 p-s 10 nimetatud esemetest nagu pihu- ja personaalarvutid eristab kõnealust mängukonsooli Interneti vahendusel sidepidamise seisukohast peamiselt asjaolu, et mängukonsooli puhul on sellise funktsiooni kasutamise harilik eesmärk võrgus videomängude mängimine. Seetõttu nõustub ringkonnakohus kokkuvõttes halduskohtu hinnanguga sellele, et vaidlusaluse Playstation 2 puhul on tegemist seadmega, mille omamisele vanglas laieneb VSE § 641 p-st 10 tulenev keeld.
  6. Vaidluse tekkimise ajal kehtinud Tallinna Vangla direktori 16.04.2009 käskkirjaga nr 21 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra1 p-dest 14.5.1.11 ja 14.5.1.12, millele viidatakse ka 06.03.2012 kirjas ja 22.05.2012 vaideotsuses (tl 2-3), tuleneb selgesõnaliselt, et „täiendavalt ja täpsustavalt VSkE §-s 64¹ sätestatud keelatud esemete ja ainete loetelule on Vanglas kinni 1 http://www.vangla.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=51377/Tallinna+vangla+kodukord.pdf 6
(8)3-12-1213 peetavale isikule keelatud digitaalsed vastuvõtjad ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, nende tarvikud (sh mälupulgad, -kaardid jne) või neid imiteerivad seadmed; audio-videokandjad ning mängukonsoolid, mis võimaldavad interneti ühendust“. Vaideotsuses viidatud sama kodukorra p 14.5.6, mis sõnastati Tallinna Vangla direktori 01.07.2011 käskkirja nr 21 „Ajutise erisuse kehtestamine kodukorrast“ p-ga 1.2 muudetud kujul järgmiselt: „Kinnipeetav, kes soovib kasutada isiklikku raadiot, televiisorit, video- või helikassettmagnetofoni või muud olmeelektroonikat ja vahistatu, kes soovib kasutada isiklikku raadiot või televiisorit, peab esitama lisas 7 toodud vormil taotluse peaspetsialist-üksuse juhi nimele, kes otsustab olmeelektroonika lubamise“ ja millega põhjendati peaspetsialist-üksuse juhi otsustusõigust Playstationi kambrisse lubamiseks, ei anna ringkonnakohtu hinnangul peaspetsialist-üksuse juhile õigust lubada kambrisse kodukorra p 14.5.1 kohaselt keelatud esemeid.
  1. Poolte vahel ei ole vaidlust 06.03.2012 kirjas toodud seisukoha üle, et Playstationist Interneti kasutamist võimaldava seadme demonteerimine ei ole ilma eset lõhkumata tehniliselt võimalik.
  2. Seega välistas kaebaja taotluse rahuldamise üheselt ka taotluse lahendamise ajal kehtinud Tallinna Vangla kodukorra redaktsioon.
  3. Kuna lisaks taotluse lahendamise ajal kehtinud Tallinna Vangla kodukorra redaktsioonile välistas kaebaja taotluse rahuldamise ka VSE § 641 p 10, ei mõjuta käesoleva kohtuasja lõpptulemust see, et halduskohus ei juhtinud vastavalt HKMS § 2 lg-le 5, § 120 lg 1 p-le 3 ja § 122 lg 2 p-le 1 kohtumenetluse vältel kaebaja tähelepanu vajadusele täiendada kaebust Tallinna Vangla kodukorra p-de 14.5.1.11 ja 14.5.1.12 tühistamise taotlusega. VSE § 641 p 10 oleks välistanud ka sellise taotlusega kaebaja eesmärgi saavutamise. Hinnates VSE § 641 p-st 10 mängukonsooli omamisele tuleneva piirangu proportsionaalsust, viitab ringkonnakohus käesoleval ajal kehtiva, Tallinna Vangla direktori 31.03.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra2 seletuskirjale.3 Nimelt on ka selle kodukorra redaktsiooni kohaselt keelatud „digitaalne või elektrooniline mäng ning mängukonsool“ (p 7.1.33). Piirangut on käskkirja seletuskirjas põhjendatud järgmiselt: „Elektroonilisi ja digitaalseid mänge on väga erinevaid ning paljude mängude mängimiseks on vajalik mängukonsoolide või muude tarvikute/seadmete olemasolu. Sellistesse seadmetesse on võimalik peita keelatud esemeid või aineid ning neid on võimalik ümber ehitada muuks otstarbeks (nt sidevahendiks, interneti kasutamiseks vm), kuid elektroonika kontrollimine ja läbiotsimine on vanglas raskendatud. Vanglateenistuse ametnikud ei ole elektroonikaspetsialistid ning erialaseid teadmisi omamata on üksnes vaatluse tulemusel keeruline hinnata, kas seade on ümber ehitatud või mitte. Keelatud ainete ja esemete leidmiseks on vaja seade lahti võtta, kuid seetõttu kaotavad uued elektroonikaseadmed garantii. Samuti võib esemete lahtivõtmine põhjustada nende rikkeid, mis omakorda võivad vanglale kaasa tuua varalise kahju nõudeid. Mängukonsoolide mängud on ka enamjaolt vägivaldse sisuga. Nimetatud mängude omamine ja mängimine annab kinnipeetavatele valed väärtushinnangud ning võib õhutada vägivalda. Mängude mängimine tekitab hasarti (sõltuvust), mängimine on ebaratsionaalne ajakasutus ja vangistuse täideviimise eesmärke saaks muude tegevustega hoopis tulemuslikumalt realiseerida. Kuigi arvutimängud ei ole otseselt hasartmängud, on neil hasartmängule iseloomulikke tunnuseid, mis võivad mõjutada ka täiskasvanud isiku psüühikat. Arvutimängude mängimine võib tekitada sõltuvust ja soovi veeta rohkem aega mängides ning selle võimaluse puudumisel põhjustada ärrituvust ja negatiivset hoiakut ümbritseva suhtes. Ärritunud olek mõjutab kinnipeetavate omavahelist suhtlemist ja põhjustab kiiremini konfliktide tekkimist, mis ohustab vangla üldist julgeolekut. Kinnipeeta2 http://www.vangla.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=57924/Tallinna+vangla+kodukord.pdf 3 http://www.vangla.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=57926/Tallinna+vangla+kodukorra+seletuskiri.pdf 7
(8)3-12-1213 vatel on muul viisil võimalik oma vaba aega sisustada. Seega tuleneb eelpooltoodust, et kõnealuses punktis nimetatud esemed on ohuks vangla julgeolekule.“
  1. Eeltoodud põhjendustel on Tallinna Vangla 06.03.2012 kirjas nr 5-8/3784-3 väljendatud otsus haldusakt, mida ei tule hinnata kaalutlusreeglite alusel. Seetõttu, kuigi selle põhjendustes viidatakse asjakohatult kaalutlusõiguse kasutamisele, on tegemist lõppastmes õiguspärase haldusaktiga, mille tühistamiseks puudub alus. Apellatsioonkaebuse ja kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus muudab üksnes halduskohtu otsuse põhjendusi, asendades need käesoleva otsuse põhjendustega.
  2. Menetlusosalised ei ole esitanud taotlusi apellatsiooniastme menetluskulude väljamõistmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.