3-16-135/10

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-16-135 Määruse kuupäev

1. märts 2016 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Aleksandr Suvorov kaebus Justiitsministeeriumi kohustamiseks võtta vastu A. Suvorovi pöördumine vene keeles Resolutsioon Tagastada Aleksandr Suvorovi kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud ja menetluse käik
2. Aleksandr Suvorov esitas 14.01.
3. a Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt keeldus 26.11.
4. a Justiitsministeerium vastu võtmast A. Suvorovi 28.09.
5. a saadetud kaebust Tartu Vangla töötajate tegevuse peale põhjusel, et kaebus oli kirjutatud vene keeles. Kaebuse esitaja heidab Justiitsministeeriumile ette mittetähtaegset vastamist. Kaebaja leiab, et keeldumisega tema kaebust läbi vaadata on rikutud tema õigusi ja diskrimineeritud teda keele tõttu. Kaebaja palub kohustada Justiitsministeeriumi vastu võtma vene keeles koostatud kaebus. Kaebuse kohaselt on A. Suvorov kinnipeetav, kandes karistust käesoleval hetkel Tartu Vanglas.
6. Kohus jättis 08.02.
7. a määrusega kaebuse käiguta, andes kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus palus täpsustada kaebuse asjaolusid ja nõuet – kuidas on kaebaja õigusi rikutud, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks ning kas õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kohtu seisukoht
8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kohus kaebuse menetlusse võtmisel ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus mõistab kaebaja tahet selliselt, et kaebuses on esitatud tuvastamisnõue Justiitsministeeriumi 26.11.2015 pöördumise tagastamise õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja kohustamisnõue venekeelse kaebuse läbivaatamiseks Justiitsministeeriumi poolt.
9. Kohus selgitab, et vanglas kinnipeetaval ning vähemusrahvusesse kuuluval isikul ei ole õigust nõuda riigiasutuselt vene keeles esitatud pöördumise läbivaatamist. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 52 lg 1 kohaselt on riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel eesti keel. Võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise riigiasutuses ning kohtu- ja kohtueelses menetluses sätestab seadus.
10. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg 2 kohaselt kasutatakse haldusmenetluses võõrkeeli keeleseaduses sätestatud korras. Keeleseaduse (KeeleS) § 10 lg 1 kohaselt toimub riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine eesti keeles. KeeleS § 12 lg 1 sätestab, et kui riigiasutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde. Seega on riigiasutusel, sh Justiitsministeeriumil seadusest tulenev õigus nõuda võõrkeeles esitatud kaebuse tõlget. Käesoleval juhul ei kohaldu KeeleS § 9 lg 1, mis sätestab, et omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus pöörduda selle omavalitsusüksuse territooriumil tegutseva riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse poole ning saada nendelt ja nende ametnikult ja töötajalt eesti keeles antavate vastuste kõrval ka vastuseid selle vähemusrahvuse keeles.
11. Kohus mõistab, et kaebuse esitaja on hetkel olukorras, kus tõlkimise korraldamine võib olla tema jaoks keeruline. Samas ei tulene seadusest Justiitsministeeriumile kohustust võtta vastu võõrkeelseid dokumente ning tõlke nõudmise osas ei tee seadus erandit kinnipeetava suhtes. Kinnipeetavate kirjavahetuse tingimusi ja korda, s.h tõlkimise korraldamist reguleerib vangla sisekorraeeskiri (VSE), mille § 491 lg 1 sätestab, et vangla saadab Justiitsministeeriumile vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud võõrkeelsed vaided ning võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused Justiitsministeeriumile enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. Dokumentide tõlkimise eest on kohustatud maksma kinnipeetav. Vastavalt VSE § 491 lg-le 2 arvestatakse võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa kinnipeetava vanglasiseselt isikuarvelt maha. Enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist võtab vangla kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta. Tasu makstakse tõlkija esitatud arve alusel. Tõlketeenuste hinnakiri ja tasu arvutamise kord tehakse kinnipeetavale teatavaks enne allkirja võtmist. Kui kinnipeetaval puuduvad rahalised vahendid, siis tasub tõlketeenuse eest VSE § 491 lg 4 kohaselt vangla. Seega on vangla sisekorraeeskirjas ette nähtud dokumentide tõlkimise protsess, kui kinnipeetav soovib kaevata Justiitsministeeriumile vangla haldusaktide või toimingute peale või nõuda kahju hüvitamist. Isiku Justiitsministeeriumi poole pöördumise õigus on kaitstud ka vanglas viibimise ajal. Kaebajale on tagatud kirjade saatmise õigus ning vajadusel tõlketeenus.
12. Kohus on käesoleva haldusasja käigus küsinud Tartu Vanglalt kaebuse esitaja isikukonto väljavõtet. Sellest nähtub, et enne Justiitsministeeriumile kaebuse esitamist oli A. Suvorovi isikuarvel ilmselt piisavalt vahendeid, et tasuda tõlketeenuse eest.
13. Kaebuse esitaja ei ole kohtule selgitanud, mis on tema Justiitsministeeriumi poole pöördumise eesmärk, samuti kuidas on Justiitsministeeriumi keeldumine kaebust läbi vaadata ning vastuse viibimine tema õigusi rikkunud.
14. Kohtu hinnangul pole võimalik menetleda kaebust ka osaliselt, võttes kaebus menetlusse tuvastusnõude osas, mis puudutab Justiitsministeeriumi viivitust kaebusele vastamisel. 2 Kaebuse kohaselt esitas A. Suvorov Justiitsministeeriumile oma kaebuse 28.09.
15. a. Justiitsministeerium vastas kaebuse esitajale 26.11.
16. a. Seega viibis vastus ligi kaks kuud. Vastavalt Justiitsministri 19.12.2013 käskkirja nr 121 „Justiitsministeeriumi asjaajamiskord ja volituste andmine“ § 47 lg-le 1 vaadatakse dokument läbi ja asi lahendatakse 30 päeva jooksul dokumendi saamisest arvates, kui õigusaktidest või juhi teenistus- või tööalasest korraldusest ei tulene muud tähtaega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib asja lahendamise tähtaega õigusaktides ettenähtud korras ja tingimustel pikendada, kuid sellest peab dokumendi saatjat teavitama enne tähtaja saabumist (§ 47 lg 2 ls 2). Kaebuse esitaja on seega õigustatult märkinud, et temale vastuse andmisega on hilinetud. Käesoleval juhul oli aga vene keeles esitatud kaebuse tagastamine õiguspärane. See tähendab, et Justiitsministeerium viivitas küll vastamisega, kuid see ei muuda vastust õigusvastaseks. Kaebajal puudub õigus nõuda vastuse viivitamise õigusvastasuse tuvastamist. Ka võimalik kahjunõue oleks perspektiivitu.
17. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks – see tähendab, et avalik võim peab olema riivanud kaebaja õigusi, kaebajale peab kuuluma seadusest tulenev õigus nõuda ning kaebus peab olema õiguse kaitseks sobiv. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 järgi võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kaebajal puudub seadusest tulenevalt õigus nõuda venekeelse kaebuse vastuvõtmist ja läbivaatamist. Kaebaja ei ole põhjendanud oma õiguste rikkumist seoses vastuvõtmisest keeldumisega. Seetõttu ei saa kaebaja õiguste kaitsmisele kaasa aidata Justiitsministeeriumi keeldumise õigusvastasuse tuvastamisnõue ega kohustamisnõue vene keeles esitatud kaebus läbi vaadata. Esitatud kaebusega ei ole võimalik kaitsta kaebaja õiguseid HKMS § 44 lg 1 mõistes. Eeltoodud põhjustel ei ole tuvastamis- ega kohustamisnõue lubatav, kuna kaebajal puudub kaebeõigus vastavate nõuete esitamiseks.
18. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 1 võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktiväited on tõendatud. Ka Riigikohus on öelnud, et menetlusökonoomia huvides näeb seadus ette võimaluse tagastada kaebus, milles selle esitaja pole kohtu määratud tähtajaks kõrvaldanud kohtu äranäidatud puudusi (vt Riigikohtu halduskolleegiumi lahend nr 3-3-1-100-08, p 29). Kuna kaebajal puudub kaebeõigus, siis ei ole kaebus lubatav. Kohtu hinnangul puudub vajadus esitatud kaebuse edasiseks menetlemiseks. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
19. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis ei võta kohus seisukohta riigilõivu tasumisest vabastamise ja riigi õigusabi saamiseks taotluste osas. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik 3