Obsah (7)

§ 424§ 64§ 65§ 5§ 203§ 68§ 76

1-13-5400 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2016.a, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk Alla Korkin Prok

§ 424, 203, 328 lg.

1, § 274 lg. 1 järgi ja karistatud

§ 64lg.

1 alusel liitkaristusega 1 aasta vangistust. Nimetatud karistusest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva ning ärakandmisele jäi 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel liideti juurde Tartu Maakohtu poolt 06.03.2012.a otsusega mõistetud kandmata karistus 2 aastat 9 kuud 28 päeva ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 9 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati alates 06.04.2013.a. Kohtuotsus jõustus 27.06.2013.a. Karistusseadustiku revisjoni tõttu vaadati 2015 aasta alguses

§ 5lg.

2 alusel süüdimõistetute poolt kandmisel olevad karistused üle ning Tartu Ringkonnakohtu 16.03.2015.a. määrusega

§ 5lg 2 alusel vabastati V.

B. temale Tartu Maakohtu 11.06.2013 otsusega

§ 203järgi mõistetud 8 kuu pikkusest vangistusest.

Samuti mõisteti V. B.

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks 11 kuud vangistust ning

§ 68lg 1 alusel loeti karistusaja hulka V.

B. kahtlustatavana kinnipidamise aeg 29.12.-30.12.2012 ja 14.01.2013, s.o 3 päeva, ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 10 kuud 27 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud 10 kuu 27 päeva pikkust vangistust V.

B. Tartu Maakohtu 06.03.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aasta 9 kuu 28 päeva vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti alates 06.04.

1. Esmakordselt esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule V. B. isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise valve alla 06.03.2015.a. Tartu maakohtu Valga kohtumaja
2. aprilli 2015.a. kohtumäärusega jäeti V. B. Tartu Maakohtu 11.06.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-5400 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. 26.11.2015.a. esitas Tartu Vangla esitas uuesti Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava V. B. vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud üheteistkümnel korral ning hetkel on kandmas viiendat reaalset vangistust. Vangistuse jooksul on isikule määratud mitmeid distsiplinaarkaristusi, millest kehtivad on
3. Kuriteod varieeruvad: vargustele on lisandunud vägivaldsed kuriteod ja narkootikumide käitlemine, samuti põgenemine ja joobes juhtimine. Kuriteod on aja jooksul muutunud ohtlikumaks. Soodusteguriks on alkohol ja vastutustundetu käitumine. Vangistuse ajal on V. B. õppinud perioodil 01.09.2013-19.06.2014 xxxxxxxxxxx selle lõpetanud. Perioodil 01.09.2014-09.04.2015 õppis xxxxxxxxx, kuid katkestas õpingud kuna ei soovinud edasi õppida. Perioodil 14.01.2014-08.04.2014 õppis isik riigikeelt A1 tasemel ning läbis kursuse eksamitulemusega 72,3% ja perioodil 26.04.2014-07.092014 õppis riigikeelt A2 tasemel lõpetades tulemusega 69% võimalikust punktisummast. Mõnikord soovis ise vastata, kuid enamasti rääkis vaid siis, kui küsiti. Motivatsioon eesti keele õppimiseks on olemas, kuid mitte iseseisva keeleõppijana. Peaks jätkama eesti keele õpinguid paremaks keele omandamiseks. Läbisaamine õpetaja ja rühmakaaslastega hea. Alates 20.07.2015 määrati isik majandusabitööle sektori koristajaks. Perioodil 12.08.2014-22.09.2014 osales sotsiaalprogrammis Eluviistreening. Isiku põhijooneks rahulolematus - nii oma probleemide lahenduskäigu kui saavutatud tulemustega. Omane on kõrgenenud valvsus ja häiritus pisiasjadest. Sotsiaalselt avatud ja säilitab edukalt emotsionaalseid kontakte ning on suhtlusaldis. Tegutseb pigem hetke ajel. Programmis osalus rahuldav. Kodutööd jättis kahel korral tegemata, viidates ajapuudusele. Esineb rahulolematus nii oma probleemide lahenduskäigu kui saavutatud tulemustega. Perioodil 01.09.2015-29.10.2015 osales programmis Õige Hetk, mille läbimisest oli isik ise huvitatud ja motiveeritud, kus tundides osales aktiivselt, analüüsis iseenda käitumist ning tegi kõik kodutööd õigel ajal. Vanglas on ta asunud enesetäiendamise teel, ta loeb palju eneseabi ja psühholoogilist kirjandust. Tunnistab 2 ka ise, et käesoleva vangistuse ajal on täiskasvanuks saanud ja läbitud programmid ning vestlused psühholoogiga on õpetanud nägema asju teistmoodi. Tartu Vangla hinnangul kinnipeetav V. B. on väheohtlik ametnike suhtes, kuid ohtlik avalikkusele üldiselt. Ohustatud on ühiskond tervikuna. Oht seisneb vägivalla- ja narkokuritegude toimepanemises, samuti joobes mootorsõiduki juhtimises. Samuti on isik põgenemiskalduvustega. Oht on tõenäolisem, kui isik on tarvitanud alkoholi, suhtleb kriminaalse taustaga isikutega, kehva materiaalse olukorra või pereprobleemide korral. Emotsionaalne häiritus võib riski suurendada. Korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 a jooksul on 50%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 a jooksul on 52%. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist tulenevalt kõrgest riskitasemest. Kriminaalhooldusametniku arvamus V. B. lähivõrgustikku kuulub ema G. B. ja isa V. B. , vend O elab xxxxxx. 13.01.2015 rahvastikuregistri andmetel on isikul ka üks laps, K. B. . xxxxxxxxxx). Vestlusest emaga selgus, et isik ei ela enam oma elukaaslasega koos. Endine elukaaslane elab väidetavalt xxxxxxxxx ja nende ühine laps elab samuti xxxxxxxxx endise elukaaslase juures. V. B. ei soovi lapse ema sõnu nende perega suhelda ning ka kinnipeetava ema G. B. ütles, et ei soovi enam suhteid endise elukaaslasega, kuid soovib suhelda lapsega ja toetada lapse kasvatamist. Ema G. B. väidab, et suhted pojaga on head. Vanemad on nõus igati poega toetama vanglast vabanemise järgselt vajadusel ka materiaalselt, olgugi, et nende võimalused on piiratud, sest mõlemad on pensionärid. Vanemad arvavad, et Vladimir Babitsev' saab oma eluga hakkama, et on vanemaks ja targemaks saanud. Samas varasem käitumiskontrolli toimik näitab, et isiku on negatiivne suhtumine igasugusesse kontrolli ja isik on tihti allumatu ja negatiivselt meelestatud ametnike suhtes. Isikul on vabanemise korral võimalik elama asuda xxxxxxxxx-xxxxxxxxx linn korterisse, mis kuulub xxxxxxxxxxxxxžxxxx. xxxxxxxxxxxxxžxxxx tunneb isikut juba lapsest saati, oli isiku venna O sõber ja ta väljendas telefonivestluses(xxxxxxxx) oma usku isikusse, et ta on mõistlik ja korteris midagi korraldama ei hakka. Antud korter on ühetoaline kõigi mugavustega ja sisustatud eluks vajaliku mööbliga. Vabanemise korral on Vladimir Babitsev' il olemas töökoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, B OÜ-s, mille juhatuse liige V. K. kinnitas telefonivestluses, et kuigi V. B. nimetatud firmas varem töötanud ei ole, siis on valmis teda tööle võtma ja vajadusel ka väljaõpet tegema, kuna tunneb V. B. . Kinnipeetava V. B. hoiakud on kuritegelikud. Ta ei ole arvestanud ühiskonnas kehtivate normidega. Vabaduses olles suurendab riskikäitumise tõenäosust alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, kriminaalse taustaga isikutega suhtlemine, impulsiivne ja läbimõtlematu käitumine ning tegude tagajärgedega mittearvestamine. Uue kuriteo pani isik toime katseajal. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata V. B. täiendavad kohustused: mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud, läbima katseaja jooksul rehabiliteeriva suunitlusega sotsiaalprogrammi ning asuma määratud ajaks tööle. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et tal oleks ametlik töökoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Vladimir Babitsev'i ettevõttes B OÜ-s. Juhul kui ei peaks saama, on kinnipeetav nõus, töötukassas ennast arvele võtma, et töötukassa kaudu edasi õppida xxxxxxxxx koolis, kus saab õppida lukksepaks. Vahepeal on lõpetas 29.10.2015 isik programmi „Õige hetk“, töötas vanglas ning kõik mis oli planeeritud, on lõpetatud. Tänu programmidele on isik enda kinnitusel elule uut moodi vaatama hakanud, mõelnud ümber, kuidas seadustele varem vaatas. On spetsialistidega rääkinud ja arutanud, et tulevikus enam sellist elu ei tule. Nüüd on isik aru saanud, et on 3 karistada saanud selle eest, mis teinud olen, on tunnistanud ennast süüdi. Need programmid on olnud head. Isikul on ka mõned distsiplinaarkaristused, millest üks on vaidlustatud halduskohtus, kui juhtus nii, et isikule määrati teise vangiga rääkimise eest kartser. Isiku tervis on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuid esialgselt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Isik kinnitas kohtus, et vabanemise korral on võimalik elama asuda uuel aadressil xxxxxxxxx-xxxxxxxxx linn. Sissetulekuks pärast vabanemist hindab isik 600 eurot ilmselt stabiilselt. Lapse kasvatamises planeerib isik osaleda, kinnitab, et see on tema suurim unistus, et last näha, osaleda tema elus ja aidata teda materiaalselt ja moraalselt. Viimati nägi last 2014.a. Vabanemisel kinnitab isik, et on nõus kõikide tingimustega, mis kohus talle määrab ja saab hakkama nende tingimustega. Isiku enda selgituse kohaselt soovis ta x klassis õppida, kuid teda ei võetud ning esitas selle kohta ka vanglale järelpärimise. V. B. ise leiab, et põhjus on selles, et kontaktisik ei tunne sümpaatiat ja seega kõrgemal seisev administratsioon otsustas nii ning isikut ei lubatud õppima. Teiste distsiplinaarkaristuste kohta märkis kinnipeetav, et just läbisaamise probleemide tõttu kontaktisikuga, on need ka määratud. Kaitsja taotles kohtuistungil luba esitada täiendavaid dokumente. Nendeks olid: dokument prokuröri loal kriminaalmenetluse lõpetamise kohta, kus Babitšev oli kannatanu, kuna see käsitleb suvist sündmust 2015 aastal, kus kaaskinnipeetav Babitsevi lõi; 06.08 käskkiri, kust on näha, mida Babitševile ette heideti; vaidedokument, millega Babitšev taotles käskkirja tühistamist; kaks Tartu Halduskohtu määrust, millega võeti Babitševi kaebused käskkirjade peale menetlusse; vastuskiri teabenõudele kohtule, millele vastati, et ta on tõesti kartseri ja julgeolekumeetmed vaidlustanud ning nimetatud kaebused on ka menetlusse võetud ja see nähtub ka vastusest teabenõudele. Lisaks esitas kaitsja Babitševi poolt xxxxxxxxxxxx esitatud avalduse, milles ta küsib, miks teda 2015 kooli ei võetud, paar dokumenti selle kohta, et Babitšev vangistuse eelselt xxxxxxxxxxxxxxxxxx ja talle xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja esitan nüüd Tartu Ülikooli Kliinikumi väljavõtte haigusloost, et talle seda tõepoolest tehti. Kohus määras võtta juurde kõik esitatud dokumendid, välja arvatud 06.08 käskkiri, mis oli juba toimikusse lisatud. Kaitsja leiab, et arvestades karistuse kestust, mida Babitšev on ära kandunud ja neid rehabiliteerivaid tegevusi, milles ta on osalenud, siis need positiivsed tegevused, milles Babitšev osalenud on, kaaluvad üles negatiivsed momendid ja kaitsjana leiab, et mõnevõrra on Babitševi suhtes ülekohtuselt käitutud. Samuti märkis kaitsja, et Babitševil on väljaspool kinnipidamisasutust võimalik paremini oma tervise eest hoolitseda. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa V. B. tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ning ei toeta V. B. ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu V. B. vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. V. B. kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus teise astme kuriteo toimepanemises 4 süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on V. B. ära kandnud temale mõistetud karistusest pisut üle 2 aasta ja 9 kuu. Seega on V. B. ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja see on rohkem kui 4 kuud. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. V. B. on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 11.06.2013.a kohtuotsusega nr 1-13-5400

§ 424, 203, 328 lg.

1, § 274 lg. 1 järgi kokkuleppemenetluses ning karistatud

§ 64lg.

1 alusel liitkaristusega 1 aasta vangistust. Nimetatud karistusest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva ning ärakandmisele jäi 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel liideti juurde Tartu Maakohtu poolt 06.03.2012.a otsusega mõistetud kandmata karistus 2 aastat 9 kuud 28 päeva ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 9 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistusseadustiku revisjoni tõttu vaadati 2015 aasta alguses

§ 5lg.

2 alusel süüdimõistetute poolt kandmisel olevad karistused üle ning lõpptulemusena mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud 25 päeva vangistust. V. B. on varem karistatud varguste, narkokuritegude ja mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Lisandunud on vägivaldsed kuriteod ning põgenemine. Varasemad tingimuslikud karistused ei ole oma eesmärki täitnud, kinnipeetav jätkas uute süütegude toimepanemist. Kuriteod on aja jooksul muutunud ohtlikumaks. V. B. hoiakud on kuritegelikud ning oma tegudes süüdistab isik pigem teisi. Isikul on negatiivne suhtumine igasugusesse kontrolli ja isik on tihti allumatu ja negatiivselt meelestatud ametnike suhtes. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemise korral on isikul võimalik elama asuda xxxxxxxxx-xxxxxxxx linn korterisse, mis kuulub xxxxxxxxxxxxxžxxxx. Kohtuistungil selgitas isik, et tema aadressiks vabanemisjärgselt saab olema xxxxxxxxx-xxxxxxxxx linn, Valgamaa. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetav on vangistuses omandanud riigikeele tasemel A2, on läbinud kaks sotsiaalprogrammi ning lõpetanud x. klassi. Isiku väitel soovis ta ka x. klassi lõpetada, kuid seda talle ei võimaldatud. Vladimir Babitsev’i sellekohase järelepärimise vastusena märgiti vangla vastuses, et põhjusteks oli asjaolu, et isik oli keeldunud eelnevalt mitme kuu vältel kooli minemast, tuues põhjuseks viitsimatuse ning soovi magada selle asemel ning et tegemata olid kõik 2014/2015 aasta

1. õppetsükli arvestused. Seda kinnitab asjaolu, et toimikus on 06.01.2015-17.02.2015.a. 15 ettekannet kooli minemisest keeldumise kohta. Eeltoodud väidetele isik kohtuistungil täiendavat ümberlükkavat selgitust ei andnud, kuid märkis, et siiski soovis õppida. Vabanemise korral on Vladimir Babitsev'il kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt olemas töökoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, B OÜ-s, mille juhatuse liige V. K. kinnitas telefonivestluses, et kuigi V. B. nimetatud firmas varem töötanud ei ole, siis on valmis teda tööle võtma ja vajadusel ka väljaõpet tegema, kuna tunneb V. B. . Samas ei ole sellekohast kinnituskirja tööandja poolt kohtule esitatud ning seega ei ole kindel, kas isikul oleks vabanedes ikkagi töökoht olemas. Isik on kinnitanud, et on nõus ennast ka Töötukassas arvele võtma, kuid seda eelkõige ameti omandamise eesmärgil. Kohus märgib, et ka vangistuses viibides on 5 kinnipeetaval võimalik sobiv eriala omandada, mis omakorda parandaks oluliselt isiku võimalusi töökoht leida vanglast vabanedes. Juhul kui kinnipeetav ei peaks vabanemisel saama tööle B OÜ-sse, on V. B. madalat haridustaset, vähest töökogemust ning erialaste oskuste puudumist, samuti olematut riigikeele oskust arvestades tema väljavaated mõne teise töökoha leidmise osas minimaalsed. Töökoha puudumine, suurendab aga kohtu hinnangul uute kuritegude toimepanemise riski, kuivõrd ka eelnevad kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Isikul on 5 kehtiva distsiplinaarkaristust, millest kolmel juhul on karistuseks ette nähtud vähemalt 5 päeva kartserit. Samuti on isikul mitmeid distsiplinaarrikkumisi, mis on kustunud. V. B. suhtes on rakendatud täiendavaid julgeolekuabinõusid füüsilise vägivalla kasutamise eest kaaskinnipeetava suhtes ning agressiivse ja korraldusi eirava käitumise eest vanglaametnike suhtes. Kohtule esitatud täiendavatest materjalidest nähtub, et isik on Tartu Halduskohtus vaidlustanud xxxxxxxxxxxx 04.09.2015.a. käskkirja nr 6-2/1197 ja käskkirja nr 6-1/
2. Otsust antud käskkirjade kohta tehtud veel ei ole. Isegi kui jätta kõrvale käskkirjaga nr 6-2/1197 määratud distsiplinaarrikkumine ja käskkirjaga nr 6-1/970 kohaldatud julgeolekuabinõud, on isikul siiski alles 4 kehtivat distsiplinaarrikkumist, millest kaks on määratud pärast esmakordselt ennetähtaegselt vabanemise küsimuse arutamist
3. aprillil 2015.a. Rikkumiste tõsidust iseloomustavad karistused, mis vangla poolt on määratud - mõlemal korral on selleks olnud kartser. Kõnekas on asjaolu, et 9 kuu jooksul, mis on möödunud pärast esmakordselt V. B. vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse arutamist, ei ole isik oma käitumist parandanud, teinud vastavaid järeldusi ning talle on määratud veel täiendavaid distsiplinaarkaristusi. Seega pole tulemusi andnud ka erinevate sotsiaalprogrammide läbimine. Kohus on seisukohal, et kui süüdimõistetu vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumise toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Karistusest ennetähtaegne vabastamine peab olema erand, mitte üldreegel – üldjuhul tuleb karistus kanda lõpuni. Kohus on seisukohal, et käitumine vangistuses peab olema üks mitmetest faktilistest asjaoludest, millega süüdimõistetu saab kohut veenda, et esinevad sellised erilised asjaolud, mis annavad põhjust ennetähtaegset vabastamist kaaluda. Käesoleval juhul V.Babitševi käitumises sellised erilised motiivid puuduvad ja seda isegi pärast 29.04.2015.a. kohtumääruses sedastatut. Eelnev osutab asjaolule, et V. B. ei üritagi kuritegude toimepanemise riske maandada ning oma õiguskuulekust mingilgi viisil tõsta. Isiku suhtumine on kohati allumatu ning ta ei ilmuta märke soovist kinni pidada kehtestatud reeglitest ning käituda ettenähtud korraga kooskõlas. Temas on juurdunud kuritegelikud käitumismallid ning väärtushinnangud, millest vabanemiseks puudub tal motivatsioon. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et senise vangistuse jooksul oleks V. B. käitumise ja suhtumise osas toimunud olulisi positiivseid arenguid. V. B. on kriminaalkorras karistatud üksteist korda ning käesoleval ajal ta kannab viiendat reaalset vangistust. Tegemist on isikuga, kellel on välja kujunenud õiguskorda eirav käitumine. Arvestades isiku kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et V. B. tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine aitaks uute kuritegude toimepanemise riske 6 maandada. Kohus leiab, et karistuse kandmise jätkamise jooksul on võimalik koostöös vangla sotsiaaltöötajatega isiku taasühiskonnastamist paremini ette valmistada - asuda õppima mõnda eriala, asuda tööle ning läbida täiendavaid sotsiaalprogramme, millised muudaksid suhtumist toimepandusse ja aitaksid vabaduses vältida uute, s.h. eriti samalaadsete kuritegude toimepanemist. Menetluskulud V. B. tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 18.01.2016.a kohtuistungist määratud korras osa advokaat Rainer Objartel. Kaitsja esitas 18.01.2016.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 256,08 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 256.08 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb V. B. riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik 7