Obsah (7)
§ 424§ 65§ 73§ 4231§ 63§ 56§ 4Kriminaalasi nr 1-16-1975 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.märts 2016.a., Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-1975 (15274000257) Kohtukoo
) § 424, 4231 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Agnes Ollema-Barndõk Süüdistatav MAREK MITT Kaitsja Kohtueelses menetluses ja kohtuistungil süüdistatava taotlusel riigiõigusabi korras vandeadvokaat Andres Tamm RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Marek Mitt kuriteos
§ 424ja 4231 järgi ja mõista karistuseks vangistus 7 (seitse ) kuud.
2.
§ 65
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugedes käesoleva kohtuotsusega Marek Mitile mõistetud karistuse kaetuks temale Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 10.12.2015 kohtuotsusega mõistetud karistusega 8 (kaheksa) kuud vangistust, mõista lõplikuks liitkaristuseks vangistus 8 (kaheksa) kuud. 3.
§ 73alusel vabastada Marek Mitt temale mõistetud tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult nelja
(4)aasta ja üheksa
(9)kuulise katseajaga. 4. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so. 10.märtsist 2016.a. Mõistetud karistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui Marek Mitt ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning
§-i 73 lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti. Kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. 1 1 Kriminaalasi nr 1-16-1975 Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KrMS § 75 lg 2 punktis 9 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga
§-s 69 sätestatud korras.
- Marek Mitt suhtes tõkendit ei ole kohaldatud.
- Välja mõista Marek Mitt ’ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: - sundraha 60 (kuuskümmend) eurot. - kaitsjatasu 96 (üheksakümmend kuus) eurot. kokku menetluskulu 156 ( ükssada viiskümmend kuus) eurot. Marek Mitt ’il tasuda riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank ASis või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
- Selgituseks märkida: menetluskulu, Marek Mitt , kr asi 1-16-
- Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub temalt väljamõistetud menetluskulu ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest. Kui menetluskulu ei ole tasutud seadusega ettenähtud tähtajal või kohtuotsusega määratud tähtajal saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS
- peatüki
- jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. Marek Mitt ’i süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 08.11.2015 kella 03:10 ajal vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata juhtis Saare maakonnas Kuressaare linnas Pihtla tee x maja juures registri andmetel A.S.-le kuuluvat, kuid enda seaduslikus valduses olevat mootorsõidukit - sõiduautot XXX registreerimismärgiga XXXX – isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 seerianumbriga ARDF-0055 mõõtes alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus 1,14 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse 2 2 Kriminaalasi nr 1-16-1975 väärtus 0,10 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,04 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis Marek Mitt mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Sellise tegevusega Marek Mitt, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime Karistusseadustiku § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks sellele MAREK MITT isikuna, kes on varem, s.o 14.06.2015 ja 26.09.2015 toime pannud mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, s.o Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod, juhtis alkoholijoobes olles (ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,04 mg/l) ööl vastu 08.11.2015 kella 03:10 ajal Saare maakonnas Kuressaare linnas Pihtla tee x maja juures registri andmetel A.S.-e kuuluvat, kuid enda seaduslikus valduses olevat mootorsõidukit - sõiduautot XXX registreerimismärgiga XXX – vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, millise tegevusega rikkus Liiklusseaduse § 90 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellise tahtliku tegevusega Marek Mitt, juhtides mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata ning isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, pani toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isikuna, s.o
§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Prokuröri poolt kohtus Marek Mitt’ ile nõutud karistus: Enne 10.12.2015 kohtuotsuse kuulutamist toime pandud
§ 4231
ja
§ 424
järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale
§ 63
lg 1 alusel karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.
§ 65
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda karistus kaetuks Marek Mitile Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 10.12.2015 kohtuotsusega mõistetud karistusega 8 (kaheksa) kuud vangistust.
§ 73
sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 4 (nelja) aasta ja 9 (üheksa) kuulise katseajaga. Süüdistatav Marek Mitt andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega ja palub kokkuleppe kinnitada. Kahetseb toimepandut. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kohus tunnistab Marek Miti süüdi
§-de 424, 4231 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Kokkulepitud karistus jääb
§-de 424 ja 4231 sanktsiooni piiresse.
§ 56
alusel karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Marek Mitt karistust kergendavaks asjaoluks on süüd puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tõkend- ei ole kohaldatud. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: 3 3 Kriminaalasi nr 1-16-1975 - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (
§ 4lg 3). Sundraha suuruseks Kr
MS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2016.a. 430.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x430 eurot = 645 EUR-i. Kuna Marek Mitile mõistetakse karistus
§-de 65 lg1 ja 64 lg1 alusel ehk enne viimase kohtuotsuse kuulutamist toimepandud kuriteo eest, siis kuulub Marek Mitilt väljamõistmisele 60,00 eurot sundraha, mis on eelmise kohtuotsusega väljamõistetud sundraha 585 eurot ja käesoleval ajal kehtiva sundraha suuruse 645,00 eurot vahe. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. Marek Mittie riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale arvestanud kohtueelses menetluses ning kohtulikus menetluses kokku 96,00 eurot (sisaldab käibemaksu) tasu, mis kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik 4 4