← Eesti

2-15-113694/6

Obsah (6)§ 142§ 407§ 367§ 468§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 02.veebruaril 2016.a. Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-113694 Tsiviila

§ 142lg 1,2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti Filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Pank, märkides tasumisel selgituseks isiku nime, kelle eest tasutakse, tsiviilasja numbri ja makse liigi. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale isiklikult.

§ 407lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

Kohtu põhjendused Hageja nõue tuleneb 08.04.2015 xxxxxxx xxxx xxxx tarbimiskohta kontrollides selgunud elektrienergia ebaseaduslikust tarbimisest. Avastatud olukord vastas elektrituruseaduse § 68 lg 1 p 4 sätestatud tunnustele, mille kohaselt on elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine ebaseaduslik, kui ühendusel võrguettevõtja võrguga puudub võrguettevõtja paigutatud nõuetekohane mõõteseade. Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia kogus ja võrguteenuse maht ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumus tehti kindlaks lähtudes majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2013 määrusega nr 34 kinnitatud korras sätestatud arvutusmetoodikast vastavalt § 4 lg 1 p-le 1 ja §-le 5. Võrguettevõtja on loovutanud kõik tasunõuded hagejale. Kuivõrd kostjal ei olnud sõlmitud 2013.a. 1.jaanuariks avatud tarne elektrilepingut ühegi elektrimüüjaga, osutati talle sellest kuupäevast alates üldteenust. Hageja on kostjale arveid alates 17.04.2015 esitanud, kuid kostja pole arveid tasunud. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhinõudena 1098.12 eurot. Vastavalt Eesti Energia AS üldteenuste tüüptingimuste p-le 5.5 nõuab hageja kostjalt lisaks viivist 0,1% päevas tasumata põhivõlgnevuselt. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja ei ole hageja poolt tasumiseks esitatud arveid nõuetekohasel viisil tasunud. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda 2 2-15-113694 võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja ei ole hageja nõutud viiviste suurust ja nende arvestuslikku õigsust vaidlustanud. Hageja nõue viivise saamiseks on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle.

§ 367

järgi võib koos põhinõudega esitada viivisnõude hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutnud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja.

§ 174lg-te 1 ja 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kindlaks menetluskulud.

Hageja põhjendatud menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja asja läbivaatamise kuluna menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoiemtamise kulu. Vajadus riigilõivu kandmiseks tuleneb seadusest, s.t. on põhjendatud ja vajalik riigilõivuseaduse lisas 1 sätestatud määras (225 eurot). Ka on põhjendatud hageja poolt kantud asja läbivaatamise kulu 36 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.