Obsah (4)
§ 76§ 121§ 65§ 75KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1.märtsil 2016 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-10226 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 , määras: Jätta Sergei Lehismaa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 18.02.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Lehismaa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Sergei Lehismaa tunnistati süüdi Viru Maakohtu 18.12.2014 kohtuotsusega
§ 121
järgi ning
§ 65lg 2 alusel karistati vangistusega 20 aastat.
Karistuse kandmise algus 23.06.2000 ja lõpp 23.06.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 20.02.
- Kinnipidamisasutusest Sergei Lehismaa kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 12 distsiplinaarkaristust, millest enamik on määratud vanglaametnikega ebaviisaka suhtlemise eest, samuti ametniku ähvardamise eest ning korraldustele mitteallumise eest. Vangistuses on läbinud xxxKinnipeetav on omandanud abikoka eriala. Süüdimõistetul puudub elukoht. Vabanedes soovib hakata korterit üürima. Sergei Lehismaal on keskharidus, mille on omandanud xxx. Õpinguid jätkas Jõhvi kutsekoolis, kuid ei lõpetanud seda vangistuse tõttu. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Enda sõnul on töötanud kinnipidamise ajal lukksepana ja xxx. Lähedastest on kinnipeetaval täiskasvanud poeg, kellega suhtelb telefoni teel. Samuti on tal õde, kes on käinud Sergei Lehismaaga vanglas kokkusaamistel. Kinnipeetav on töövõimetu 70% 1
(5)ulatuses. Vabanemisel ei ole viimast kellelgi võimalik materiaalselt toetada. Motivatsiooni loobuda kuritegelikust käitumisest ei nähtu, kuna on vanglas korduvalt rikkunud sisekorraeekirju. Viimane kuritegu on sooritatud vanglas vägivalla kasutamisega kaaskinnipeetava suhtes. Viru Vangla andmetel rahalised võlanõuded puuduvad, vabanemisfondis on 1170 eurot. Mitte vägivaldse kuriteo eest südimõistmise tõenäosus kahe aasta jooksul on 47%. Vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus kahe aasta jooksul on 51%. Viru Vangla ei toeta isiku ennetähtaegset vanglast vabanemist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on lähedastest Sergei Lehismaal õde, kellega ainukesena suhtleb. Vanemad on surnud, venna ja eksabikaasadega kontaktid puuduvad. Abieludest on üks täiskasvanud poeg. Korralikke sõpru vabaduses ei ole. Vabanedes puudub kinnipeetaval nii elukui töökoht. Õde ei saa süüdimõistetut vabanemise korral materiaalselt toetada. Prokurör kirjalikus arvamuses nõustub Viru Vangla poolt 15.01.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ega toeta samuti, nagu vangla, Sergei Lehismaa ennetähtaegset vangistusest vabastamist.
§ 76
lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. Seega on kohtutel õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. Kuna Sergei Lehismaa kannab liitkaristust muuhulgas raskendavatel asjaoludel tahtliku tapmise eest tema, saaks ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmise toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Raske vägivaldse kuriteo tagajärjel suri inimene. Tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest ning selle tagajärgede pöördumatusest, ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Sergei Lehismaa varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 13 korda (karistusregistri andmetel seisuga 25.02.2016 - seitse kehtivat ja kuus arhiveeritud kriminaalkaristust). Reaalset vangistust kannab ta 4. korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav liitkaristust muuhulgas raske isikuvastase kuriteo – KrK § 101 p 7, 8 – järgi. Varasemalt on teda karistatud muuhulgas kriminaalkoodeksi (KrK) § 100 - § 15 lg 2 ja § 107 lg 2 p 1 järgi, st I astme isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende elu ja tervise kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdemõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste ning seda enam kuritegude toimepanemist. Vangistuse ajal kinnipeetav Sergei Lehismaale määratud distsiplinaarkaristusest kehtivaid on käesoleval ajal 13. Vangistuses on teda kriminaalkorras karistatud
§ 121alusel Viru Maakohtu 18.12.2014 kohtuotsusega.
Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 31-1-91-06, on vangistusest ennetähtaegse vabanemise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesolevas asjas ei ole nimetatud tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega - alkoholijoobes olles pani toime raske vägivaldse kuriteo - mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. 2
(5)Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt mittevägivaldse kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 45% ja 51 %, mis ei ole madal risk. Seega on Sergei Lehismaa puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on S. Lehismaa kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas).
§ 76
lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühimana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane
§ 75sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks.
Seega kujuneks eelnimetatud süüdimõistetu katseaeg ning kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes liialt pikaks, millist ei saa lugeda otstarbekaks. Lähtudes ärakandmata karistusaja pikkusest (karistusaja lõpp 22.06.2020) arvan, et ebamõistlikult pikaajaline katseaeg ja kriminaalhooldus nimetatud süüdimõistetu puhul ei ole põhjendatud. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabaduses alaline elukoht. Õigus pöörduda Jõhvi Vallavalitsuse Sotsiaalteenistuse poole ja taotleda sotsiaalpinda sotsiaalmajas, ei ole samastatav kindla elukoha olemasoluga. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad
§ 75
lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded ja
§ 75lg 2 sätestatud võimalikud lisakohustused.
Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis vabanemisjärgse alalise elukoha puudumine vangistatul välistab iseenesest
§ 75
lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet (
§ 75lg 1 p 3, 4, 5 ja 6).
Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud vangistatu puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Sergei Lehismaa ennetähtajalisele vabastamisele resoluutselt vastu. Sergei Lehismaa sõna ei soovinud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Sergei Lehismaa tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.
§ 76
lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on lõpetanud xxx, mida ei lõpetanud vangistuse tõttu. Kinnipeetava väitel on ta kinnipidamise ajal töötanud xxxx Karistusregistri andmetel on süüdimõistetut karistatud kolmeteistkümnel korral, käesoleval hetkel on seitse kehtivat kriminaalkaristust. Vangistusega on karistatud 12. korral. Varasemalt on teda karistatud tahtliku tapmise eest raskendavatel asjaoludel, varguse eest, mis on toime pandud korduvalt, salaja, avalikult, grupi poolt, huligaansuse ning ametnike solvamise/laimamise eest, üliraskete kehavigastuste tekitamise eest, relvastatud kuriteo ja relva omamise ja ähvardamise eest. Käesoleval hetkel kannab süüdimõistetu karistust vägivallakuriteo eest. Kohtuotsusest (t.l 17-19) nähtub, et süüdimõistetu pani toime kehalise väärkohtlemise, mis seisnes kaaskinipeetava 3
(5)ründamises ja tema korduvas löömises pea piirkonda ning kõhtu, mille tagajärjel sai kannatu tervisekahustusi. Kohtuotsusega mõisteti liitkaristus eelmise kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega. Eelmise kohtuotsusega oli ta süüdi tunnistatud tahtliku tapmise eest raskendavatel asjaoludel. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt võib süüdimõistetu tegutseda impulsiivselt, kasutada vägivalda ja käituda erilise julmusega. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt karistatud vara- ja isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest vangistusega. Süüdimõistetu on jätkanud süütegude toimepanemist, sh ka kinnipidamisasutuses. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud ja iseloomustab, et süüdimõistetu ei hooli ühiskonnas kehtivatest käitumisreeglitest. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. xxx Kohus hindab seda kui asjaolu, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab paremat mõju kui vabaduses viibimine. Kinnipeetaval on elamisluba kehtivusega kuni 24.10.2017. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub süüdimõistetul elukoht. Isik suhtleb õega, kuid viimane ei ole nõus Sergei Lehismaad vabanemisel materiaalselt toetama ega elamispinda võimaldama. Samuti puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Nimetatud asjaolusid tuleb arvestada mingil määral kui uue kuriteo toimepanemise riske. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, korduvaid karistusi (isikul on seitse kehtivat kriminaalkaristust) ja tema käitumist vabaduses viibides (korduvad kuriteod), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus on seisukohal, et kolmeteistkümnel korral karistatud isiku puhul, kes on jätkanud vara- ja isikuvastaste kuritegude toimepanemist, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Isegi vangistuses viibides ei ole isik suutnud käituda õiguskuulekalt ja on rikkunud korduvalt vangla sise-eeskirju, eirates vanglaametnike korraldusi, ähvardades ametnikke ning suheleldes nendega ebaviisakalt. Samuti on ta ka vangistuses toime pannud kuriteo. Seega oleks kergemeelne arvata, et varasemalt nii mitmel korral karistatud isik alustaks nüüd uut ja seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik on järjepidevalt toime pannud varavastaseid kuritegusid. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 23.06.2020, ärakandmiseni on veel üle nelja aasta, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutused (osalemine sotsiaalprogrammides ja riigikeele B2 taseme omandamine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole käesoleval ajal tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani 4
(5)toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Kuna aga see tingimus ei ole täidetud (isikul on 12 kehtivat distsiplinaarkaristust), saab järeldada, et süüdimõistetu ei ole ka kinnipidamisasutuses suutnud järgida üldkehtivaid reegleid. Kõik see iseloomustab kohtu hinnangul asjaolu, et süüdimõistetu ei olegi motiveeritud oma käitumist muutma õiguskuulekamaks. Tema sooritatud kuriteod näitavad, et isik ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Teiste inimeste vara, elu ja tervise kaitseks ei ole põhjendatud süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist kinnipidamisasutuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Sergei Lehismaa temale Viru Maakohtu 18.12.2014 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 5
(5)