lg 3), kuna sõltumata
lg 1 ja 2 sätestatust, aegub nõue hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. Nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema varasemalt 13.01.2005.a. Alternatiivnõude osas väitis hageja, et alusetu rikastumise võimalusest (tehingute tühisusest) sai ta teada 05.08.2013.a, kuid tal puudus selleks vallasekretäri valla huvisid mittejärgiva tegevuse tõttu haldusvõime. Hageja palus tuvastada, et hageja järeldas tehingute tühisusest tulenevat võimalust esitada alusetust rikastumisest tulenev alternatiivnõue peale konsulteerimist hagiavaldust koostanud advokaadist esindajaga 29.01.2014.a. Seega on hagiavaldus hageja hinnangul esitatud tähtaegselt. Kostja vastuväited ja taotlus vaheotsuse tegemiseks 2. 25.11.2014.a esitas kostja hagile vastuse ja taotluse vaheotsuse tegemiseks. Kostja leidis, et hageja nõue on täies ulatuses aegunud ning hagi tuleb jätta vaheotsusega rahuldamata. Kui hageja pidas Vändra Vallavalitsuse ja kostja vahel 13.01.2005 ja 24.03.2008 sõlmitud lepinguid tühisteks, siis
lg 1 kohaselt tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal oli alusetust rikastumisest tulenev nõue. Kui tehing oli tühine, siis ei olnud tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ning alusetult makstu tagastamise nõue tuli esitada 13.01.2005.a lepingu osas kolme aasta jooksul alates iga selle lepingu raames tehtud ülekandest või hiljemalt lepingu lõppemisest 23.03.2008.a, s.o kuni 22.03.2011.a. Vändra Vallavolikogu 19.01.2010.a otsusega nr 10 tunnistati kehtetuks volikogu 18.01.2005.a otsus nr 1 ja anti vallavalitsusele korraldus lõpetada 24.03.2008.a sõlmitud vara tasuta kasutamise leping alates 3
lg-s 3 nimetatud aegumistähtaega tuleb kohaldada üksnes nõude puhul, mis
Nähes ette maksimaalse aegumistähtaja,
lg 3 üksnes piirab, mitte ei pikenda
Kuna
lg 1 järgi on kahju nõue aegunud, siis
Volikogu 19.01.2010.a otsusega nr 10 tunnistati kehtetuks volikogu 18.01.2005.a otsus nr 1 ja anti vallavalitsusele korraldus lõpetada 24.03.2008.a sõlmitud vara tasuta kasutamise leping alates 01.02.2010.a. Et rikastumine oli toimunud ja jätkus kuni 01.02.2010.a, millal lõpetati sõiduki kasutusleping, nähtus revisjonikomisjoni liikme AS eriarvamusest, mis esitati volikogule ja mida volikogu menetles 19.01.2010.a. Oli selge ka isik, kellele väljamakseid tehti. Seega alusetust rikastumisest sai hageja teada hiljemalt 19.01.2010.a volikogu istungil (hagi pidi esitama hiljemalt 19.01.2013.a) või 21.12.2010.a uurija kirjast (hagi pidi esitama hiljemalt 21.12.2013.a). Esimese astme kohtu otsus 4
lg 1 ja VÕS § 1028) 43 796,54 euro välja mõistmiseks ning jättis rahuldamata kostja taotluse aegumise kohaldamiseks
Maakohus lähtus sellest, et vaidlusalused lepingud olid tühised ning
lg 1 kohaselt tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega oli tagastamise nõude õiguslik alus VÕS § 1028 lg 1, mille järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitamata, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 järgi õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati muu hulgas: 1) kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega; 2) seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega; 3) heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Kahju hüvitamise nõude aegumine on sätestatud
§-des 150 ja 151. Maakohus leidis, et hagejale pidi olema kostja poolt võimaliku kahju tekitamine vallale selge hiljemalt 21.12.2010.a, millest tuli hagi aegumise tähtaega hakata lugema. Hageja esitas kriminaalasjas (nr 1-13-7408) tsiviilhagi, mis peatas nõude aegumise 40 päevaks ja seega hagi tuli kohtule esitada hiljemalt 30.01.2014.a. Hagi esitati 18.02.2014.a. Seega oli hagi õigusvastaselt tekitatud kahju nõudes
Alusetust rikastumisest tuleneva nõude (VÕS § 1028) aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Volikogu liige AS teavitas tehingute tühisusest volikogu ja hageja pidi teada saama, et tal on tühiste tehingute alusel saadu õigus tagasi nõuda hiljemalt 19.01.2010.a, kui võeti vastu volikogu otsus nr.10/19.01.2010. Kuna nõude aegumise tähtaeg oli 3 aastat, tuli hagi esitada hiljemalt 19.01.2013.a. Hagi esitati 18.02.2014.a ja seega oli alusetust rikastumisest tulenev nõue (
lg 1 ja VÕS § 1028 järgi) aegunud.
lg 2 järgi kui kahju hüvitama kohustatud isik on õigustatud isiku kulul seoses kahju tekitamisega rikastunud, on ta pärast sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud aegumistähtaja möödumist kohustatud andma saadu välja alusetu rikastumise sätete järgi. Tegemist on õigusvastasest kahju tekitamisest tuleneva nõudega, mille sisu on alusetust rikastumisest saadu väljaandmine, kusjuures see nõue tekib siis, kui õigusvastaselt kahju tekitamise nõue ise on
Selle eeldused on aga samad lepinguvälise kahju hüvitamise nõudega, s.t. kohustatud isik peab (erinevalt alusetust rikastumisest tulenevatest nõuetest) üldjuhul olema käitunud õigusvastaselt ja olema selles süüdi, kannatanu aga saanud kahju (VÕS § 1043 jj). Maakohus tuvastas, et kostja sõlmis 13.01.2005.a ja 24.03.2008.a ebaseaduslikud tehingud, millega tekitas hagejale kahju 43 796,54 eurot ja kostja sai tühiste tehingute alusel ja hageja krediitkaarte kasutades 43 796,54 eurot. Kostja oli kriminaalkorras omastamises süüdi mõistetud.
lg 3 järgi oli sellel nõudel autonoomne aegumistähtaeg, mis on kümme aastat alates kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. Hagi esitamise ajal, s.o. 18.02.2014.a, ei olnud igal juhul möödunud 10 aastane aegumistähtaeg. Seega ei ole hageja kahjunõue
lg 2 järgi (õigusvastasest kahju tekitamisest tulenev nõue, mille sisu on alusetust rikastumisest saadu väljaandmine) aegunud ja kostja nõue hagi aegumise kohaldamiseks jäeti rahuldamata. 5
Apellant palus ringkonnakohtul teha vaheotsus, millega jätta hagi rahuldamata ka selles osas, milles maakohus otsustas menetlust jätkata või tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 2 ja saata asi uueks läbivaatamiseks apellandi vaheotsuse taotluse piires. Maakohus rikkus otsuse tegemisel eelkõige TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 ettenähtud kohtuotsuse põhjendamise kohustust, kuna ei hinnanud tõendeid, mille alusel tuli tuvastada, kas hagejale tekitati kahju ja kas kostja oli hageja arvel rikastunud. Samuti kohaldas maakohus vääralt
lg 2, mille tõttu jõudis ebaõigele järeldusele, et vastustaja kahju nõue ei ole aegunud. Apellandi arvates ei teinud maakohus kõiki
Maakohus ei põhjendanud oma seisukohti piisavalt ja kõikide eelduste tuvastamiseks ei ole hageja tõendeid esitanud. Kohus ei vastanud vaheotsuses küsimusele, kas kannatanu sai kahju ja kas kostja rikastus seoses kahju tekitamisega. Kohus märkis, et hageja oli kahju saanud, kuid kohtuotsusest ei nähtu, kuidas kohus selle järelduseni jõudis. Kohus jättis tähelepanuta apellandi väited, et toimus kostja liisitud sõidukite reaalne kasutamine hageja poolt, st hageja sai vastusoorituse. Kohus oleks pidanud kvalifitseerima pooltevahelise tegeliku õigussuhte ja alles seejärel lahendama küsimuse, kas hagejale oli sel juhul kahju tekitatud. Kohtul tuli tõendite alusel tuvastada poolte tahteavaldused kasutustingimuste osas. Kui asja läbivaatamisel selguks, et sõidukite kasutamisega seotud kuludest hüvitati apellandile rohkem, kui apellant oli õigustatud saama (nt liisingumaksed olid suuremad, kui võimalik üür sõiduki kasutamise eest), oleks alus nõuda enammakstud summasid alusetut rikastumist reguleerivate sätete järgi. Selline nõue oli aga vaheotsusest tulenevalt
lg 1 järgi aegunud ja kahju ei ole sellisel juhul tekitatud või kahju üldse puudus. Lisaks ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid, et kostja rikastus seoses väidetava kahju tekitamisega. Kuivõrd sõidukid olid hageja kasutuses, tuli sõltumata lepingutest kanda hageja auto remondi ja hooldamisega seotud kulud ning kindlustuslepingutest tulenevad kohustused. Kohus jättis arvestamata kostja väited, et kostja hüvitas hagejale enda sõidukitega tehtud isiklike sõitude eest kokku 7116,18 eurot, ja et enne 2005. aastat oli hageja maksnud kostjale isikliku sõiduauto kasutamise eest 5000 krooni kuus. Apellandi arvates ei kohaldu VÕS § 1037 lg 1 kostjale tehtud väljamaksetele, kuna tegemist ei ole asja omandiõiguse või muu absoluutse iseloomuga õigusega, millele on võimalik määrata harilikku väärtust.
lg 2 näeb ette kohustuse saadu väljaandmiseks, mida tuleb apellandi arvates mõista selliselt, et kahju tekitaja omand (asjana) suurenes ja kannatanu omand sama asja võrra vähenes. Apellandi kätte ei jäänud mitte ühtegi asja ega rahasummat, mida hageja on temale 2005-2009 üle kandnud. Apellandil oli volikogu otsus sõiduki valla kasutusse võtmise kohta, mistõttu oli alusetu väita, et hageja puudus nõusolek valla rahaliste vahendite kulutamiseks sellel eesmärgil. Kuna VÕS § 1037 lg 1 antud juhul kohaldamisele ei kuulu, siis pole hagejale ka kahju tekitatud. Seega ei saa aegumise aluseks võtta
Vastustaja seisukoht
lg 1 alusel rahuldamata, leides, et viidatud alusel on nõue (nii kahju hüvitamise nõue kui ka alternatiivne alusetust rikastumisest tulenev nõue) aegunud. Lisaks tõi maakohus esile täiendava
lg-s 2 sätestatud õigusvastase kahju tekitamisest tuleneva nõude, mille sisu on alusetust rikastumisest saadu väljaandmine, ja tegi asjas vaheotsuse, leides, et sellel alusel ei ole nõue aegunud ning tuleb jätkata menetlust. Kostja nimetatud aegumise kohaldamata jätmisega ei nõustunud. Kuivõrd maakohtupoolset nõuete aegumisele antud hinnangut vaidlustas üksnes kostja, kontrollib ringkonnakohus otsust vaid osas, kas maakohus kohaldas õigesti
8. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kohaldanud vääralt
Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, et maakohtul tuli vaheotsust tehes vastata küsimusele, kas hageja sai kahju ja kas kostja rikastus seoses kahju tekitamisega. Nõude aegumise üle otsustamisel on määrava tähendusega see, mis õigussuhtest tuleneva nõudega on tegemist. Hagi aegumise üle otsustamine ei eelda üldjuhul nõude olemasolu või põhjendatuse tuvastamist, kuid otsuse põhjendamist reguleerivate TsMS sätete koosmõjust tulenevalt peab tuvastama asjaolud, mis võimaldaksid teha järelduse selle kohta, milline on esitatud nõude alus ja kas sellel alusel esitatav nõue on aegunud või mitte. Seda maakohus ka tegi. Kuivõrd oli selge, et 10-aastane aegumistähtaeg ei olnud igal juhul möödunud, siis pikemaks vaheotsuse põhjendamiseks antud juhul vajadus puudus. Asjaolud, kas hageja sai kahju, kas kostja rikastus seoses kahju tekitamisega või millised olid poolte tahteavaldused kasutustingimuste osas, selgitab kohus asja sisulisel lahendamisel. 9. Aegumise küsimuse lahendamise aluseks ei saa kostja hinnangul
lg-t 2 võtta ka seetõttu, et VÕS § 1037 lg 1 ei kohaldu hageja tehtud väljamaksetele. Alusetu rikastumise rikkumiskondiktsiooni sätte alusel nõude rahuldamise eeldused on teise isiku nõusolekuta tema omandi või õiguse rikkumine ning selle tõttu teise isiku arvel rikastumine, st kas kostja on saanud midagi, millel on harilik väärtus. Apellatsioonkaebuses esitatud küsimuste, s.o. kas kostjal oli hageja nõusolek sõiduki valla kasutusse andmiseks ja kas kostja omand suurenes hageja tehtud ülekannetest, põhjendatuse ja tõendatuse üle saab kohus otsustada alles asja sisulise arutamise käigus. Praeguses menetlusetapis otsustas maakohus nõude aegumise üle hageja esiletoodud asjaolude alusel nende õigsust eeldades. Ka ringkonnakohtu hinnangul olid vaidluse asjaolud nõude aegumise üle otsustamiseks piisavad. 10. Maakohus tuvastas enne aegumise kohta seisukoha võtmist pooltevahelise õigussuhte poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal ning täitis sellega TsMS § 449 lg-s 3 sätestatud võimaliku vaheotsuse või lõppotsuse tegemise eelduse nõude aegumise küsimuse otsustamisel. Maakohtul tuli tuvastada, millisel õiguslikul alusel võiks hagi, hageja poolt kohtu ette toodud asjaoludel rahuldamisele kuuluda, eeldusel, et hageja poolt kohtu ette toodud asjaolud peale aegumise osas tehtud vaheotsuse jõustumist tuvastamist leiavad. Samade poole vahel tehtud vaheotsusel saab hilisema kohtumenetluse jaoks olla üksnes see tähendus, mida seadus vaheotsusele annab. Aegumise osas tehtud vaheotsus on poolte jaoks siduv üksnes küsimuses, kas hageja poolt esitatud nõue on aegunud või mitte. Isegi siis, kui kohus peaks aegumise osas tehtud vaheotsuses tuvastama mingeid asja sisulise lahendamise eelduseks olevaid asjaolusid, ei saa selline (aegumise vaheotsuse tegemise jaoks) tuvastamine olla poolte jaoks siduv aegumise vaheotsusele järgneva asja sisulise arutamise kontekstis. Seega ei ole põhjendatud 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.