2-14-11455/37

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 05.11.2015, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-11455 Tsiviilasi XXX hagi OÜ XXX vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 249 999,99 eurot Menetlusosalised ja esindajad Hageja XXX(isikukood XXX) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg (Advokaadibüroo LMP, Ahtri 10b, 10151, Tallinn, elektronpost keijo.lindeberg@lmp.ee) Kostja OÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX) RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista kostjalt OÜ XXXhageja XXXkasuks põhivõlgnevus 112 021,14 eurot, intress 9 410,99 eurot, leppetrahv 16 546,72 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 112 021,14 eurot;
3. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu.
4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata 2-14-11455 mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis. Isik ei pea kasutama viitenumbrit, kui ta tasub riigilõivu enne toimingu tegemise taotlemist. Maksete tegemisel tuleb märkida selgituse lahtrisse täpne toimingu nimetus, mille eest riigilõivu tasutakse. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Hageja ja kostja 29.03.2010 sõlmitud laenuleping, millest tulenevad kohustused on jätnud kostja kohaselt täitmata. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohtu käsutuses ei ole hageja menetluskulude nimekirja, mistõttu menetluskulude kindlaks määramise menetlus takistab kohtuotsuse tegemist. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg-le 2, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus märgib, et kostja osanik XXX(ühtlasi hageja) on koos kostja tegevjuhiga (kes tegutseb hagejalt saadud volituse alusel) esitanud kohtule 28.10.2015 täiendava vastuse hagile. Kohus ei arvesta nimetatud dokumenti, kuivõrd XXX ei ole käesoleval ajal kostja seaduslikuks esindajaks. Kohus ei pea ka vajalikuks anda TsMS § 340-1 lg 1 alusel XXX tähtaega puuduste kõrvaldamiseks esindusõiguses, sest on ilmne, et kostjal juhatus puudub ja seetõttu kostja puudusi kõrvaldada ei saaks. Tartu Maakohtu menetluses on küll kohtuasi kostjale juhatuse asendusliikme määramiseks, kuid, selles ei ole enam kui 2 aasta jooksul lahendit tehtud (2-13-34261). Käesolevast menetlusest on kohus teavitanud osanikke, kuid osanikud ei ole kostjale juhatust valinud. Juhatuse puudumine ei ole TsMS kohaselt aluseks menetluse peatamisele ega asja menetlemata jätmisele, seega ei esine asjas tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. 2/3 2-14-11455 /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin kohtunik 3/3