Obsah (10)

§ 113§139§ 132§ 115§ 103§ 127§ 1059§ 6§ 492§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise aeg ja koht 8. veebruar 2016. a Tartu Tsiviilasja numbe

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt alates 9.

veebruarist

1. a kuni põhinõude täitmiseni. 4.
2. Jätta rahuldamata Salva Kindlustuse AS-i hagi Merli Mendelmani ja Maire Anti vastu. 4.
3. Menetluskulud jaotada järgmiselt: 4.5.
4. Merli Mendelmani ja Maire Anti menetluskulud jätta Salva Kindlustuse AS-i kanda. 4.5.
5. Salva Kindlustuse AS-i menetluskulud jätta Salva Kindlustuse AS-i enda kanda. 4.5.
6. MTÜ Korteriühistu Pepleri 21 menetluskulud jätta Salva Kindlustuse AS-i kanda.
7. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud Salva Kindlustuse AS –i kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi 2 taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
8. Salva Kindlustuse AS (hageja) esitas
9. jaanuaril
10. a hagi MTÜ Korteriühistu Pepleri 21 (kostja I) vastu 4 536 euro 11 sendi ja viivise väljamõistmiseks.
11. märtsil
12. a taotles hageja kaaskostjatena menetlusse Merli Mendelmani (kostja II) ja Maire Anti (kostja III) kaasamist ning palus mõista kostjatelt solidaarselt välja kahjuhüvitise ja viivise. Hagiavalduse kohaselt on hageja juures registreeritud
13. jaanuaril
14. a toimunud kahjujuhtum. Pepleri 21 maja katuselt kukkus lumi R.L.le (kannatanu) kuuluva sõiduki Toyota Corolla peale, mille tagajärjel tekkisid sõidukile ulatuslikud kahjustused. R.L.l oli sõlmitud hagejaga sõidukikindlustusleping perioodiga
15. aprill
16. a –
17. aprill
18. a, mille alusel hüvitas hageja kannatanule tekkinud varakahju sõiduki taastusremondi eest 4 536 eurot 11 senti vastavalt Amserv Auto AS arvele (I kd, tl 23). Kostja I on korteriomanike poolt loodud korteriühistu. Kostja I kohustus tagada elamu korrasolekut tuleneb lisaks korteriühistu seaduse (KÜS) §-le 2 ka kostja 1 põhikirja §-st
19. Kostja I jättis lume katuselt õigeaegselt koristamata. Elamu korrashoiu kohustuse täitmata jätmise ning kahju tekitamise korral vastutab kostja I korteriomanike ees lepingulisel alusel. Ohust katusel ei ole kannatanut keegi teavitanud, samuti ei olnud ohutussilte ega linte. Kostja I väljastatud õiendit juhtunu kohta tuleb käsitleda deklaratiivse võlatunnistusena, millega kostja kinnitas kahju tekkimise asjaolu. Ilmastiku muutumine, arvestades seda, et katusel oli selleks hetkeks juba kogunenud ohtlik lume kogus, ei ole kvalifitseeritav vääramatu jõuna. Kostja I kohustuseks oli pidevalt jälgida katusel toimuvat, teha lumekoristustöid õigeaegselt ning hoiatada korterielanikke ohust katusel. Ekslik on kostjate väide, et kannatanu, kes on eelneval talvel
20. a osalenud lumekoristustööde talgutel, pidi olema ka enne
21. jaanuari
22. a õnnetust sõidukit parkides teadlik katuselt lähtuvast ohust. Kostjad II ja III on elamu Pepleri 21 Tartu kaasomanikud ja ei taganud oma vara korrasolekut, ei puhastanud õigeaegselt katuselt lund ega teinud järelevalvet korteriühistu tegevuse üle. Seetõttu on kostjad II ja III õigusvastaselt ja süüliselt tekitanud varalist kahju R.L. varale võlaõigusseaduse (

) § 1043, § 1045 lg 1 p-de 5 ja 7 ning § 104 mõttes.

1. Kostja I vaidles hagile vastu, kostjad II ja III ühinesid kostja I esitatud vastuväidetega. Kostja I leidis, et tema vastutus on välistatud. Vastutuse tuvastamisel palus kostja I vähendada kahjusummat, arvestades kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel. 2010/2011 aastavahetus oli lumerohke. Kostja I juhatus oli organiseerinud 2 nädalat enne õnnetust lumekoristuse, kuid pikkade järjekordade tõttu lepiti lume koristamine kokku
2. jaanuariks
3. a. Lumekoristustöid saavad teha vaid väljaõpet ja vastavat varustust omavad isikud ning puhkepäevadel teenustöid ei tehtud. Seega ei saa väita, et kostja I on olnud hooletu ja tema tegevusetuse tõttu on põhjustatud kahju. Kostja I tegi kõik mõistlikult vajaliku ja võimaliku oma kohustuse täitmiseks.

§139kohaselt peab kahju hüvitamisel hindama kannatanu osalust kahju tekkimisel.

Kannatanu oli teadlik katuselt lähtuvast ohust, kuna osales märtsis 2010. a korraldatud elamu lumekoristustööde talgutel, kui elamu katuselt oli langenud lumi elamu juurde pargitud sõidukile Volkswagen (I kd, tl 132–134). Kannatanu on ise süüdi endale tekitatud kahju eest. Kannatanu oli korteriomanikuna vastutav maja katuselt lume koristamise eest (seaduslik kohustus) või kohustatud selle kohustuse täitmist nõudma kostjalt I. Hagiavalduse lisadest ei selgu, et lume varing katuselt oli kahju tekkimise põhjuseks ja mitte ükski pilt ei kinnita kahju fakti, sõiduki ülevaatused ja seletuskirjad on esitatud 2– 3 päeva pärast väidetavat kahjujuhtumit. Sõiduki plekitöid oleks saanud teha odavamalt kui hageja 3 on seda tasunud. Vastavalt

§ 132lg 3 peab hüvitama asja parandamisega seotud mõistlikud kulud.

Kostja I nõustus plekitööde, värvimise ja kojamehe väljavahetuse kuludega. MAAKOHTU LAHEND

1. Tartu Maakohus rahuldas
2. augusti
3. a otsusega hagi kahju väljamõistmiseks osaliselt. Maakohus rahuldas hageja hagi kostja I vastu ning mõistis kostjalt I hageja kasuks välja 5 680 eurot 63 senti, millest 4 536 eurot 11 senti on põhivõlg ja 1 136 eurot 50 senti on
4. augusti
5. a seisuga kogunenud viivis, ning viivise

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt aastas alates 15.

augustist

1. a kuni põhinõude tasumiseni. Maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostjate II ja III vastu. Kostjate II ja III menetluskulud jäeti hageja kanda, hageja menetluskuludest jäeti 50% hageja ja 50% kostja I kanda, kostja I menetluskulud jäid tema enda kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et
2. jaanuaril
3. a kukkus kortermaja Pepleri 21, Tartu katuselt lumi kannatanu sõiduautole. Katuselt õigeaegselt lume koristamata jätmine ei ole käsitletav loodusõnnetusena selle sõna üldises tähenduses ega ka hageja kindlustustingimuste kontekstis, kuna lume katuselt kukkumise põhjuseks tuleb lugeda selle õigeaegset koristamata jätmist. Vääramatuks jõuks ei saa lugeda asjaolu, et lumekoristus oli küll tellitud, kuid koristus ise toimus pärast rohket lumesadu ning et seda ei saanud kostjad ette näha. Kaasomandi eseme valitsemise suhtes tuleb kohaldada korteriomandi seaduse (KOS) sätestatut (KÜS § 1 ja 2; KOS § 8). Korteriühistul on KOS § 15 lg-te 5 ja 6 järgi kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid. Korteriühistu vastutuse aluseks saab olla tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine ja/või korteriomanikelt raha kogumata jätmine (Riigikohtu
4. detsembri
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 p 51). Korteriühistu vastu esitatava nõude aluseks saab olla

§ 115lg 1 (Riigikohtu 8.

oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 30). Elamu katuselt lume koristamine kuulub KOS § 15 lg-s 6 sätestatud korrapärase kaasomandi korrashoidmise alla, seega kostja I kohustuste hulka. Kuivõrd lumi kukkus katuselt, on kostja I rikkunud oma kohustust. Kui katus oleks lumest puhas, ei oleks kannatanule kahju tekkinud.

§ 115

lg 1 kohaselt ei saa kahju tekitajalt kahju hüvitamist nõuda, kui kahju tekitaja kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

§ 103

lg 1 teise lause kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.

§ 103

lg 2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Maakohus leidis, et kostja I ei olnud tegevusetu lumekoristusteenuse tellimise osas, küll aga saab tegevusetust heita ette hoiatussiltide ja -lintide väljapanemata jätmise osas. Kuna majaomanikke on vähe, siis on usutav, et suheldakse omavahel suuliselt, ent kostjad ei ole kohtule tõendanud, et kahjukannatanuga oli suheldud ja teda hoiatatud lume maha kukkumise eest. Kostja I poolt väljastatud õiend ei ole võlatunnistus, vaid ühistu teavitus juhtunud asjaolust. Maakohus leidis, et hageja võib nõuda kostjalt I tekkinud kahju hüvitamist, kuna: 1) kostja I on oma kohustust rikkunud (

§ 115

lg 1); 2) kostja I vastutab kohustuse rikkumise eest (kohustuse rikkumine ei ole vabandatav

§ 115

lg 1 järgi); 3) kannatanule ehk korteriomanikule tekkis kahju (

§ 127

lg 1, § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2) ning 5) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Maakohus jättis hagi kostjate II ja III vastu rahuldamata. Kuigi

§ 1059

lg 1 kohaselt on vastutavateks isikuteks korteriomanditeks jagatud kinnistu puhul korteriomanikud solidaarselt, mitte aga nende poolt moodustatud korteriühistu, tuleks riskivastutust mitte kohaldada, kui ehitisega seotud kahju põhjustatakse ehitise omanikule. Hea usu põhimõttest tulenevalt ei ole suurema ohu allika valitseja vastutust ettenägevate sätete eesmärgiks suurema ohu allika valitseja enda kaitsmine 4 suurema ohu allikaga seotud tüüpilise riski realiseerumise tagajärgede eest (Riigikohtu 18. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-27-07). Maakohus leidis, et hagejat kui kindlustusandjat ei saa lugeda

§-ga 1059 kaitstud isikuks, kuna selliseks isikuks ei ole ka kindlustusvõtjana kannatanu kui Pepleri 21 korteriomanik. Maakohtu hinnangul ei vastuta kostjad II ja III kui korteriomanikud hageja ees ka KOS § 11 lg 1 p 1 alusel. Viidatud sätte kohaselt on korteriomanikud kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Käesolevas asjas ei ole tõendatud kostjate II ja III poolt kannatanule kahju tekitamine korteriomandi juurde kuuluvat mõttelist osa kasutades. Seepärast ei ole hagejal regressi korras õigust neilt solidaarselt ühistuga kindlustussummat välja nõuda. Maakohus leidis, et kostjal I tuleb hüvitada tekkinud kahju summas 4 536 eurot 11 senti (kindlustushüvitis), millele lisandub jooksev viivis alates 18. juulist 2012. a kuni põhinõude nõuetekohase täitmiseni. Kostjate väide plekitööde odavamalt tegemise kohta on tõendamata, samas kui hageja on esitanud kahju suuruse tõendamiseks remonditöödega tegeleva ettevõtte remondiarve, sõiduki ülevaatuse akti, kahjujuhtumi järgsed fotod. Detailide vahetus on olnud 20% tavahinnast soodsam. Kostjate väited, et kannatanu on ise ühistu liikmena rikkunud hoolsuskohustust ning seega osaliselt vastutab tekkinud kahju eest (

§ 139

lg-d 1–2), võivad olla maakohtu seisukoha järgi õiged ja arvestatavad, kuid sellele vaatamata ei välista see kostja I vastutust ning ei ole arvestatav kahju suuruse vähendamisel. Kuna vastutajaks on ühistu, siis kahjusumma ühistult väljanõudmisel tuleb see maksta ühistu vahendite arvelt, mille kujunemisest võtab tahes-tahtmata osa ka kannatanu ise. Viivise arvestamine alates

1. juulist
2. a on põhjendatud. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. Kostja I esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osas, millega rahuldati hageja hagi kostja I vastu ja teha uus otsus, millega jätta hagi kostja I vastu rahuldamata. Kostja I palub jätta enda menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on ekslik maakohtu järeldus, et pooled ei vaidle kahjujuhtumi toimumise üle. Kostja I on kahjujuhtumi vaidlustanud, leides, et see ei ole piisavalt tõendatud. Kahjunõude esitamisel kostja I vastu peab hageja esitama tõendid, kas ja kuidas on kahjujuhtum fikseeritud hageja sõidukikindlustuse lepingu tingimuste kohaselt. Tuleb tuvastada, kas konkreetsel juhul on tegemist loodusõnnetusega ehk kostja I vastustust välistava asjaoluga. Suure lumesaju järel sõiduki parkimine otse hoone seina äärde ei ole mõistlik ja sellise tegevusega suurendab kannatanu kindlustusriski (Riigikohtu
4. juuni
5. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-64-06). Mõistlik inimene pidi ette nägema, et katusele kogunenud lumi võib raskeks muutuda ja sulama hakata ning sellega põhjustada sõidukile ebasoovitavaid tagajärgi. Antud asjas on kinnitust leidnud kahe loodusõnnetuse toimumine, s.o
6. aasta detsembri alguses lumetorm Monika ebatavaliselt suure lumesajuga ja ilmastikuolude järsk muutus
7. jaanuaril
8. a. Tavapäraste ilmastikuoludega ei oleks lumi erakorraliselt kiirelt sulanud, lumi ei olnud kogunenud pikaajaliselt, mille puhul saaks järeldada lumevaringu ettenähtavust. Kostjal I ei ole üldist käibekohustust eemaldada maja katuselt lund ega jääd (Riigikohtu
9. detsembri
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-12, p 10). Kostja I täidab üldkoosoleku otsuseid elamu korrapärasel majandamisel ja ühistu liikmete huvide esindamisel, kuid ei ole ise lumekoristuse osas antud töö elluviijaks ega vastutavaks isikuks. Kostja I ei vastuta ei deliktiõiguse ega lepingu alusel. Maakohus ei ole vaatamata kostja I korduvatele taotlustele tuvastanud kostja I süü vabandatavust. Kostja I on tõendanud, et on teinud kõik endast oleneva lumetormile järgnenud äkilise lumesulamise tagajärgede ärahoidmiseks. Maakohus ei ole selgitanud, kas ja milliseid abinõusid pidi kostja I oma põhikirja või üldkoosoleku otsustest tulenevalt oma liikmete vara kaitseks rakendama ning kas 5 lumekoristustöö tellimine
11. a detsembri lõpus oli piisav kostja I poolseks hoolsuskohustuse täitmiseks. Tunnistaja A.L. ütlustega on usaldusväärselt kirjeldatud elamu korteriomanike hoiatamisviise ja tõendatud korteriomanik G.Ü.K. poolt kahjukannatanu hoiatamine. Maakohus on jätnud hindamata kahjukannatanu osaluse kahju tekkimises. Kahjukannatanu on rikkunud kahju vältimise kohustust (

§ 6

ja § 139 lg 2), mis on aluseks kahju täieliku hüvitamise vähendamiseks või kostja I vastutuse välistamiseks.

1. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud kostja I kanda. Vastuse kohaselt on kahju tekitamine kannatanule tõendatud.
2. septembril
3. a toimunud kohtuistungil kinnitas kostja esindaja, et hagejal vastuväiteid kahju tuvastamise osas ei ole. Ilmastiku muutumine, arvestades asjaolu, et katusel oli selleks hetkeks kogunenud ohtlik lume kogus, ei ole kvalifitseeritav vääramatu jõuna. Katuselt õigeaegselt lume koristamata jätmine ei ole loodusõnnetus, kuna kahju ei teki sel juhul loodusjõu mõjul, vaid vastutava isiku poolt oma kohustuse täitmata jätmise tõttu. Elamu katuse puhtana ja ohutuna hoidmine on kostja I majandustegevusest tulenev ülesanne (KÜS § 2 lg 1, kostja I põhikirja § 49 p 4). Korteriühistu võtab alates asutamisest korteriomanike ees kohustuse majandada ja hallata korteriomanike kaasomandis olev vara nende eest vastavalt nende huvile. Seega tekkis kostja I ja korteriomanike vahel lepingusarnane võlasuhe. Kuna kostja I ei ole oma kohustusi elamu korras hoida täitnud, vastutab ta korteriomanike ees

§ 115lg 1 alusel.

Kostja I süü ei ole vabandatav. R.L. ei tajunud reaalset ohtu, ohutussilte ei olnud. R.L. on kinnitanud, et keegi ei ole teda katusel ohtlikust lume kogusest hoiatanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt osas, millega maakohus mõistis kostjalt I välja hageja kasuks 5 680 eurot 63 senti materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt I hageja kasuks

§ 115lg 1 ja KOS § 15 lg 6 p 2 alusel välja 1 360 eurot ja 80 senti ja 8.

veebruari

1. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 389 eurot 79 senti. Ühtlasi muudab ringkonnakohus osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
2. Hageja nõudis hagiavalduses kostjatelt temale võlaõigusseaduse (

) § 492 lg 1 alusel üle läinud nõude alusel kahju hüvitamist, mis tekkis R.L. autole elamu katuselt varisenud lume tõttu. Maakohus rahuldas hageja nõude osaliselt. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Tartu Maakohtu

1. augusti 2015 otsust ei ole edasi kaevatud osas, milles kohus jättis hagi kostja II ja kostja III vastu rahuldamata.
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole kahju tekkimist tuvastades menetlusõigusnormi rikkunud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei ole põhjendatud. Hageja on kahjujuhtumi tõendamiseks esitanud kahjujuhtumi kirjelduse (I kd, tl 16), fotod (I kd, tl 7), sõiduki ülevaatuse akti (I kd, tl 18), Amserv Auto AS arve ja kostja I teate maja katuselt lume kukkumise kohta hoovis parkinud sõiduautole. Sellega on hageja täitnud oma kahju tekkimise tõendamiskoormise, kostja I vastuväited kahju tekkimise suhtes on paljasõnalised ning ei ole tõendatud. Kui kostja I väljastab kinnituse lume kukkumise suhtes R.L. autole, siis muudab see tõendamiskoormist ning kostjal I tuleb tõendis nimetatud asjaolude mitteesinemist (vastupidist) tõendada. M.M. ütlused kostja I tõendi väljastamise asjaolude kohta ei tõenda kahju mittetekkimist. Kostja I apellatsioonkaebuses esitatu, mille kohaselt ei ole kahjuks lume varisemine katuselt või lumine sõiduk, on iseenesest õige, kuid maakohus ei ole seda ka oma otsuses leidnud. 6
3. Kostja I on korteriühistu, mille liige on KÜS § 5 lg 1 järgi kahju kannatanud isik R.L. kui korteriomanik. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult leidnud, et kostjal I oli kostja I liikmete ees kohustus korraldada elamu katuselt lume koristamine ja hoolitseda parkimiskohtade ohutuse eest. KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KOS § 15 lg 6 p 2 järgi käsitatakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena korrapärast kaasomandi eseme korrashoidmist. Kostja I põhikirja (I kd, tl 67–73) § 4 kohaselt on ühistu eesmärk elamu ühine haldamine ja tingimuste loomine elamu ühiseks valdamiseks, kasutamiseks ja säilitamiseks. Kostja I apellatsioonkaebuses viidatud Riigikohtu seisukohad deliktiõigusliku käibekohustuse puudumisest ei ole asjakohased. Korteriühistul ei ole lepinguvälist kohustust (üldist käibekohustust) tegutseda aktiivselt viisil, mis hoiaks ära korteriühistu liikmeteks mitteolevate isikute kahjustamise (Riigikohtu
4. detsembri 2012 otsuse tsiviilasjas 3-2-1-161-12 p. 13). KÜS § 2 lg 1 reguleerib korteriühistu ja tema liikmete vahelist võlasuhet. Põhjendatud ei ole kostja I väide, mille kohaselt oleks lumekoristuse vastutuse üleandmiseks vajalik kostja I üldkoosoleku otsus või erialalised teadmised. Korteriühistu ei pea kõiki elamu korrashoiuks vajalikke töid viima läbi ise või selleks kutsuma kokku liikmete üldkoosoleku. Maakohus on õigesti leidnud, et kostjal I oli kohustus tagada elamu korrashoid, mh koristada selle katuselt lumi. Kostja II kohtuistungil antud ütluste kohaselt (II kd, tl 39), kes oli
5. oktoobril
6. a kohtuistungi toimumise ajal kostja I juhatuse liige (I kd, tl 56), arutas detsembrikuus kostja I juhatus lumekoristust katuselt ja delegeeris selle ülesande A.L.. M.M. ütluste kohaselt on kostja I ka eelnevalt lumekoristustöid teinud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti leidnud, et kostja I oli täitnud korteriühistu liikmete ees oma kohustuse korraldada lume eemaldamist katuselt. Tunnistaja A.L. väitel (I kd, tl 33) tellis ta lumekoristustööd detsembris, kuid ootejärjekord oli pikk. Tegemist on töödega, mida ei saa läbi viia iseseisvalt, ilma vajalike ettevalmistusteta.
7. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kostja I rikkus kohustust tähistada ja piiritleda ohtlik parkimisala. Tegemist on KOS § 15 lg 6 p 2 järgse kohustusega hoida korras kaasomandi eset, mis hõlmab ka kohustust hoida ära võimalik kaasomandi esemest tulenev kahju kostja I liikmetele. Kui kostjal I oli teada, et lumekoristustööd viibivad, oleks kostja I pidanud paigaldama hoiatussildid või piirded nendesse kohtadesse, mis olid lume varisemise tõttu katuselt ohustatud. Kostja I ei ole apellatsioonkaebuses maakohtu seisukoha suhtes ohtliku ala piiritlemise kohustuse rikkumise suhtes vastuväiteid esitanud.
8. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et kostja I vastutab kohustuse rikkumise eest.

§ 103

lg 1 järgi vabaneb võlgnik vastutusest juhul, kui kohustuse rikkumine on vabandatav, sama paragrahvi lg 2 järgi on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Eestis talvekuudel esinev lumetorm ning järsk temperatuuri langus või tõus ei ole reeglina selliseks asjaoluks (Kostja on apellatsioonkaebuse p.-s 3.2 ekslikult viidatud Riigikohtu

1. oktoobri
2. a. lahendile 3-2-1-111-03 kui kohtuasjale, milles tekkis kahju isiku varale seina küljest vihmaveerenni lahti tulemise tagajärjel, eelduslikult on kostja I silmas pidanud Riigikohtu
3. juuni
4. a lahendit tsiviilasjas nr 3-2-1-64-06). Apellatsioonkaebuses on õigesti viidatud sellele, et kostja I ei saanud mõjutada lumetormi tagajärgi ega 6 päeva jooksul muutunud ilmastikuolusid. Maakohus leidis aga põhjendatult, et kostja I on rikkunud kohustust panna üles hoiatussilte või linte. Detsembris 2010 olnud lumetorm Monika ja hilisem temperatuuri kõikumine ei ole praegusel juhul vääramatuks jõuks, mis takistaks kostjal I tähistamaks parkimisalal ohtlikke piirkondi (kahju ei tekkinud tormi ajal, kostjal I oli võimalus ala tähistada pärast tormi). Kahju tekkimise ja kohustuse rikkumise vahel on põhjuslik seos

§ 127

lg 4 mõttes, lume katuselt kukkumise võimalikus piirkonnas olevad parkimiskohad olid tähistamata. Kahju oli kostjale I ka 7 ettenähtav

§ 127

lg 3 tähenduses, kostja I kui korteriühistu pidi arvestama hoiatussilte või piirdeid paigaldamata jättes selliste tagajärgedega, s.o sellist liiki ja sellise suurusega kahju tekkimisega. Kostja I kui korteriühistu tegevuse eesmärgiks on korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine, huvide esindamine tähendab ka korteriomanike varale tekkida võiva kahju ärahoidmist

§ 127

lg 2 järgi, seega oli kostja I ülesanne hoiatada korteriomanikke tekkida võiva kahju eest. 11. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ekslikult jätnud kostja I väited R.L. osa suhtes kahju tekkimisel arvestamata. Maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei tule kostja I poolt hüvitamisele kuuluvat summat vähendada

§ 139alusel põhjusel, et kuna kahju nõutakse välja kostjalt I, mille liige R.L.

on, siis võtab kostja I vahendite kujunemisest osa ka R.L., on õiguslikult põhjendamata. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hagejaks on kindlustusandja.

§ 492

lg 1 järgi läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikul kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Nõude loovutamist reguleerivad

§ 164jj.

Nõue läheb üle ulatuses, milles see nõue kindlusvõtjal algselt tekkis. Võlgnikul on õigus esitada uue võlausaldaja vastu kõik vastuväited, mis tal olid senise võlausaldaja vastu. Seega saab hagejale üle minna ainult see nõue, mis R.L.l oli kostja I vastu. Juhul, kui R.L. osa võrra tuleks

§ 139

alusel vähendada kostja I hüvitatava kahju suurust, siis saab hagejale üle minna üksnes selle kahju hüvitamise nõue, mis kostjal I oli R.L. ees. 12. Maakohus on leidnud, et võib-olla põhimõtteliselt õige ja arvestatav, et R.L. on ise ühistu liikmena rikkunud hoolsuskohustust. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga.

§ 139

lg 2 järgi vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab. Seda kohaldatakse

§ 139

lg 2 järgi ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. R.L. oli kostja I liige. R.L. saatis ise hagejale dokumendi, mille kohaselt (I kd, tl 31) oli lumerohke talv ohumärgiks. R.L. samas dokumendis olevate selgituste kohaselt ei oleks kostjal I reaalset võimalust olnud ohust teatada. R.L. väitel oli majal varasematel aastatel vana eterniitkatus, kust lumi niimoodi maha ei libisenud. R.L. on osalenud varasematel aastatel elamu lumekoristustöödel (I kd, tl 182). Tunnistaja A.L. väitel ütles ta varasematel lumekoristustöödel R.L.le, et parkimisel tuleb olla ettevaatlik. Maja hoovis on ruumi, laupäeval ja pühapäeval on ka kõrvaltänavas ruumi parkimiseks (II kd, tl 34). Kostja I liikmed suhtlesid omavahel. R.L.le kui korteriühistu liikmele ja majaelanikule pidi olema katusel olev lumi teada. Tunnistaja A.L. ütluste kohaselt teavad majaelanikud, et kui lumi sulab, tuleb räästa peale vaadata ning G.-Ü. Kaaren oli hoiatanud R.L.t. Ringkonnakohus leiab, et parkides sõiduki majast kaugemale, oleks R.L. saanud vähenda kahju tekkimise riski või selle hoopis ära hoida. Ringkonnakohus leiab, et R.L. kahju hüvitamise nõuet kostja I vastu tuleb vähendada 70% võrra, hagejale on seega üle läinud R. Linna nõue kostja I vastu 1360 euro 80 sendi hüvitamiseks.

1. Hageja palus mõista põhinõudelt ka viivise alates
2. juulist
3. a kuni põhinõude kohase täitmiseni. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse väljamõistetud põhinõude summa osas ning mõistab kostjalt I hageja kasuks põhinõudena 1 360 eurot 80 senti, tuleb arvestada ümber ka sissenõutavaks muutunud viivise summa. Kostjalt I tuleb hageja kasuks mõista välja käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 389 eurot 79 senti (ajavahemiku 18.07.2012–31.12.2012 eest 48,25 eurot; 01.01.2013–14.04.2013 eest 29,08 eurot; 15.04.2013– 30.06.2013 eest 24,40 eurot; 01.07.2013–31.12.2013 eest 56,59 eurot; 01.01.2014–30.06.2014 eest 55 eurot; 01.07.2014–08.02.2016 eest 176,47 eurot, kokku 389,79 eurot). Tulenevalt asjaolust, et alates
4. jaanuarist
5. a kehtivat intressimäära ei ole käesoleva otsuse tegemise seisuga veel teada, 8 lähtub ringkonnkohus viimasest teadaolevast määrast, s.o kuni
6. detsembrini
7. a kehtinud määrast 8,05% aastas.
8. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ning rahuldab hagi osaliselt, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja I on teinud kompromissettepaneku, mille kohaselt oli kostja I nõus hüvitama hagejale 25% nõudest. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab hagi 30% ulatuses, mis on ligilähedane kostja I poolt kompromissi korras pakutud ulatusele, tuleb TsMS § 163 lg 2 alusel kostja I menetluskulud maa- ja ringkonnakohtu menetluses jätta hageja kanda. Hageja menetluskulud tuleb jätta hageja enda kanda. Maakohus ei ole otsuses poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, leides, et alates
9. jaanuarist
10. a kehtima hakanud regulatsiooni ei ole võimalik mõistlikult kohaldada. Kohtutoimikus puuduvad menetlusosaliste menetluskulude nimekirjad maakohtu menetluse kohta. TsMS § 174 lg 4 teise lause kohaselt ei määra kõrgema astme kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud. Seega määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 9