← Eesti

2-15-12373/31

Obsah (7)§ 436§ 445§ 442§ 122§ 173§ 174§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiia Bergson Otsuse tegemise aeg ja koht 15.12.2015.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-12373 Tsiviilas

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

4. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või 2

(5)olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
  1. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013.a määruse nr 166 alusel on alates 01.01.2015.a töötasu alammäär 390 eurot kuus, millest ½ on 195 eurot.
  2. Hagiavaldusest nähtub, et hagejate seadusliku esindaja XXXja kostja XXX ühine tütar XXX on sündinud XXX.a (tlk 5, sünni tõend) ning nende ühine poeg XXX on sündinud XXX.a (tlk 6, sünni tõend). Hagejad märgivad, et kostja ei ole vaatamata korduvatele nõudmistele andnud neile ülalpidamist piisaval määral. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista miinimummääras elatise alates 01.08.2015.a ning kohustada kostjat tasuma elatis XXXarveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank, märkides selgituseks „laste elatis“.
  3. Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et tal on kolmas laps, kes osutuks miinimummääras elatise väljamõistmise korral vähemkindlustatuks kui elatise väljamõistmist taotlevad lapsed. PKS 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Lõige 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole kohtuni toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostja on töövõimetu. Kostja on üksnes märkinud, et tema ülalpidamisel on veel üks laps. Siiski ei vabasta nimetatud asjaolu kostjat tema teiste laste ülalpidamiskohustusest. Kostja ei ole kohtuni toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, millest nähtuks, et juhul, kui käesolevas asjas mõistetaks kostjalt hagejate kasuks välja elatis, muutuks kostja kolmas laps varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed.
  4. Kostja märgib, et tal on majanduslikud raskused, mistõttu ei ole ta hetkel võimeline tasuma elatist nõutud ulatuses. Kostja lisab, et tema pangaarve on arestitud ning oma majanduslikku olukorda arvestades on ta suuteline tasuma elatist 50 eurot lapse kohta kuus. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige laste põhjendatud vajadusest, et tagada laste arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Kostja on noor, tööealine ning terve. Kostja väidetav sissetulek on 385,28 eurot kuus ning igakuiseks kuluks on eluasemega seotud kulud summas 150 eurot. Kostja, arvestades tema isikuga seotud asjaolusid, peaks olema võimeline teenima miinimumtöötasust suuremat sissetulekut. Kostja märgib, et tema töötasu laekub tema elukaaslase arveldusarvele. Sellest järeldab kohus, et kostja hoiab kõrvale ka täitemenetlusest ning tegelikkuses on tema töötasu suurem, kui kohtule esitatud tõenditest nähtub. Seega ei saa kostja oma majanduslikku olukorda põhjendada ka tema vastu algatatud täitemenetlustega. Eeltoodust nähtuvalt ei ole kostja kohtu hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada korrektne laste ülalpidamiskohustuse täitmine. Kostja peab olema võimeline oma lapsi miinimummääras ülal pidama. 3
(5)
  1. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole kohtu ette toonud ühtegi mõjuvat põhjust, miks temalt peaks välja mõistma elatise alla seaduses sätestatud alammäära. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Hagejate nõue on niigi esitatud võimalikus seadusega ettenähtud alammääras. Kostjalt tuleb elatis hagejate kasuks seaduses sätestatud alammääras välja mõista. Kohus on seisukohal, et seadusega sätestatud minimaalmääras elatise väljamõistmine tagab alaealiste ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab neil normaalselt kasvada ja areneda. Nimetatud seisukohta toetab Riigikohus otsuse nr 3-2-17-05 p-s 20 põhjendades, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegeliku statistilise uurimise tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.
  2. Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et XXX’i ja XXX’i hagi XXX’i vastu elatise nõudes on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab XXX’ilt kummagi lapse, s.o XXX’i ja XXX’i kasuks välja igakuise elatise summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Kohus mõistab elatise välja alates otsuse jõustumisest, kuivõrd menetluse ajal oli kostja kohustatud elatist tasuma Harju Maakohtu 23.10.2015.a hagi tagamise määruse alusel.
  3. Hagejad paluvad täpsustada kohtuotsuse täitmise korda.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus leiab, et kostja on kohustatud maksma elatist iga kalendrikuu eest ette ning elatis tuleb tasuda hagejate seadusliku esindaja XXXarveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank, märkides selgituseks „laste elatis“. 12. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 13.

§ 442lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122

lg-st 1, § 129 lg-st 2, hagi esitamise kuupäevast ning 2015.a ja 2016.a töötasu alamäärast on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3 670 eurot. Menetluskulude jaotus 14.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 15.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõuta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka hagimaterjalidest ei nähtu, et pooled oleks menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille jaotamise viisi ja rahalist suurust peaks kohus kindlaks määrama. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

(5)Tiia Bergson kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.