1-15-6842/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-6842 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kriminaalasi Indrek Kumar süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
3. jaanuari
4. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Indrek Kumar, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta Indrek Kumari apellatsioon Viru Maakohtu
5. jaanuari
6. a otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Indrek Kumar anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 424 järgi selles, et tema, olles
8. veebruaril
9. a kella 04:05 paiku joobeseisundis, kus tema ühes liitris väljahingatavas õhus moodustas alkoholisisaldus 1,44 +/-0.14 mg/l, juhtis sõiduautot Jeep Grand Cherokee (registrimärk XXX ) Narvas mööda Rakvere ja Puškini tänavat, kuni peeti kinni politsei poolt.
10. Viru Maakohtu
11. jaanuari
12. a otsusega tunnistati I. Kumar KarS § 424 järgi süüdi ja karistati 6 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra mõistes karistuseks 4 kuud vangistust, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg 1 päev. Lõplikult ärakandmisele kuuluvat karistust, s.o 3 kuud ja 29 päeva vangistust suurendati KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu
13. oktoobri 2014 otsusega mõistetud karistuse – 1 aasta 7 kuud ja 25 päeva vangistust võrra. Liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud ja 24 päeva vangistust. Karistusest arvati maha teostatud 28 üldkasuliku töö tundi (s.o 28 päeva vangistust). I. Kumari lõplikuks karistuseks on 1 aasta 10 kuud ja 26 päeva vangistust.
14. Apellatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist I. Kumarile mõistetud karistuse osas. Maakohtu seisukoht karistuse osas oli järgmine. Kohus märkis, et võtab isikut iseloomustavana arvesse, et I. Kumarit on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud KarS § 424 järgi. Kuritegu on toime pandud ajal, mil I. Kumar teostas eelmise kohtuotsusega vangistuse asenduskaristusena määratud üldkasulikku tööd. Eelmist karistust - 1 aasta 7 kuud ja 25 päeva kannab ta samuti KarS § 424 järgi. Karistus asendati 1180 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemiseks anti I. Kumarile aega 2 aastat. Praeguseks on sellest ajast möödunud üle poole, ent I. Kumar on sooritanud seni vaid 28 tundi üldkasulikku tööd. Arvestades süüdistatava varasemat käitumist on rahalise karistuse kohaldamine välistatud. Vaatamata varasemale karistatusele samaliigilise teo eest, on I. Kumar jätkanud süütegude toimepanemist. Karistuse eesmärkide saavutamiseks on seega vajalik kohaldada vangistust. I. Kumari süü suurust arvestades leidis kohus, et see on arvestades joovet alla keskmise. Kergendava asjaoluna arvestas kohus lisaks süü tunnistamist ning seda, et I. Kumari ülalpidamisel on 4 alaealist last. Hoolimata sellest ei ole aga põhjendatud karistuse mõistmine minimaalses määras, kuna tegemist on retsidiivse käitumisega ning pere ülalpidamiskohustus oli I. Kumarile teada rikkumiste toimepanemise ajal. I. Kumarit on põhjendatud karistada 6-kuulise vangistusega, mida tuleb lühimenetluse sätteid kohaldades vähendada. Arvestades, et kõnealune kuritegu oli toime pandud üldkasuliku töö sooritamise ajal, tuleb mõistetud karistust suurendada Viru Maakohtu
15. oktoobri
16. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kohus leidis, et vangistuse täitmisele pööramata alust praegusel juhul ei esine. Isegi kui seadustik taolise võimaluse annaks, ei oleks selle rakendamine põhjendatud. I. Kumarile on varasemalt antud korduvalt võimalusi kanda karistust vabaduses. Ka võimalus teostada üldkasulikku tööd vabaduses ei pannud teda uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Vähetähtsaks ei saa pidada sedagi, et I. Kumar on teinud ära vaid tühise osa talle mõistetud asenduskaristusest. Kohus pidas vajalikuks karistuse täitmisele pööramist. I. Kumari alaealiste laste olemasolu ei saa olla lõputult argumendiks vangistuse täitmisele pööramata jätmises. I. Kumarile oli teada, et üldkasuliku töö teostamise ajal uue kuriteo toimepanemise korral pööratakse eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistus täitmisele. Fakt, et ta sellest hoolimata pani toime uue kuriteo, näitab, et I. Kumari jaoks ei oma perekonna heaolu nii olulist tähtsust, et see sunniks teda õiguskuulekalt käituma.
17. I. Kumar esitas Viru Maakohtu otsusele apellatsiooni, taotledes uue otsuse tegemist, millega vähendada talle mõistetud karistust ja asendada see üldkasuliku tööga. I. Kumar palub arvestada tema pere keerulist olukorda. Ta märgib, et ei õigusta järjekordset juhtimist joobeseisundis ning ei oska oma teguviisi selgitada. Küll aga on reaalne vangistus karistuseks pigem I. Kumari perele. I. Kumar lubab edaspidi hoiduda joobes juhtimisest. Ta lasi paigaldada preparaadi Esperal ning ei ole sellest ajast alkoholi tarvitanud. Praegu pakutakse talle ametlikku töökohta Narvas. Oma tegu kahetseb I. Kumar siiralt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18. Ringkonnakohus, hinnates I. Kumari apellatsiooni põhjendusi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. 5.
19. KrMS § 326 lg 3 näeb ette, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on määruses nr 3-1-1-49-10 (p 5) antud suunistes märkinud, et apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. 2 5.
20. Maakohus leidis kogutud tõendeid kogumis hinnates, et I. Kumar on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise kuriteo. Nimetatud osas ei ole apellatsioonimenetluses otsust vaidlustatud. 5.3 Süüdistatav I. Kumar vaidlustab edasikaebuses maakohtu otsust talle mõistetud karistuse osas, taotledes selle vähendamist ja asendamist üldkasuliku tööga. I. Kumar märgib, et tema pere on keerulises olukorras ja reaalne vangistus üksnes raskendaks pere olukorda. Ta lubab, et ei pane enam toime uusi kuritegusid ning kahetseb siiralt toimepandut. Ringkonnakohus ei saa kohtupraktikat arvestades maakohtu otsusele etteheiteid teha – see vastab karistuse mõistmise põhistatuse nõuetele ning kohtuniku siseveendumuse kujunemine on konkreetse karistuse liigi ja määra valikul jälgitav. Ühtlasi nähtub maakohtu otsusest, miks kohus nii eri- kui üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades leidis, et I. Kumarit ei saa karistada rahalise karistusega. Maakohtu otsusest nähtub, et ehkki teosüüd ei saa pidada suureks, tingivad asjaolud nagu I. Kumari varasem korduv kriminaalkorras karistatus KarS § 424 järgi ning süüdistuses nimetatud kuritegude toimepanemine eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse (mis oli asendatud üldkasuliku tööga) kandmise ajal, vangistuse mõistmise. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ja leiab, et I. Kumarile mõistetud karistus on põhjendatud ja proportsionaalne toimepandud süüteoga. Olukorras, kus süüdimõistetut on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ja karistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole uute kuritegude toimepanemise seisukohast tulemusi andnud, on võimalik süüdistatavat mõjutada edasisest kuritegude toimepanemisest hoiduma üksnes reaalse vangistusega. 5.4 Kohtukolleegium on ühtlasi seisukohal, et ka apellatsioonis toodud argumentidele I. Kumari perekondlike kohustuste osas on maakohus hinnangu andnud ning karistuse suuruse juures arvestanud. Ka kahetsust on maakohus karistuse mõistmise juures juba arvestanud, lugedes selle kergendavaks asjaoluks. Ringkonnakohus möönab, et I. Kumari vangistuse kandmine mõjutab paratamatult ka süüdistatava lähedaste olukorda, kuid nagu ka maakohus õigesti märkis, ei saa see olla lõputult argumendiks vangistuse täitmisele pööramata jätmises.
21. Ringkonnakohus leiab, et kuna apellatsiooniga taotletakse karistuspraktikaga igati kooskõlas oleva karistuse kergendamist, siis saab järeldada, et apellatsioonil puudub ilmselt edulootus ning tegemist on perspektiivitu edasikaebusega ning see tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau 3