KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-15-107666 Tsiviilasi N.S.i hagi I.A. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1755 eurot apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
- septembri 2015 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I.A. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant (kostja): I.A. (ik: XXXXXXXXXX) Vastustaja (hageja): N.S. (ik: XXXXXXXXXX) esindajad RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
- septembri 2015 otsus muutmata. MENETLUSKULUDE JAOTUS Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus I.A. kanda. N.S.ile hüvitatavad menetluskulud asjas puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- N.S. esitas 10.04.2015 oma seadusliku esindaja, Narva linna Narva Linnavalitsuse kaudu I.A. vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna I.A. esitas nõudele vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus 13.05.2015 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis N.S.i nõude I.A. vastu elatise 195 eurot saamiseks üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja nõudeks on kostjalt elatise väljamõistmine hageja kasuks summas 195 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni.
- Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses nõudele vastuväite, mille kohaselt tema majanduslik olukord ei võimalda maksta elatist nõutud summas. Hagile kostja vastust ei esitanud. MAAKOHTU LAHEND
- Viru Maakohus rahuldas
- septembri 2015 otsusega hagi ning mõistis I.A.lt välja N.S.i kasuks ja ülalpidamiseks elatise alates
- maist 2015 igakuiselt 195 eurot kuni N.S.i täisealiseks saamiseni
- detsembril
- Elatise maksmise perioodil Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisel tuleb N.S.i igakuise elatusraha määraks arvestada pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäärast. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Hagejale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kostja hageja ema. Viru Maakohus võttis 13.08.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-31160 kostjalt täielikult ära hageja isiku- ja varahooldusõiguse. Hageja eestkostjaks määrati kuni täisealiseks saamiseni Narva linn. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2015 on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast 195 eurot. Hageja on teatanud, et kostja ei ole tasunud alates hagi esitamisest hageja ülalpidamiseks elatist, seega kostja rikub lapse ülalpidamise kohustust ja hagejal on õigus nõuda elatise väljamõistmist kohtu kaudu. Kostja väitis maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites, et tema majanduslik olukord ei võimalda maksta elatist nõutud summas, kuid tõendeid oma majandusliku seisundi kohta kohtule ei esitanud. Riigikohus on leidnud (3-2-1-118-12, p 15), et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane 2 lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja on töövõimeline naine (vastupidist ei ole tõendatud), seega peab ta tegema kõik endast sõltuva, et leida võimalus tasuda lapse ülalpidamiseks elatist vähemalt seaduses ettenähtud miinimummääras. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- I.A. esitas Viru Maakohtu
- septembri 2015 otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kostjal võimalik maksta hagejale elatist 195 eurot kuus, kuna kõigepealt peab ta maksma ära oma võlad ning trahvid Maksu- ja Tolliametile, kuna tema pangaarve on seetõttu kinni. Kostja peab tegema seda nii kiiresti kui võimalik, et saada laps enda juurde tagasi.
- N.S. vaidleb oma seadusliku esindaja, Narva linna Narva Linnavalitsuse kaudu apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt on kostja väide, et tema majanduslik olukord ei võimalda maksta elatist nõutud summas, põhjendamata. Kostja sissetulek võimaldab tal lapse ülalpidamisest osa võtta. Riigikohus on leidnud (3-2-1-136-13), et kui kostja varaline seisund ei võimalda pidada hagejat ülal ilma kostja enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab kostja oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja hageja ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega lapse vajadused ja huvid on primaarsemad ning kostja peab täitma oma ülalpidamiskohustust vähemalt seadusega ettenähtud ulatuses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 11.09.2015 otsus muutmata. Maakohtu otsus mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud miinimummääras on seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonkaebuse väited ega ka ringkonnakohtu poolt asjas täiendavalt kogutud tõenditest nähtuvad asjaolud ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks.
- Ringkonnakohus märgib vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele järgmist. Kostja on maksekäsu kiirmenetluses esitanud nõudele vastuväite, mille kohaselt tema majanduslik olukord ei võimalda maksta elatist nõutud summas. Ka maakohtu otsuse on kostja vaidlustanud põhjendusel, et kostjal ei ole võimalik maksta hagejale elatist 195 eurot kuus, kuna ta peab maksma ära oma võlad ja trahvid, et saada laps tagasi enda kasvatada. Seega ei ole vaidlust selles, et kostja on kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele, kelle suhtes on temalt hooldusõigus ära võetud juba
- aastal ja kelle eestkostjaks on määratud Narva linn. Apellatsioonikohtul tuleb otsustada, kas esineb alus vähendada kostjalt väljamõistetud elatist PKS § 102 alusel alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise minimaalmäära, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 täpsustab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 3 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Maakohus on osundanud, et kostja on küll väitnud, et tema majanduslik olukord ei võimalda maksta elatist nõutud summas, kuid tõendeid oma majandusliku seisundi kohta kohtule ei esitanud. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt 29.04.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 11), et kohus ei ole perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning TsMS § 230 lg 3 järgi võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Ülalpidamisasjas võib kohus TsMS § 230 lg 4 alusel kohustada poolt esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta ning TsMS § 230 lg 5 järgi nõuda ka ise asjakohastelt asutustelt teavet. Kostja oli lisanud maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväitele oma pangakonto väljavõtte perioodi 01.01.–24.04.2015 kohta. Maakohus ei ole teinud kostjale ettepanekut esitada täiendavaid tõendid oma varalise seisundi kohta ega ole kogunud tõendeid ka ise. Seetõttu nõudis ringkonnakohus Sotsiaalkindlustusametilt ning Maksu- ja Tolliametilt välja vastavad tõendid ning võtab need asja juurde. Sotsiaalkindlustusamet vastas ringkonnakohtu järelepärimisele, et kostjale on määratud perioodil 01.11.2011–30.11.2016 töövõimetuspension 40%, pensioni suurus on 158,37 eurot kuus. Maksu- ja Tolliameti esitatud tõendite kohaselt on kostja ajavahemikus 01.01.-31.12.2015 saanud tulu AS-st X brutosummas 4582,55 eurot (netotasu 3876,49 eurot), Sotsiaalkindlustusametist 1872,27 eurot ja Eesti Haigekassast 72,80 eurot (netotasu 58,24 eurot). Seega oli kostja
- a keskmine netokuusissetulek 483,92 eurot (3876,49+1872,27+58,24=5807; 5807÷12=483,92). Sellised andmed on üldjoontes kooskõlas ka kostja esitatud pangakonto väljavõttest (tl 10–11) perioodi 01.01.–24.04.2015 kohta nähtuvaga ning kostja poolt 23.09.2015 riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatises (tl 68) märgituga (palk ca 350 eurot, kättesaadav pension 79 eurot). Ca 483-eurost netokuusissetulekut arvestades puudub kostja puhul mõjuv põhjus, mille alusel vähendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Asjaolu, et kostja tasub summasid oma võlgnevuste ja trahvide katteks, sh peetakse täitemenetluses võlgnevuste katteks kinni 50% pensionist, ei anna alust elatist vähendada, kuna lapse elatisnõue täidetakse võrreldes teiste sundtäitmiseks esitatud nõuetega eelisjärjekorras (täitemenetluse seadustiku § 65 lg 4). Lisaks on kostja taotluses riigi õigusabi saamiseks märkinud, et on valmis maksma lapsele 195 eurot pärast seda, kui kostja võlgnevused on tasutud, s.o alates märtsist–aprillist 2016 (tl 67 pöördel). Ka viimatinimetatust saab järeldada, et miinimummääras elatise tasumine ei osutu kostjale ka tema 40%-list töövõimetust arvestades ebamõistlikult koormavaks. Maakohus on selles osas asjakohaselt viidanud Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 (p 15), mille kohaselt on vanemal lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.
- Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Hageja on 20.01.2016 ringkonnakohtule teatanud, et hagejal puuduvad menetluskulud tsiviilasjas. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja