1-14-5367/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-5367 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. veebruari
3. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Mihhail Tšubarov 37705130013), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. veebruari
5. a määrus muutmata ja Mihhail Tšubarovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Mihhail Tšubarov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu
7. juuni
8. a otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 ning § 213 lg 1 järgi ja karistatud liitkaristusega 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas
9. jaanuaril 2014 ja lõpeb
10. jaanuaril
11. Võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks avanes tal
12. jaanuaril
14. Viru Maakohtu
15. veebruari
16. a määrusega jäeti M. Tšubarov vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 2.1 M. Tšubarov kannab karistust röövimise, varguse ja arvutikelmuse eest (kaks röövimise episoodi, seitse vargust ja neli arvutikelmust). Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ja narkootikumide tarvitamise tõttu. M. Tšubarovi on varem kriminaalkorras karistatud kaks korda varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Vangistuses viibib ta teist korda. Isikul on vangla meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud narkosõltuvus. Enamus M. Tšubarovi sugulastest on kriminaalkorras karistatud. Vabanedes on kinnipeetaval olemas registreeritud elukoht, garanteeritud töökoht puudub. Distsiplinaarkaristusi ei ole, kuid käesoleval ajal toimub M. Tšubarovi suhtes distsiplinaarmenetlus. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 36% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 21%. 2.2 Arvestades M. Tšubarovi kuriteo toimepanemise asjaolusid (korduvad varavastased kuriteod, vägivallaga seotud kuriteod), süüdimõistetu käitumist vanglas (käimasolev distsiplinaarmenetlus), tema isikut ja varasemat elukäiku (narkosõltuvus, kriminaaltaustaga lähedased, endised karistused), ei ole M. Tšubarovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
17. M. Tšubarov esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 3.1 Viru Vangla, esitades materjalid M. Tšubarovi ennetähtaegseks vabastamiseks, toetab tema vabastamist. Ka on M. Tšubarov
18. veebruari
19. a käskkirjaga avavangla osakonda tagasi paigutatud ning distsiplinaarmenetlus on lõpetatud. M. Tšubarovile tehti noomitus, temaga vesteldi ning selgitati õigusi ja keelde. Uue kuriteo toimepanemise riskiprotsendid ei ole kõrged ning vangla toetab vabastamist. Arvestada tuleb sedagi, et A. Tšubarov on enne vangistust pidevalt ametlikult töötanud ega jää tööotsimisel hätta. Töökoha olemasolu kohta ei saanud ta garantiikirja esitada, sest kannab hetkel karistust. Avavanglas omab ta potentsiaalset töökohta. Vangistuses olles arendab ta ka oma eesti keele oskust, et tööturul edukamalt konkureerida. Samuti on ta vanglas tegelenud narkosõltuvusega ning edaspidi oleks võimalik jätkata rehabilitatsiooni vabaduses. 3.2 Kohus on välja toonud, et enamus M. Tšubarovi sugulastest on samuti kriminaalkorras karistatud. M. Tšubarov märgib, et ta on täiskasvanud inimene ja otsustab oma elu üle ise. Seekord on ta oma õppetunni saanud ja otsustanud edaspidi seaduskuulekalt elada. Selles abistavad teda lähedased naise ja lapse näol. Samuti ei ole M. Tšubarov olnud varem kriminaalhooldusel. Kriminaalhooldus aitaks tal vabaduses oma tegevusi planeerida, läbida programme ning osaleda edukalt töövestlustel. Kriminaalhooldaja järelevalve motiveeriks teda elama seaduskuulekat elu, et mitte uuesti vanglasse sattuda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
20. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu seisukohaga ja leiab samuti, et M. Tšubarovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud.
21. Ehkki ringkonnakohus jagab maakohtu lõppjäreldust M. Tšubarovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jätmise kohta, peab kriminaalkolleegium vajalikuks täiendada maakohtu määruses toodud põhjendusi. Nimelt on maakohus üksnes üldsõnaliselt viidanud M. Tšubarovi korduvale karistatusele, süüdimõistetu käitumisele vangistuses ning tema isikule ja varasemale elukäigule, põhjendamata, miks need asjaolud välistavad tema ennetähtaegse vabastamise. Samuti on maakohus vabastamata jätmist põhjendanud ühiskonna õiglustunde riivamise ja karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka need maakohtu põhjendused on jäänud üldsõnaliseks ning seostamata konkreetse isikuga, kelle ennetähtaegse vabastamise küsimust kohus arutas. Kuna maakohtule ei saa ette heita põhjenduste täielikku puudumist KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, ei saada ringkonnakohus kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks, vaid täiendab ise määrust. 2
22. M. Tšubarovi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel ei saa kohus mööda vaadata asjaolust, et tegemist ei ole isiku esmakordse karistusega ning ka reaalset vangistust ei kanna M. Tšubarov esimest korda. Kohus möönab, et M. Tšubarovi varasem karistus on praeguseks ajaks kustunud, ent leiab, et isiku ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel omab see sellele vaatamata tähtsust. Nii on Riigikohtu üldkogu
23. oktoobri
24. a otsuses asjas nr 3-4-1-7-01 märgitud, et kui karistatus on ajutise iseloomuga ja kestab selle kustumise või kustutamiseni, siis karistamise fakt iseloomustab isikut ja on seetõttu püsiva tähendusega. Hinnates KarS § 76 lg 4 järgi isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise põhjendatust, tulebki kohtul muuhulgas võtta arvesse teadaolevaid isikut ja tema varasemat elukäiku iseloomustavaid asjaolusid, sh ka tema karistamise fakti. Seega võtab ringkonnakohus arvesse, et M. Tšubarovi karistati Kohtla-Järve Linnakohtu
25. juuli
26. a otsusega KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi grupis ning sissetungimisega toime pandud röövimise eest 6-aastase vangistusega. Ka käesolevat vangistust kannab M. Tšubarov muuhulgas röövimise eest, ent lisaks on teda sama otsusega karistatud ka rea varguste ja arvutikelmuste eest. Sellest järeldub, et varasem pikaajaline vangistus ei omanud M. Tšubarovile piisavat paranduslikku mõju ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Eelöeldu omakorda tekitab kohtus kahtlusi, kas uus kantav karistus on olnud varasemast mõjusam ja kinnipeetav nüüd enda jaoks sellest vajalikud järeldused teinud.
27. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma määruses omistanud põhjendamatult suurt tähtsust ühiskonna õiglustundele, leides, et M. Tšubarovi ennetähtaegsel vabastamisel saab see oluliselt riivatud. Ehkki ringkonnakohus ei lükka seda argumenti täielikult ümber, tuleb kriminaalkolleegiumi hinnangul praegusel juhul keskenduda enam sellele, kas M. Tšubarov on karistusest vajalikud järeldused teinud ning valmis alustama vabaduses seaduskuulekat elu. Hinnates M. Tšubarovi iseloomustavates materjalides kajastatud asjaolusid, ei saa kohus sellele küsimusele veel veendunult jaatavalt vastata. Seejuures ei pisenda kohus mingil määral M. Tšubarovi vangistuses tehtud edusamme, sh majandustöödel osalemist, riigikeele õppimist, töötamist ning sotsiaalprogrammide läbimist. Need näitavad M. Tšubarovi soovi end muuta ning tema valmidust selle nimel pingutada. Samas ei tekita need koos M. Tšubarovi varasema elukäigu ja vabanemisjärgsete elutingimuste hindamisega kohtus veel veendumust, et kinnipeetav ei satuks pärast vabanemist valele teele ega paneks toime uusi varavastaseid kuritegusid. M. Tšubarovil ei ole vabaduses garanteeritud töökohta. Ehkki süüdimõistetu on töökoha leidmise suhtes optimistlik, ei saa kohtu hinnangul olla kindel, et töökoha leidmine osutub nii kergeks, kui M. Tšubarov seda hetkel hindab. Elama asub M. Tšubarov elukaaslase juurde, kelle miinimumpalk ei võimalda teda materiaalselt toetada. Lisaks on M. Tšubarovil tasumata võlgnevusi üle 2000 euro. Varasemalt on M. Tšubarov pärast töö kaotamist hakanud tarvitama narkootikume ning välistada ei saa, et vabanedes raskuste tekkimisel võib ta sellega jätkata. Seega esineb M. Tšubarovi puhul jätkuvalt mitmeid uue kuriteo toimepanemise riskitegureid, mistõttu ringkonnakohus ei pea tema ennetähtaegset vabastamist praegusel ajal põhjendatuks.
28. Ringkonnakohus võtab arvesse sedagi, et M. Tšubarov on paigutatud avavangla osakonda ning Viru Vangla
29. veebruari
30. a käskkirja kohaselt on ta alates
31. veebruarist 2016 lubatud tööle väljaspool vanglat. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on see M. Tšubarovi jaoks hea võimalus kohaneda tasapisi eluga vabaduses ning kujundada endas tööharjumust, teenides samas sissetulekut.
32. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus 3