KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 17.02.2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-3120 Haldusasi AE kaebus Tallinna Vangla kodukorra p 1.11.1 osaliseks tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 11.01.2016 määrus kaebuse tagastamise kohta Menetlusosalised Kaebaja – AE Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Kerli Lubja Menetluse alus ringkonnakohtus AE määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada AE määruskaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 11.01.2016 määrus haldusasjas nr 3-15-
- EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tallinna Vangla karistas 28.10.2015 käskkirjaga nr 5-2/1388 kinnipeetav AE Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra p 1.11.1 rikkumise eest kartserikaristusega, kuna AE oli kasutanud pöördumises Justiitsministeeriumile kahemõttelisi ja ebatsensuurseid väljendeid. Tallinna Vangla jättis 02.11.2015 vaideotsusega rahuldamata AE vaide selle käskkirja peale. AE esitas käskkirja ja vaideotsuse peale kaebuse Tallinna Halduskohtule, mis on võetud kohtu menetlusse (haldusasi nr 3-15-2802). 3-15-3120
- AE esitas 03.11.2015 vaide ka Tallinna Vangla kodukorra p 1.11.1 kehtetuks tunnistamiseks osas, milles see keelab kinnipeetavatel oma pöördumistes kasutada avaliku elu tegelase väljendit (sh kui see sisaldab ebatsensuurseid sõnu) ja kahemõttelisi väljendeid.
- Tallinna Vangla tagastas 12.11.2015 vastusega nr 5-15/15/31613-2 AE vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 3 alusel. Vangla otsuse põhjenduste kohaselt on AE korduvalt karistatud Tallinna Vangla kodukorra p 1.11.1 rikkumise eest, esimest korda 01.04.
- Alates sellest ajast oli AE teadlik kodukorra p-s 1.11.1 sätestatud viisakusnõuete järgimise kohustusest ning ta pidi vaide esitama hiljemalt 02.05.
- HMS § 34 lg 3 kohaselt ei ennistata menetlustähtaega, kui möödunud on rohkem kui üks aasta.
- AE esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kodukorra p 1.11.1 kehtetuks tunnistamiseks osas, milles see keelab kinnipeetaval oma pöördumises kasutada avaliku elu tegelase väljendit ja kahemõttelisi väljendeid.
- Tallinna Halduskohus tagastas 11.01.2016 määrusega AE kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna läbimata on kohustuslik kohtueelne menetlus. Kodukorra p 1.11.1 on kaebajale mõju avaldanud juba 01.04.2013 ning tal tulnuks kodukord seejärel 30 päeva jooksul vaidlustada. Vangla tagastas vaide õiguspäraselt. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- AE palub määruskaebuses halduskohtu 11.01.2016 määrus tühistada. Kaebajal on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. Vangistusseaduse § 11 lg 81 piirab pärast vaide tagastamist halduskohtusse pöördumist vaid juhul, kui vaie tagastati puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. Kui vaie tagastatakse HMS § 79 lg 1 p 3 alusel, ei ole vajalik kontrollida vaide tagastamise õiguspärasust ja piisab vaide tagastamise faktist. Tallinna Ringkonnakohus leidis 28.02.2013 määruses asjas nr 3-13-227, et isegi juhul, kui eelnevalt on kohtumenetluses sama isiku kaebuse alusel sama üldkorralduse õiguspärasust abstraktselt juba kontrollitud ja jäetud kaebus rahuldamata, ei ole isikul keelatud vaidlustada sama sätet hiljem uuesti seoses mõne konkreetse üksikjuhtumiga, millega vastavat üldist reeglit tema suhtes rakendati, ning iseenesest pole välistatud ka sellise hilisema kaebuse rahuldamine. Kuna kaebajat karistati distsiplinaarkorras 28.10.2015 käskkirjaga kodukorra p 1.11.1 nõuete rikkumise eest, avaldas see mõju kaebaja õigustele ja kaebaja võis seda uuesti vaidlustada.
- Tallinna Vangla palub jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebuse esitaja on kodukorra p 1.11.1 kehtivusest ja sisust olnud teadlik alates haldusakti kehtima hakkamisest. Muu hulgas kinnitab seda ka asjaolu, et kaebaja on varasemalt taotlenud halduskohtult nimetatud punkti tühistamist (haldusasjas 3-13-1325). Väide, et isikul tekib kaebeõigus igakordselt vaidlustatava punkti mõjualasse sattudes, võib olla põhjendatud erijuhtumil, milleks praegune asi ei ole. Vastupidise seisukohaga nõustumise korral oleks võimalik fabritseerida olukordi, tagamaks alatine kaebeõigus. Tallinna Ringkonnakohus leidis määruskaebuse esitaja viidatud lahendis ka seda, et isiku õigus vaidlustada üldkorralduse mõjualasse sattumisel koos nii üldkorraldus kui ka selle alusel antud haldusakt puudutab üksnes olukorda, kus üldkorralduse adressaat ei saanud enne vaidlusaluse regulatsiooni tema suhtes üksikjuhtumil rakendamist ette näha ega pidanudki ette nägema, et üldkorralduses sisalduv üldine käitumisjuhis võib teatud olukorra tekkimisel piirata tema õigusi ülemääraselt. 2
(4)3-15-3120 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- AE on vaidlustanud Tallinna Vangla kodukorra p 1.11.1 osas, milles see keelab kinnipeetaval kasutada kahemõttelisi ja ebatsensuurseid väljendeid („mida on kasutanud avaliku elu tegelane“). Tegemist on määratlemata arvu juhtumeid käsitleva sättega, mida kaebaja ei pidanud ilmtingimata vaidlustama koheselt kodukorrast teada saades. Kaebaja võis vaidlustada kodukorra siis, kui ta sattus selle toimealasse ehk teda karistati vaidlustatud keelu rikkumise eest.
- Haldusakti vaidlustamiseks on ette nähtud 30-päevane tähtaeg õiguskindluse kaitseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-47-01, p 4 ja asjas nr 3-3-1-86-12, p 11). Ehkki üldkorraldus on HMS § 51 lg 2 kohaselt haldusakt, on ta üldisema iseloomuga ja tema adressaatideks on määratlemata arv isikuid, sarnanedes mitmes aspektis õigustloovale aktile. Üldkorralduse määratlemata arvu juhtumeid käsitleva sätte toimealasse võivad mistahes ajahetkel sattuda erinevad isikud, kellest igaühel tekib sätte toimealasse sattumise hetkest alates kaebeõigus üldkorralduse vaidlustamiseks (Riigikohtu määrus asjas 3-3-1-95-07, p-d 13–14). Seetõttu ei saa erinevalt tavalisest haldusaktist tagada, et 30 päeva möödumisel üldkorralduse vastuvõtmisest ja esialgsest teatavakstegemisest ei saa selle kehtivust enam kahtluse alla seada. Kui isiku õigusi rikub üldkorralduse määratlemata arvu juhtumeid käsitleva sätte alusel antud haldusakt või tehtud toiming, saab ja tuleb neid vaidlustada ühes menetluses koos üldkorraldusega (Riigikohtu määrus asjas 3-3-1-95-07, p 14), mistõttu ei aita üldkorralduse vaidlustamisele ajaliste piirangute seadmine vähendada ka kohtuasjade arvu.
- Seega tuleb asuda seisukohale, et määratlemata arvu juhtumeid käsitlevaid sätteid sisaldava üldkorralduse vaidlustamine toimub analoogselt konkreetse normikontrolli käigus õigustloova akti sätte põhiseaduspärasuse kontrollimisele. Nõnda on kohtupraktikas leitud, et isegi juhul, kui eelnevalt on kohtumenetluses sama isiku kaebuse alusel sama üldkorralduse õiguspärasust abstraktselt juba kontrollitud ja jäetud kaebus rahuldamata, ei ole isikul keelatud vaidlustada sama sätet hiljem uuesti seoses mõne konkreetse üksikjuhtumiga, millega vastavat üldist reeglit tema suhtes rakendati, ning iseenesest pole välistatud ka sellise hilisema kaebuse rahuldamine (Tallinna Ringkonnakohtu määrus asjas nr 3-13-227, p 9). Ringkonnakohus märgib, et juhul, kui isik vaidlustab üldkorralduse määratlemata arvu juhtumeid käsitleva sätte alusel antud haldusakti või tehtud toimingu, saab ta vaidlustada üldkorralduse sätte üksnes konkreetses vaidluses asjassepuutuvas osas ja selle vaidluse asjaolusid arvestades. Kuna tegemist on kaebusega uuel alusel, ei kohaldu sellises olukorras korduva kaebuse esitamise piirang (HKMS § 43 lg 1). Nii nagu õigustloovate aktide puhul ei tähenda abstraktse normikontrolli käigus põhiseadusevastasuse tuvastamata jätmine seda, et mõne hilisema konkreetse normikontrolli käigus ei või sama norm osutuda põhiseadusevastaseks (nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-4-1-23-15, p 101), on ka üldkorralduse puhul võimalik, et mõne selle sätte ebaproportsionaalsust või muul põhjusel õigusvastasust ei tuvastata abstraktse kaebuse või teiste varasemate kaebuste lahendamisel, kus üldkorralduse säte kuulus kohaldamisele teistsuguseid faktilisi asjaolusid kätkenud vaidluse raames, kuid uues vaidluses ilmnevad asjaolud, mis annavad aluse pidada üldkorralduse määratlemata arvu juhtumeid käsitleva sätet õigusvastaseks. Ka praeguses asjas pole teoreetiliselt välistatud, et AE poolt kodukorra sama sätte peale esitatud abstraktse kaebuse lahendamisel haldusasjas 313-1325 või eelmistel kordadel tema karistamisel kodukorra selle sätte rikkumise eest ei ilmnenud asjaolusid, mis võivad praeguses asjas kaasa tuua sätte ebaproportsionaalsuse. Seejuures tuleb rõhutada, et kodukorra sätte uuesti vaidlustamise võimaluse jaatamisega ei anta mistahes hinnangut kaebuse perspektiivile, vaid üksnes menetluslikule lubatavusele. 3
(4)3-15-3120
- Eeltoodud seisukohad on sisulises kooskõlas Riigikohtu määrusega asjas nr 3-3-1-29-14, p 35, milles leiti järgmist: „Üldkorraldusest ühes haldusasjas teada saamine ei võta kolleegiumi arvates alati võimalust vaidlustada sama üldkorraldust teises haldusasjas. Esiteks, sõltuvalt haldusasja asjaoludest võib üldkorraldus ühes asjas isiku õigusi mitte rikkuda, teistes aga rikkuda. Üldkorralduse vaidlustamise võimalust ei saa seepärast seada sõltuvusse üldkorraldusest teises haldusasjas teada saamisest. Teiseks, kui lähtuda ringkonnakohtu seisukohast, siis ei saaks ringkonnakohtu kirjeldatud olukorras vaidlustamata jäänud õigusvastase üldkorralduse alusel hiljem antud haldusakte tõhusalt vaidlustada. Ehk teisisõnu, edaspidi saaks sellise üldkorralduse alusel korduvalt anda haldusakte, mida pole võimalik tühistamiskaebusega vaidlustada. Kolmandaks, ringkonnakohtu seisukohta järgides tekiks ebavõrdne kohtlemine, sest isikute suhtes, kes ei saa üldkorraldust vaidlustada, jääb sellisele üldkorraldusele tuginev haldusakt kehtima, kuid üldkorralduse kehtetuks tunnistamise saavutanud isikud saavutavad ka õigusvastasele üldkorraldusele tugineva haldusakti tühistamise.“
- Eeltoodut arvestades tagastas vangla AE vaide õigusvastaselt ning halduskohus ei saanud kaebust HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada (vt Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-178-13, p 19 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega tuleb Tallinna Halduskohtu 18.01.2016 määrus menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada. Kaebus Tallinna Vangla kodukorra p 1.11.1 osaliseks tühistamiseks tuleb lahendada koos kaebusega Tallinna Vangla 28.10.2015 käskkirja nr 5-2/1388 peale. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask Villem Lapimaa Ruth Plaks 4
(4)