Obsah (4)

§ 3§ 184§ 141§ 148

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 4. märts 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-15-18775 Tsiviilasi M.U. hagi A.S. vastu omandiõiguse tunnustami

) § 180 järgi kohaldatakse pärimisele pärandi avanemise ajal kehtinud õigust, kui pärimisseaduse rakendussätetest ei tulene teisiti.

§ 3lg 2 kohaselt on pärandi avanemise ajaks pärandaja surmapäev.

Pärimistunnistusest (tl 8-9) nähtuvalt suri J.U.

1. oktoobril 1998, seega iseenesest kuulub käesolevas asjas kohaldamisele enne
2. jaanuari 2009 kehtinud pärimisseadus, kui kehtiva pärimisseaduse rakendussätetest ei tulene teisiti.

§ 184kohaselt kui pärand on avanenud enne 2009.

aasta

1. jaanuari ja kaaspärijate õigusi teostatakse, kohustusi täidetakse või pärandvara jagatakse pärast
2. aasta jaanuari, kohaldatakse käesoleva seaduse §-de 147-157 ja 159-161 sätteid.
3. Ringkonnakohus on seisukohal, et hagis toodud nõudeid ei ole võimalik esitatud kujul rahuldada, s.o esitatud kujul tuleks hagi õigusliku perspektiivituse tõttu jätta rahuldamata ning seetõttu ei ole õigustatud hagi tagamise abinõu kohaldamine. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja esitanud kostja vastu nõude, mis saaks tuleneda J.U. pärandvara jagamisest. Enne
4. jaanuari 2009 kehtinud

§ 141

kohaselt kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), on pärandvara nende kaasomandis. Kaaspärijad valdavad, kasutavad või käsutavad pärandvara kaasomandi kohta käivate sätete kohaselt või nõuavad pärandvara jagamist. Hageja ei ole hagiavalduses tuginenud sellele, et J.U. pärandvara oleks kaaspärijate vahel enne 1. jaanuari 2009 kehtinud

sätete kohaselt jagatud. Seega kui suri I.U., sai hageja pärida I.U.le kui J.U. pärijale kuuluva mõttelise osa pärandvara ühisusest, kuid kuna pärandvara oli arvatavasti jagamata, siis ei saanud ta pärida pärandvara hulka kuuluvaid konkreetseid esemeid. 3 9.

§ 148

lg 1 järgi kaaspärija võib käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest; kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt osa omandajale lähevad üle üksnes kaaspärija varalised õigused ja kohustused, eelkõige õigus nõuda seda osa pärandvarast, mille pärandvara jagamisel oleks saanud kaaspärija. Pärandvara jagamise mõiste ja viis on sätestatud

§-s

2. Lähtudes kõigest eeltoodust ei saa kaaspärija (või kaaspärija osa omandaja pärimise teel) nõuda omandiõiguse tunnustamist ja asja välja teiselt kaaspärijalt (või kaaspärija pärijalt) ilma, et ta oleks nõudnud pärandvara jagamist. Hageja nõuab antud juhul ühelt kaaspärija pärijalt 1/12 osa pärandvarast, kusjuures on selgusetu üldse J.U. pärandvara koosseis (sh ei ole selge, millised maalid kuuluvad J.U. pärandvara hulka). Ringkonnakohus märgib, et maakohus on vaidlustatud määrusega keelanud kostjal J.U. pärandvarasse kuuluvate maalide käsutamise, kuid kuna ei ole selge, millised maalid pärandvarasse kuuluvad, siis ei ole maakohtu määrus täidetav.
3. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. TsMS § 390 lg-st 1 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson 4