← Eesti

2-15-11063/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-15-11063 Tsiviilasi Ai ja Bi hagi M.J. vastu elatise suurendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. jaanuari 2016 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus A ja B apellatsioonkaebus Menetlusosalised Apellandid (hagejad):
  3. A (isikukood XXXXXXXXX)
  4. B (isikukood XXXXXXXXX) Apellantide seaduslik esindaja V.A. Vastustaja (kostja): M.J. (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Armand Mark RESOLUTSIOON
  5. Keelduda menetlusse võtmast Ai ja Bi apellatsioonkaebust Tartu Maakohtu
  6. jaanuari 2016 otsuse peale ja tagastada apellatsioonkaebus A’le ja B’le.
  7. Jätta taotlus riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse 1 kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
  8. A ja B esitasid
  9. veebruaril 2016 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu
  10. jaanuari 2016 otsuse peale. Vaidlustatud otsusega muutis maakohus
  11. märtsi 2006 otsusega M.Jilt laste A ja B ülalpidamiseks välja mõistetud elatise suurust alates
  12. juulist 2015 ning mõistis välja M.J.lt elatise 120 eurot kuus lapse kohta.
  13. Apellantide seaduslik esindaja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  14. Ringkonnakohus leiab, et A ja B apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu
  15. jaanuari 2016 otsuse peale menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb sellega seoses jätta läbi vaatamata.
  16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. 4.
  17. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu poolt määratud hagihinnaga. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on maakohus määranud hagihinnaks 3670 eurot, kuigi
  18. juuli 2015 menetlusse võtmise määrusest tulenevalt lahendas maakohus asja lihtmenetluses. TsMS § 129 lg 2 alusel on hagihinnaks 1784,34 eurot [s.o (195 – 95,87) × 9 × 2]. Eeltoodust tulenevalt on tegemist lihtmenetluse asjaga. 4.
  19. Seaduse kohaselt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Edasikaebamise korra ja tähtaja märkimine maakohtu otsuse resolutsioonis ei ole võrdsustatav TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loaga otsuse edasikaebamiseks. Otsuselt nähtuvalt ei ole maakohus TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud.
  20. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine ei ole seotud sellega, et apellatsioonkaebus oleks vormistatud puudulikult. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Maakohus on oma otsuses õigesti märkinud, et eeskätt tuli kohtul hinnata, kas esinevad alused elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud elatise miinimummäära. Kohus on sellega seotud asjaolusid ja tõendeid põhjalikult kaalunud (otsuse lk 4-5) ning puudub alus heita maakohtule 2 ette tähtsust omavate väidete mittearvestamist. Muuhulgas on maakohus selgitanud TMS § 132 lg-s 2 sätestatut, mille kohaselt sundtäidab kohtutäitur elatisenõuet ka edaspidi samas ulatuses. Kohus on arvestanud ka hagejate seadusliku esindaja ning kostja sisuliselt võrdset varalist seisundit, samuti asjaolu, et kostja ülalpidamisel on lisaks hagejatele veel üks alaealine laps.
  21. Lähtudes eeltoodust keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.
  22. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jätab ringkonnakohus riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.