← Eesti

2-16-759/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2016 Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-759 Tsiviilasi K. K. hagi M. K. vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K. K., isikukood *, elukoht * Kostja, M. K., isikukood *, elukoht * Kohtuistungi aeg
  2. veebruar 2016 RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada hagi.
  4. Lahutada K. K. (isikukood *) ja M. K. (isikukood *) abielu, mis on registreeritud * aastal ja mille kohta on koostatud abieluakt nr *.
  5. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale.
  6. Jõustunud kohtuotsus saata * Maavalitsuse kantseleile perekonnaseisutoimingute tegemiseks. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja kanda jäävad menetluskulud summas 100 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue 15.01.2016 esitas hageja K. K. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi kostja M. K. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagis märgib hageja, et poolte abielulised suhted on lõppenud juba kolm aastat tagasi. Kaks viimast aastat elab hageja koos uue elukaaslasega. 22.02.2016 toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde. Hageja palus poolte abielu lahutada. Kostja seisukoht Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole. Kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks. Kostja kinnitas hageja faktilisi väiteid, et poolte abielulised suhted on lõppenud ning nad elavad eraldi juba kaks aastat. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud *, mille kohta on koostatud abieluakt nr *. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud vähemalt kaks aastat tagasi. Mõlemad pooled on nõustunud, et nende abielu tuleb lahutada. Mõlemad pooled kinnitasid kohtus, et nende abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Kohtul ei ole alust arvata, et pooled oma abielulisi suhteid veel taastaksid. Eeltoodud põhjendustel lahutab kohus poolte abielu. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuast- mete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. Hageja kanda jääb hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Kohus määrab menetluskulud kindlaks TSMS § 177 lg 1 p 1 järgi. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.